Tulli ette Hakendrihhi Herra kirjaga 13ma Julist 1882 No 1865. Jerwakandi mõisa metsawaht Tuggedi Jaan Laube ja kaewas et Kehtna metsa waht Jaan Tihw, on temma ülle jutto teinud et on talwel metsast Kehtna meestele annud, wõi müünud 2 palki, 200 teiwast, ja 700 aea witsa. Jaani pääwal on kuulda saanud et Issakõnno Jaan on Nõlwa Jürri Düünale rääkinud, et temma olla need puud müünud Kehtna meestele ja lõmma. Issakõnno Hans Rüdjale on Kehtna metsawaht Jaan Tihw rääkinud 2 palki, ja 700 aea witsa, ja Jerwakandi mõisa Baroni Herrale rääkimas käinud, et olla müünud 2 palki ja 200 teiwast (witsa ei olle Baronile mitte nimmetanud) ja temma läinud Pühhawa 4mal Juulil Kehtnale, ja wõtnud seält kohtu mehhe liggi, et Jaan Tihw peab näitama tullema kust need palgid, teiwad ja witsad on antud, Jaan Tihw olnud Lelle kõrtsus, ja seäl temma küssinud: kus on need müüdud palgid teiwad lommud ja aia witsad - ehk nende kannud.
Jaan Tihw sallanud et temma sest keddagid ei tea, ja nemmad kutsunud seält tedda wäggise metsa näitama: kus kännud on, Jaan Tihw üttelnud, et temma olla muddu rääkinud, et üks lohha on metsast wälja tulnud - ja temma kutsunud et peab kändusid näitama, kui mitte muddu siis saab seotud, ja wäggise metsa wiidud ja siis läinud seltsis Kehtna mees Juhhan Luberg (wollimees) all einamas üttelnud Jaan Tihw: kui metsa wahhi perremees olleks need puud wiinud, ja ma issi olleks peale aidanud, siiski ei olleks minna mitte sedda ülles annud. Jaan Tihw näidanud üks kuuse känd mis 11 1/2 tolli jämme, 12 jalla pitkune tük ärra wiidud, ja latw weel 6 tolli jämme, temma teinud kui need noore kassest kuue jallase sülla puu, kellega kännust latwa juurde palgi pitkust mis ärra wiidud mõeta, Jaan Tiwh üttelnud: et temma olla ladwa liggemal wäddanud, mis peale temma südda täis saanud, ja biddanud Jaan Tihwa lööma agga se sülla pu ots akkanud üllese kuuse oksa kinni, ja läinud pooleks, ja nenda jäänud Tihw oobist ilma - Jaan Tihw pärrinud kännu hinda, et temma maksab wälja, mis peal temma üttelnud Paron teab kännu hinna minna mitte ja natuke maad eemale minnes tahtnud Tihw leppida, ja pärrinud lööma obbi eest temma käest kümme rubla - temma üttelnud meie leppime ärra, agga kes känno, ja kissa maksab - Juhhan Luberg üttelnud et parrem leppige ärra - ja peale selle on Tihw Jerwakandi mõisas Baroni Herra juurdes sedda kaewamas käinud 2 palki 200 teiwast - agga aea witsu põlle Baronile mitte nimmetanud.
Issakõnno Hans Rüüdja (Jerwakandi metsa waht) tunnistas, et Paastu kuus peale Rapla laada on Kehtna metsa waht Jaan Tihw nendel käinud, ja rääkinud et Tuggedi Jaan on 2 puud ärra annud Kehtnale. Metsa wahhi perre mehhele Jaanile ja 6 woi 7 sadda aea witsa. Lauba õhtu ehha walge aial mis enne Rapla laata, ja Tuggedi Jaani ennese jäljed on ka seäl juurdes olnud - koddo on temma mürrina kuulnud ja Pühawa omiku seält waatamas käinud, ja kännud näinud, ja Jaani jäljed ka seäl juurdes.
Kehtnalt Aakla Juhhan Luberg tunnistas, et temma on Tuggedi Jaan Laube, ja omma metsa wahhi Jaan Tihwiga Lelle kõrtsust Jerwakandi metsa tulnud, Jaan Tihw näidanud ühhe kännu, mis Jaan Laube olla annud, wõi müünud, ja Jaan Laube teinud ühhe sõrme jämmetusse kuiwa kasse wõi lepast kuu jallase sülla puu, miska kännu ja ladwa wahhet mõeta, ja kännust ladwani olnud 2 sülda. Jaan Tihw üttelnud Jaan Laubele: et sinna olled ladwa liggemale wäddanud - mis peale Jaan Laube tahtnud nende metsa wahti Jaan Tihwi selle witsaga lüüa, wits akanud kuuse oksa kinni, ja läinud katki, ja temma ei olle mitte just näinud kas se ots on Tihwi wastu puutunud wõi mitte - Tihw küssinud Laube käest kännu hinda, Laube üttelnud et sedda teab Baroni Herra, Tihw tahtnud leppida, ja pärrinud Laube käest lööma ette 10 rubla - temma üttelnud et löömist ei olle küll keddagid, et ta kül lüüa tahtis, agga sinna ei saanud wist suggugi - ja leppinud ärra, känd jäänud mahha. Tee peal on Tihw temale üttelnud kui nemmad kahhekeste olnud: eks puu olle Metsa wahhi perre mehhe Jaani käes, et lohha on sinna õue läinud, mis Lauba õhtu enne pääwa loojad on wiinud, enne Rapla laata.
Kehtna metsa wahhi kohha perremes Jaan Reihwelt tunnistas, et temma ei olle Tuggedi Jaan Laube käest mitte mingi suggust puud saanud - ja temma on selle Rapla laada eel Lauba õhtu seppa pajas tööl olnud, ja peale pääwa looja weel ühhe obbusele rauad alla löönud, ja siis ennast wihhelnud, ja seppal on olnud Aakle Jaan Luberg, ja Juhhan Tamberg, kes peale pääwa looja temma juurdes tööl olnud.
Kehtnalt Mäe perremes Jürri Liebant tunnistas, et temma ei olle mitte üht teiwast Tuggedi metsast saanud, kuid wäiksed orgid aoo suldade alla ja sülla teiwad, et temma on Jerwakandist ostnud 10 sülda aggo - ja sülla teiwad on temmale lubba ärra tuua. Agga Kehtna metsawaht olla üttelnud et temma olla 200 teiwast Jerwakandi metsast warrastanud wõi metsa wahhi käest saanud.
Kehtna metsa waht Jaan Tihw tunnistas: et tema on kuulnud Lauba õhtu enne Rapla laata õhtu kui pääw weel üks süld maad üllewel olnud, on palgi mürrin alt poolt tulnud, ja Aakla poole läinud, ja Pühhawa omiku käinud waatamas, ja näinud palgi jäljed tulnud Jerwakandi metsast, ja läinud Aakla poole, ja üks innime on temale tunnistanud et palkide lohhu läinud Metsawahhi perre õue (pärrimisse peale kes sedda näinud ei tahtnud Tihw mitte üttelda - wiimaks ütles üks "Lelle mees") Juttu sees tulnud Issakõnna Hans Rüüdjaga - Hans rääkinud et Tuggedi Jaan laskis Lehtema Jürri lahti nüüd ässib Nõlwa Jürri peale, kaotas selle pärrast Rapla laadal 140 rubla rahha ärra, temma üttelnud: egga Tuggedigi nii truu põlle, olli meilegi kuulda et sealt palgi komminud wälja tulli, ja teiwad mis Jürri Liebant saanud, aega witsteste ei olle temma mitte rääkinud.
Jerwakandist Hans Rüüdja tunnistas ueste, et Jaan Tihw on üttelnud 6 wõi 7 sadda aea witsa, agga teiwaid mitte temmale nimmetanud.
Jaan Tihw tunistas et Jürri Liebant on 2 koormad teiwaid Kehtna kohtu ees tunnistanud Tuggedi metsast toonud. Ja 2 nädala eest tulnud Tuggedi Jaan Laube Kehtna kohtu meestega Lelle kõrtsu temma järrele, ja tahtnud tedda wäggise Jerwakandi metsa wiia, pannud ennesele rahha rinda, et temma peab kändusid näitama tullema, temma põlle tahtnud minna, ja tahtnud tedda sidduda, agga kõrtsmik ei olle nööri annud, ja siis annud Laube Lelle Mäe Toomale 1/2 kortlid wiina - pärrast üttelnud et se olla Baroni Herra käsk et temma peab kännud näitama - ja üttelnud ülle summa kes tedda mahha lööks sellele temma maksaks, ja jättaks selle kohtu järrele, ja Lellest Mäe Toomas tahtnud tedda puuga lüüa, kõrtsmik wõtnud käest ärra. Ja temma läinud Jaan Laube ja Kehtna wolli mehhe Jaan Lubergiga metsa kändusid näitama, üht on näidanud siis saanud peksta puuga ühhe purraka käe peale pooleks, ja teine känd jäänud näitamatta. Juhhan Luberg tellinud et leppige, temma pärrind lööma oobi eest 10 rubla, Jaan Laube käskinud munni immeda (Jaan Laube tunistas et temma on weel paljo pahhemast üttelnud) ja nemmad lahkunud ärra, pärrast on ueste Jerwakandi Westrile kännud ette näidanud. Jaan Laubele näidanud Pühhawa 4mal Juulil, Jerwakantis Baroni Herrale rääkinud Kesknädal 7mal Juulil, ja Reede 9mal Juulil Jerwakandi Westrile kännud näidanud.
Saab Hakendrihhi kohtusse saadetud et seäl selletud saab, ni kui Hakendrihter nõudis.
/Hakendrihi kohtu No 150./
Kohtu wannem Jürri Joulo XXX
" kõrwamees Hans Phalberg XXX
" " Jaan Lustik XXX
Kirjotaja: F. Simson (allkiri)
Tulli ette Hakendrihhi Herra kirjaga 13ma Julist 1882 No 1865. Jerwakandi mõisa metsawaht Tuggedi Jaan Laube ja kaewas et Kehtna metsa waht Jaan Tihw, on temma ülle jutto teinud et on talwel metsast Kehtna meestele annud, wõi müünud 2 palki, 200 teiwast, ja 700 aea witsa. Jaani pääwal on kuulda saanud et Issakõnno Jaan on Nõlwa Jürri Düünale rääkinud, et temma olla need puud müünud Kehtna meestele ja lõmma. Issakõnno Hans Rüdjale on Kehtna metsawaht Jaan Tihw rääkinud 2 palki, ja 700 aea witsa, ja Jerwakandi mõisa Baroni Herrale rääkimas käinud, et olla müünud 2 palki ja 200 teiwast (witsa ei olle Baronile mitte nimmetanud) ja temma läinud Pühhawa 4mal Juulil Kehtnale, ja wõtnud seält kohtu mehhe liggi, et Jaan Tihw peab näitama tullema kust need palgid, teiwad ja witsad on antud, Jaan Tihw olnud Lelle kõrtsus, ja seäl temma küssinud: kus on need müüdud palgid teiwad lommud ja aia witsad - ehk nende kannud.
Jaan Tihw sallanud et temma sest keddagid ei tea, ja nemmad kutsunud seält tedda wäggise metsa näitama: kus kännud on, Jaan Tihw üttelnud, et temma olla muddu rääkinud, et üks lohha on metsast wälja tulnud - ja temma kutsunud et peab kändusid näitama, kui mitte muddu siis saab seotud, ja wäggise metsa wiidud ja siis läinud seltsis Kehtna mees Juhhan Luberg (wollimees) all einamas üttelnud Jaan Tihw: kui metsa wahhi perremees olleks need puud wiinud, ja ma issi olleks peale aidanud, siiski ei olleks minna mitte sedda ülles annud. Jaan Tihw näidanud üks kuuse känd mis 11 1/2 tolli jämme, 12 jalla pitkune tük ärra wiidud, ja latw weel 6 tolli jämme, temma teinud kui need noore kassest kuue jallase sülla puu, kellega kännust latwa juurde palgi pitkust mis ärra wiidud mõeta, Jaan Tiwh üttelnud: et temma olla ladwa liggemal wäddanud, mis peale temma südda täis saanud, ja biddanud Jaan Tihwa lööma agga se sülla pu ots akkanud üllese kuuse oksa kinni, ja läinud pooleks, ja nenda jäänud Tihw oobist ilma - Jaan Tihw pärrinud kännu hinda, et temma maksab wälja, mis peal temma üttelnud Paron teab kännu hinna minna mitte ja natuke maad eemale minnes tahtnud Tihw leppida, ja pärrinud lööma obbi eest temma käest kümme rubla - temma üttelnud meie leppime ärra, agga kes känno, ja kissa maksab - Juhhan Luberg üttelnud et parrem leppige ärra - ja peale selle on Tihw Jerwakandi mõisas Baroni Herra juurdes sedda kaewamas käinud 2 palki 200 teiwast - agga aea witsu põlle Baronile mitte nimmetanud.
Issakõnno Hans Rüüdja (Jerwakandi metsa waht) tunnistas, et Paastu kuus peale Rapla laada on Kehtna metsa waht Jaan Tihw nendel käinud, ja rääkinud et Tuggedi Jaan on 2 puud ärra annud Kehtnale. Metsa wahhi perre mehhele Jaanile ja 6 woi 7 sadda aea witsa. Lauba õhtu ehha walge aial mis enne Rapla laata, ja Tuggedi Jaani ennese jäljed on ka seäl juurdes olnud - koddo on temma mürrina kuulnud ja Pühawa omiku seält waatamas käinud, ja kännud näinud, ja Jaani jäljed ka seäl juurdes.
Kehtnalt Aakla Juhhan Luberg tunnistas, et temma on Tuggedi Jaan Laube, ja omma metsa wahhi Jaan Tihwiga Lelle kõrtsust Jerwakandi metsa tulnud, Jaan Tihw näidanud ühhe kännu, mis Jaan Laube olla annud, wõi müünud, ja Jaan Laube teinud ühhe sõrme jämmetusse kuiwa kasse wõi lepast kuu jallase sülla puu, miska kännu ja ladwa wahhet mõeta, ja kännust ladwani olnud 2 sülda. Jaan Tihw üttelnud Jaan Laubele: et sinna olled ladwa liggemale wäddanud - mis peale Jaan Laube tahtnud nende metsa wahti Jaan Tihwi selle witsaga lüüa, wits akanud kuuse oksa kinni, ja läinud katki, ja temma ei olle mitte just näinud kas se ots on Tihwi wastu puutunud wõi mitte - Tihw küssinud Laube käest kännu hinda, Laube üttelnud et sedda teab Baroni Herra, Tihw tahtnud leppida, ja pärrinud Laube käest lööma ette 10 rubla - temma üttelnud et löömist ei olle küll keddagid, et ta kül lüüa tahtis, agga sinna ei saanud wist suggugi - ja leppinud ärra, känd jäänud mahha. Tee peal on Tihw temale üttelnud kui nemmad kahhekeste olnud: eks puu olle Metsa wahhi perre mehhe Jaani käes, et lohha on sinna õue läinud, mis Lauba õhtu enne pääwa loojad on wiinud, enne Rapla laata.
Kehtna metsa wahhi kohha perremes Jaan Reihwelt tunnistas, et temma ei olle Tuggedi Jaan Laube käest mitte mingi suggust puud saanud - ja temma on selle Rapla laada eel Lauba õhtu seppa pajas tööl olnud, ja peale pääwa looja weel ühhe obbusele rauad alla löönud, ja siis ennast wihhelnud, ja seppal on olnud Aakle Jaan Luberg, ja Juhhan Tamberg, kes peale pääwa looja temma juurdes tööl olnud.
Kehtnalt Mäe perremes Jürri Liebant tunnistas, et temma ei olle mitte üht teiwast Tuggedi metsast saanud, kuid wäiksed orgid aoo suldade alla ja sülla teiwad, et temma on Jerwakandist ostnud 10 sülda aggo - ja sülla teiwad on temmale lubba ärra tuua. Agga Kehtna metsawaht olla üttelnud et temma olla 200 teiwast Jerwakandi metsast warrastanud wõi metsa wahhi käest saanud.
Kehtna metsa waht Jaan Tihw tunnistas: et tema on kuulnud Lauba õhtu enne Rapla laata õhtu kui pääw weel üks süld maad üllewel olnud, on palgi mürrin alt poolt tulnud, ja Aakla poole läinud, ja Pühhawa omiku käinud waatamas, ja näinud palgi jäljed tulnud Jerwakandi metsast, ja läinud Aakla poole, ja üks innime on temale tunnistanud et palkide lohhu läinud Metsawahhi perre õue (pärrimisse peale kes sedda näinud ei tahtnud Tihw mitte üttelda - wiimaks ütles üks "Lelle mees") Juttu sees tulnud Issakõnna Hans Rüüdjaga - Hans rääkinud et Tuggedi Jaan laskis Lehtema Jürri lahti nüüd ässib Nõlwa Jürri peale, kaotas selle pärrast Rapla laadal 140 rubla rahha ärra, temma üttelnud: egga Tuggedigi nii truu põlle, olli meilegi kuulda et sealt palgi komminud wälja tulli, ja teiwad mis Jürri Liebant saanud, aega witsteste ei olle temma mitte rääkinud.
Jerwakandist Hans Rüüdja tunnistas ueste, et Jaan Tihw on üttelnud 6 wõi 7 sadda aea witsa, agga teiwaid mitte temmale nimmetanud.
Jaan Tihw tunistas et Jürri Liebant on 2 koormad teiwaid Kehtna kohtu ees tunnistanud Tuggedi metsast toonud. Ja 2 nädala eest tulnud Tuggedi Jaan Laube Kehtna kohtu meestega Lelle kõrtsu temma järrele, ja tahtnud tedda wäggise Jerwakandi metsa wiia, pannud ennesele rahha rinda, et temma peab kändusid näitama tullema, temma põlle tahtnud minna, ja tahtnud tedda sidduda, agga kõrtsmik ei olle nööri annud, ja siis annud Laube Lelle Mäe Toomale 1/2 kortlid wiina - pärrast üttelnud et se olla Baroni Herra käsk et temma peab kännud näitama - ja üttelnud ülle summa kes tedda mahha lööks sellele temma maksaks, ja jättaks selle kohtu järrele, ja Lellest Mäe Toomas tahtnud tedda puuga lüüa, kõrtsmik wõtnud käest ärra. Ja temma läinud Jaan Laube ja Kehtna wolli mehhe Jaan Lubergiga metsa kändusid näitama, üht on näidanud siis saanud peksta puuga ühhe purraka käe peale pooleks, ja teine känd jäänud näitamatta. Juhhan Luberg tellinud et leppige, temma pärrind lööma oobi eest 10 rubla, Jaan Laube käskinud munni immeda (Jaan Laube tunistas et temma on weel paljo pahhemast üttelnud) ja nemmad lahkunud ärra, pärrast on ueste Jerwakandi Westrile kännud ette näidanud. Jaan Laubele näidanud Pühhawa 4mal Juulil, Jerwakantis Baroni Herrale rääkinud Kesknädal 7mal Juulil, ja Reede 9mal Juulil Jerwakandi Westrile kännud näidanud.
Saab Hakendrihhi kohtusse saadetud et seäl selletud saab, ni kui Hakendrihter nõudis.
/Hakendrihi kohtu No 150./
Kohtu wannem Jürri Joulo XXX
" kõrwamees Hans Phalberg XXX
" " Jaan Lustik XXX
Kirjotaja: F. Simson (allkiri)
