Ette sai kutsutud Karl Oia, kelle assi 30 Detsembril 1882 No 1 poolele jäi, ja biddi 3mal Janoaril tullema, agga jäi tullematta, ja siis sai käsk antud et biddi 17 Janoaril s.a. tullema, agga jäi jälle tullematta, ja nüüd tulli ette ja tunistas, et temma olla 3 Janoaril aige olnud, ja 17 Janoaril ei olle wõimalik tulla olnud.

Tallitaja Mart Ladwa tunistas et Karl Oia on 2sel Janoaril õhtu kõrtsus olnud, ja temale üttelnud, et temma 3mal ei saade kohtusse tulla, et temma olla aige.

Tallitaja abbimees Jürri Aker tunnistas et temma 3mal Janoaril on Kukoia wärawast mööda tulles näinud kui Karl on toast wälja tulnud, ja Lauda wõi aida juurde läinud.

Kohtu kõrwa mees Jaan Lustik tunnistas: teine Kukoia sullane Hans Arro on temmale rääkinud, et Jaan Martin ei olle mitte wandunud, kui tedda ahjo puistama aetud, waid üttelnud et uue särgiga ei wõi kerriselle minna.

Kohhus mõistis: et Karl Oia ei olle mitte omma lubbatud tunnistussi ette toonud, ja issi ka kas pääwa tullematta jäi, et temma on ilma süüta Jaan Martini lahti lasknud enne kui aasta täis olleks saanud, ja siin pool mitte se mood ei olle, et sullane peab ahjo puistama, peab J. Martinale maksma se pool palga rahha 3 R 50 k, 1 paar wiltste pükste ette 2-50- ja et kuub ilma piha riideta tehtud selle eest 3 kunart 14 k kunar "-42- ja 2 pääwa ilma aego oodata laskis -60-

Suma 7 R 02 k

Karl Oia tahtis Suuremad kohut nõuda, sai suurema kohtu nõudmisse seddeli.

/Mõistetud ja täidetud/