Sel 26. oktobril e. sub. N. 111 poolele jäänud asjus tuliwad ette Mihkel Tiit, Josep Tiit ja Josep Peetsu ja ütlewad, et nemad mitte  ei  ole Karel Kusiku hobust warastanud waid koormaga metsast tulnud ka ei ole nemad mitte Karel Kusikud ega tema wenda peksnud.

Jaan Wilde tuli ette ja tunnistas Josep Tiit üttelnud ühhel korral, et mis see Kusik nõnda kargab,temale on weike asi muna mängida. Mihkel Tiit ja Josep Tiit kostnuwad, et nemad Jaan Weltid mitte tunnistajaks ei wõtta sest sel olla neile 14 rbl. maksa ja ei ole seda mitte ära maksnud, ja Mihkel Tiidule olla tema wihamees.

Karel Nugin wallawöörmünder tunnistab, tema tahtnud hobust oma hoowi wiija ja Mihkel Tiit, poeg Josep ja Josep Peetso ei ole aga hobust mitte annud waid wiinuwad mõisa. Tema ei ole mitte tähele pannud kelle käes siis hobune olnud  kui tema sinna jure läinud.

Karel Kusik nõuab oma hobuse riistade eest, mis lõhutud saanud 225 rubla.

Wallawanem Karel Kiili tunnistab, tema ei ole mitte taplust näinud, peale tapluse näinud tema et Karel Kusiku pea al olnud suur werine muhk otsa ees werine kriim ja muhud, kerwe wars,kellega  Mihkel Tiit Karel Kusikud on löönud olnud werine.

Karel Kusik annab ülesse, et tema on peale selle peksmise kolm nädalad haige olnud.

Kohtu otsus: Seda asja edespidiseks Tartu Sillakohtu kätte saadetud.

                                           Kohtumees: Johan Sorri (allkiri)

                                           Kohtumees: Mihkel Punder(allkiri)

                                           Kohtumees: Karel Sepp xxx