Tulli ette Jaani Talu peremees Jaan Sassian ja tema poeg Jurri Sassian ning palusid järgmist waranduse jagamist protokolli wõtta, ni kui Jaan Sassian annab oma pojale

Sewastu nõuab ta oma poja kaest et ta tedda ja tema naist kuni surmani oma juures hoiab ja pri söök ning kortel anab ja maksab tema wõlglastel järgmised wõlad

seda oma jagu raha 700 Rubl ei nõua ta enne kolme aastad oma poja käest, ja ni kaua kui se raha poja kaest tahab ta se eest 5 procenti.

Sepeale wastas Jurri Sassiad tema olla keige selle waranduse andmise ja wõlgate maksmisega muidu kül rahu, aga seda  ei jõua ta mitte täita et ta oma Isal weel 700 Rubla peab tagasi maksma; ta olla muidugi seal koha pial kunni siamaale ilma palgata tööd teinud, ja seda Talu ostmise raha teenita aitanud. Sepärast tahab ta et Isa oma nõudmisest muist maha jättaks ja ta maksaks temale weel 350 Rubla kellega Isa kül rahu woib olla, kui nüüd Waranduse jagajad mitte se 700 Rubla perast ühte ei leppinud palusid nad selle punkti üle ühte kohtu otsust.

 Sepeale ühentasid endid kohtu liikmed ja tegid se

Mõistus

Jürri Sassiad peab oma Isale ehk tema teiste lastele selle noutud 700 Rublast — 600 Rubla kolme aasta perast wälja maksma ja saab tema Isa iga aasta se eest 5 procenti.

Se Moistus sai kohtukaijatel kuulutud