Kohto ette tulli Hindrek Grünberg ja kaibas et Walla wallitsus nouab minno kaest pearahha wõllad ja wannad Krono wilja maksud: agga et meil 1871 aastal hauksjon tehtud sai, kust se wõlg piddi maksetud sama; selle pärrast pallun minna selleaegsed wallitsejad sisse laska tulla et kuulda saaks, kus se rahha on jänud: ja nimmelt Hans Martinson kui peakohtomees, ja Johan Siimann kui selle aegne wallawannem.
Hans Martinson laskis kohhus sisse tulla, ja andis kohto kussimisse peale sedda wastust, et se hauksjon sai Kihhelkonna kohto kasso järrele tehtud, ja se rahha piddi wõlgnikkudel wälja maksetud sama; agga et se hauksjon mitte nipaljo wälja ei teinud, et need wollad olleks kustutud sanud, sest ei wotnud kegi sedda rahha, waid sai walla laeka pandud, sedda olli 32 Rubl 24 kop.
Walla wannem Johan Siimann tulli ette, ja andis sedda üllesse, et se rahha 32 Rubl 24 kp sai laeka pandud, ja siis kui meie laeka ommast kaest arra Jurri Lorentzi ja temma abbimeeste kätte andsime, siis olli se rahha alles laekas.
Kohhus laskis Jurri Lorentzi sisse tulla ja kulas temmalt sedda järrele, mis peale temma wastas et minnol sel ajal mitte üllesse ei antud, mis rahha iggaüks ollid, waid wõtsin Laeka wasto, ja kui arra andsin said Kihhelkonna kohtos järrele wadatud.
Kohhus laskis Mihhel Pulk sisse tulla ja kulas temmalt järrele, mis peale temma wastas et siis kui meie Laeka wasto wõtsime, siis ei olnud seal mitte lahtist rahha sees, ja andsime nenda samma jälle ärra.
Kohhus laskis Hans Martinsoni sisse tulla ja kulas temmalt järrele, mis peale temma wastas et siis sedda rahha mitte ennam ei olnud kui se Laegas wasto wotsin.
Kohhus arwas nüid sedda asja järrele ja leidis nende juttude järgi et se rahha Jurri Lorentzi ajal kaddunud.
Sest mõistis kohhus et Jurri Lorentz maksab se rahha 32 Rubl 24 kop.
Teiseks kaebas Hindrek Grünberg et sedda wanna Krono wilja rahha, mis minno käest nõutakse piddi jo Jurri Lorentz maksma.
Kohhus laskis Jurri Lorentz sisse tulla ja kulas temmalt sedda kaibdust järrele, mis peale temma wastas, et minna ollen koik wälja maksnud, mis minno Rehnungis ollid ette pandud, kus seas ka se Krono wilja rahha olli arwatud, siis peab minnol jo kõik alles wõlgo ollema.
Et nuid Jurri Lorentz 1871 aastal utleb se wõlg ärra maksnud, ja 1876 aastal alles procendid selle Krono wilja wõllale seal ramatus on jure arwatud, ja mis sedda näitab, et alles wõlgo.
Sest moistis kohhus et Jurri Lorentz peab se rahha kõige hintressidega kokko 35 Rubl 66 kop wälja maksma.
Kohto ette tulli Hindrek Grünberg ja kaibas et Walla wallitsus nouab minno kaest pearahha wõllad ja wannad Krono wilja maksud: agga et meil 1871 aastal hauksjon tehtud sai, kust se wõlg piddi maksetud sama; selle pärrast pallun minna selleaegsed wallitsejad sisse laska tulla et kuulda saaks, kus se rahha on jänud: ja nimmelt Hans Martinson kui peakohtomees, ja Johan Siimann kui selle aegne wallawannem.
Hans Martinson laskis kohhus sisse tulla, ja andis kohto kussimisse peale sedda wastust, et se hauksjon sai Kihhelkonna kohto kasso järrele tehtud, ja se rahha piddi wõlgnikkudel wälja maksetud sama; agga et se hauksjon mitte nipaljo wälja ei teinud, et need wollad olleks kustutud sanud, sest ei wotnud kegi sedda rahha, waid sai walla laeka pandud, sedda olli 32 Rubl 24 kop.
Walla wannem Johan Siimann tulli ette, ja andis sedda üllesse, et se rahha 32 Rubl 24 kp sai laeka pandud, ja siis kui meie laeka ommast kaest arra Jurri Lorentzi ja temma abbimeeste kätte andsime, siis olli se rahha alles laekas.
Kohhus laskis Jurri Lorentzi sisse tulla ja kulas temmalt sedda järrele, mis peale temma wastas et minnol sel ajal mitte üllesse ei antud, mis rahha iggaüks ollid, waid wõtsin Laeka wasto, ja kui arra andsin said Kihhelkonna kohtos järrele wadatud.
Kohhus laskis Mihhel Pulk sisse tulla ja kulas temmalt järrele, mis peale temma wastas et siis kui meie Laeka wasto wõtsime, siis ei olnud seal mitte lahtist rahha sees, ja andsime nenda samma jälle ärra.
Kohhus laskis Hans Martinsoni sisse tulla ja kulas temmalt järrele, mis peale temma wastas et siis sedda rahha mitte ennam ei olnud kui se Laegas wasto wotsin.
Kohhus arwas nüid sedda asja järrele ja leidis nende juttude järgi et se rahha Jurri Lorentzi ajal kaddunud.
Sest mõistis kohhus et Jurri Lorentz maksab se rahha 32 Rubl 24 kop.
Teiseks kaebas Hindrek Grünberg et sedda wanna Krono wilja rahha, mis minno käest nõutakse piddi jo Jurri Lorentz maksma.
Kohhus laskis Jurri Lorentz sisse tulla ja kulas temmalt sedda kaibdust järrele, mis peale temma wastas, et minna ollen koik wälja maksnud, mis minno Rehnungis ollid ette pandud, kus seas ka se Krono wilja rahha olli arwatud, siis peab minnol jo kõik alles wõlgo ollema.
Et nuid Jurri Lorentz 1871 aastal utleb se wõlg ärra maksnud, ja 1876 aastal alles procendid selle Krono wilja wõllale seal ramatus on jure arwatud, ja mis sedda näitab, et alles wõlgo.
Sest moistis kohhus et Jurri Lorentz peab se rahha kõige hintressidega kokko 35 Rubl 66 kop wälja maksma.
