Mölder Tõnnis Scheliew kaewas et temma on Lellaferre Karl Waldesele auru massina ostmisseks rahha laenanud 600 ruba 6 protsendilissed Harkowi babberid, ja Karl Waldes maksnud kahhe aasta pärrast selle wõlla rahha ärra, agga intressid 36 rubla aastas, 2 aasta eest 72 rubla ei tahta mitte maksta. Ja kui Karl Waldes weskid teggema akkanud, siis on nemmad Baroni Herra ees selletanud, et kui K. Waldes weski teeb, ja teistele jahwatama akkab, peab temmale kahjo tassumist maksma, paari kiwwide pealt 50 rubla aastas. Ja Karl Waldes on 1se Augustist 1882 weski käima pannud ühhe parri kiwidegga, ja nüüd Jürri pääwast 1883. on kaks paari kiwwa käimas, mis eest Karl Waldes peaks maksma 1 August 1882 kunni 23 Aprillini 1883. 9 kuu pealt 37 r 50 kop - ja Jürri pääwast aasta rent ette 2 paari kiwide pealt 100 rubla, et temma peab mõisale rendi ette maksma.
Karl Waldes sai ette kutsutud, ja tunnistas: kas Möldrel olla ka selle peale witungi, et temma on intressi lubbanud maksmta, ja kui paljo? agga mölder on selle rahha ilma intressita laenanud et intressi ei pärri, ehk olgo ello aia, ja temma olla möldrele rehte peksnud, ja wilja kätte wäddanud.
Mölder Tõnnis Schleiew tunistas et 4 koormad rukid on ärra peksnud, ja temma lasknud pärrast pääwad kätte tehha.
Karl Waldes ütles et on möldrele seppa tööd tehha lasknud.
Mölder tunistas, et temmal biddanud seppa tööd saama Lellaferres tehtud, ja selle eest jätnud teise wõlla intressist 15 rubla mahha agga ei olle muud mitte Lellaferres tehtud kui üks saani kodaras jätkatud, mis eest ta 2 rubla maksnud, teine seppa töö tehtud kõik Iwanil.
Karl Waldes tunistas: et temma ehhitusse tööd on ka suure weskis olnud ja temma ei olleks omma Massinad mitte poole teenistusse ette möldre kätte annud agga et Massina hinda möldrile wõlgu on olnud, on poole teenistusse kassu eest massina möldre kätte pruukida annud.
Mölder tunistas: et temma weskis ei olle Karl Waldesse tööd muud mitte, kui et puu wärgi töö eest on 170 rubla üks aasta Karl Waldessele maksmatta seisnud, raua wärk on Linnas tehtud.
Karl Waldes ütles et temma on omma obbustega Massina weske juurde wiinud ja kui tarwis ka seält ärra toonud.
Mölder tunistas, et se on nende kaup olnud, et massina pool tenistust ka Karlale sai, agga peale kauba on temma weel kõik Lellaferre wilja ilma mattita massinaga jahwatanud. - ja pärrast maksnud massina eest renti 3 rubla pääwas, kus siis ka Karla poolt massina pois olnud.
Karl Waldes pärris: wandugu mölder selle peale et temma on Massina wõlla 600 rubla pealt intressi maksta, ja weski eest renti maksta lubbanud.
Mölder ütles, sedda teab igga mees, et Harkowi babberid 6 protsenti kandwad, ja Baroni ees lubbasid kui weskid teggema akasid mulle nonda kahjo tassumiseks renti maksta aidata.
Karl Waldes tunistas: et temma on Baroni Herra ees üttelnud, kui se peaks ollema, et Lellaferre weske heaste lähheb, et suure weske möldril jubba ädda on, siis aitan talle ka renti maksta mis isse keskes leppime, ja seeda on ka Baroni Herra heaks kiitnud.
Kohhus mõistis, et poolele jääb ja tullewad tullewal kohtu pääwa, et saab ka mõisast kaup järrel kuulatud.
/Poolel wata No 42./
Mölder Tõnnis Scheliew kaewas et temma on Lellaferre Karl Waldesele auru massina ostmisseks rahha laenanud 600 ruba 6 protsendilissed Harkowi babberid, ja Karl Waldes maksnud kahhe aasta pärrast selle wõlla rahha ärra, agga intressid 36 rubla aastas, 2 aasta eest 72 rubla ei tahta mitte maksta. Ja kui Karl Waldes weskid teggema akkanud, siis on nemmad Baroni Herra ees selletanud, et kui K. Waldes weski teeb, ja teistele jahwatama akkab, peab temmale kahjo tassumist maksma, paari kiwwide pealt 50 rubla aastas. Ja Karl Waldes on 1se Augustist 1882 weski käima pannud ühhe parri kiwidegga, ja nüüd Jürri pääwast 1883. on kaks paari kiwwa käimas, mis eest Karl Waldes peaks maksma 1 August 1882 kunni 23 Aprillini 1883. 9 kuu pealt 37 r 50 kop - ja Jürri pääwast aasta rent ette 2 paari kiwide pealt 100 rubla, et temma peab mõisale rendi ette maksma.
Karl Waldes sai ette kutsutud, ja tunnistas: kas Möldrel olla ka selle peale witungi, et temma on intressi lubbanud maksmta, ja kui paljo? agga mölder on selle rahha ilma intressita laenanud et intressi ei pärri, ehk olgo ello aia, ja temma olla möldrele rehte peksnud, ja wilja kätte wäddanud.
Mölder Tõnnis Schleiew tunistas et 4 koormad rukid on ärra peksnud, ja temma lasknud pärrast pääwad kätte tehha.
Karl Waldes ütles et on möldrele seppa tööd tehha lasknud.
Mölder tunistas, et temmal biddanud seppa tööd saama Lellaferres tehtud, ja selle eest jätnud teise wõlla intressist 15 rubla mahha agga ei olle muud mitte Lellaferres tehtud kui üks saani kodaras jätkatud, mis eest ta 2 rubla maksnud, teine seppa töö tehtud kõik Iwanil.
Karl Waldes tunistas: et temma ehhitusse tööd on ka suure weskis olnud ja temma ei olleks omma Massinad mitte poole teenistusse ette möldre kätte annud agga et Massina hinda möldrile wõlgu on olnud, on poole teenistusse kassu eest massina möldre kätte pruukida annud.
Mölder tunistas: et temma weskis ei olle Karl Waldesse tööd muud mitte, kui et puu wärgi töö eest on 170 rubla üks aasta Karl Waldessele maksmatta seisnud, raua wärk on Linnas tehtud.
Karl Waldes ütles et temma on omma obbustega Massina weske juurde wiinud ja kui tarwis ka seält ärra toonud.
Mölder tunistas, et se on nende kaup olnud, et massina pool tenistust ka Karlale sai, agga peale kauba on temma weel kõik Lellaferre wilja ilma mattita massinaga jahwatanud. - ja pärrast maksnud massina eest renti 3 rubla pääwas, kus siis ka Karla poolt massina pois olnud.
Karl Waldes pärris: wandugu mölder selle peale et temma on Massina wõlla 600 rubla pealt intressi maksta, ja weski eest renti maksta lubbanud.
Mölder ütles, sedda teab igga mees, et Harkowi babberid 6 protsenti kandwad, ja Baroni ees lubbasid kui weskid teggema akasid mulle nonda kahjo tassumiseks renti maksta aidata.
Karl Waldes tunistas: et temma on Baroni Herra ees üttelnud, kui se peaks ollema, et Lellaferre weske heaste lähheb, et suure weske möldril jubba ädda on, siis aitan talle ka renti maksta mis isse keskes leppime, ja seeda on ka Baroni Herra heaks kiitnud.
Kohhus mõistis, et poolele jääb ja tullewad tullewal kohtu pääwa, et saab ka mõisast kaup järrel kuulatud.
/Poolel wata No 42./
