Tulli Mõisa Herra Koggokonna Kohtu ette ning ütles: Need kaks Tallu, mis ümber assutakse Saia küllast Nidu wahhe jures teine, ning Mõisa põlde otsas teine sawad selle kaubaga ärra antud, Et need perremehhed wõttawad wakku ramatu järgi wanna orjuse ja kõik muud kümnese maksud, mis nende perrede peäle enne on olnud, omma peäle. --- Ja selle eest, et nemmad ise kohhade peäle pool wakkamad põldu ennam sawad igga põldu, peawad nemmad, nende perremeestega, mis Saia küllase paergu ellama jäevad, need maandeid arrima, mis tännini Saia külla tehha olnud.

1. Sawad nemmad selle wastu iggast põltust kolm wakka maad ja üks jaggu mahhatehtud Rukkidega, agga peawad nemmad: se seemnewilli, nelli üks pool wakka, kahhe ehk kolme aasta sees, Möisale taggasi maksma ning kewwade 1834 Jürri päew hakkab se orjus nende made peält.

2. Sawad nemmad need wannad perremeeste majasid ja kumgi nellikummend palki ja need wanna perre Aitad. Walla polest sinnane kohha peäle wetud, kus need majad peawad sama üles tehtud. --- Ja maja ülles teggemise eest Wabriku Härra polest sadda kakskümmend Rubla pabberi rahha. Selle wisi peäle, et nemmad sest rahhast Wallale weddamise eest nellikümmend Rubla taggasi maksma peawad.

3. Se perremees, kes polde otsa assutud saab se rakke ehk heinamaa, mis poldude wahhel Oea äres ommale. Ja se teine, mis Umma aia põllu äres wastu Oea on. Ning pool kümnesse wilja jääb essimesel aastal kummagil mahha, ühhe aasta peäle.