Aerakirjad
Taggamoisa Kogukonna kohtu Protokolli ramatust Siitse Tiina ja tema poegade kohtu möistmised.
1. aastal 1868. Nääri kuul 12 pääwal.
Tänna olid kohtumehed koos, siis kaebas Siitse Tiina Rauk, et tema poeg Jaen on teda peksnud ja teda wäga palju sõimanud, nemad ei sünni mitte enam ühes elama siis mõistis Kogukonna kohus et se Jaen wõib wälja minna ja tema ei sa säält ema kääst mitte midagit kui tema oma ema sana pole kuulanud, need noremad pojad Mihkel ja Tönnis toitwat oma ema ja pariwad siis wiimaks se elu, ja ema oli sellega wäga rahul, se wanem poeg oli temaga wäga kuri olnud.
Kohtu pea Juhann Elk
Kohtu mees Jaen Tinarist
Kohtu mees Peter Pilder.
2.
No 20 aastal 1886. Mai kuu 30mel pääwal.
Kohus oli koku tulnud siis sai ette kutsutud üks wana lesk naene Tina Rauk, oma kahe pojaga Jaen ja Mihkliga. Siis kaebas tema oma noorema poja Mihkli pääle, et see oli teda wäga raskeste peksnud, teiste innimeste juttude labi, ja oli teda oma juurest ära ajanud, sel 22el Mail ku pääwal; Nüüd räkis ta oma oma häda et ta oli terwe nädali Kirwi Mihkli jures olnud ja see oli teda toitnud, ka see mees kelle juures ta nädali oli elanud oli tunistuseks tulnud ja leiti et tema oli tõt räkinud, ka toodi see kep kohtu ette näha millega ema oma poja kääst oli peksa saanud, mis aga mitte esimine kord ei olnud temal kanatada.
Nüüd oli aga ka tema himmu oma elamisest selle noorema poja juures täis saanud, ja kohus mõistis teda oma wanema poja juure elama minna kes ka hea meelega teda oma leiba lubas wõtta, ja sest pääwast sadik toita, ka palus wanem poeg Jaen, kohut selle järel kuulda et ema mitte keegi ei tohi puutuda, sest tema on alati wäljas raha teenimas.
Nüüd palus nende ema Tiina Rauk selle üle üht protokolli kirjuta et pärast tema surma see elumaja ja põllud, kõik Jaani omaks peawat saama. Ja Jaen lubas oma ema eest hoolt kanda kunni surmani
sellega oli kohus otsas ja oma noorema poja Mihklil andis ta weel seda rumalat tegu andeks.
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
Kohu mees Ado Tuisk
3. 1886 aastal Nowembril 28 kuu pääwal No 44.
Tana olid Siitse Jaen ja Mihkel uuesti siin kohtu ees siis tegid naad ise oma al kohtu ees lepitust sel wiisil Jaen peab siis ema eest hoolt kandma, kui ema seda ise tahab aga et ema Mihkli juures on 17 aastad olnud ja selle aja sees ei ole ta Jaani kääst midagid sanud siis selle eest saab Mihkel põldudest kolmas jagu ja ka need põllud mis ta ise on teind, ja ütlesid weel ise, et kes nüüd enam teisega tüli hakab tegema, see maksab teisele 20 Rub selle pääle sai Protokol kirjutud
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
4. aastal 1887. 27 Webruari kuu pääwal. No 9.
Täna olid Jaen ja Mihkel Rauk oma emaga jälle siin kohtu ees Jaen oli jälle hakanud tühja asja parast tüli tegema, ja ema tahtis et kohus pidi Mihkli säält ära mõistma, aga kohus mõistis et seda ei wõi olla Nemad on kaks wenda ja peawat ka kui wennad sääl elama, päälegi on Mihkel 17 aastad ema eest hoolt kannud, aga mitte Jaen kes oma eest üksi on murestsend, ja et Jaen jälle selle protokolli waleks ajab Mis nad ise kõik olid 15 Augustil 1886 aastal teinud kohtu ees siis mõistis ka kohus nüd uesti kõik asjad ja ka elu maja pooleks kahe wenna wahel. Koik kohus oli koos kui sai moistetud.
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
Kohu mees Ado Tuisk.
5. aastal 1887. Aprilli 24mal kuu pääwal No 12.
Täna olid Siitse Jaen ja Mihkel jälle siin kohtu ees sest Jaen oli Mihkli tehtud rattad ja kala wõrgud ära wõtnud ema käsu peält, ja päälegi salaja kui Mihkel kodu ei olnd, sest tema on waljas teenimas, kui ta nuud koju tuli, siis leidis ta et rattad olid oues ilma tema kääst küsimata, ja Jaen oli üle kohtu mõistmise jälle astunud mis 27 Webruaril näiteti, ja ei ole noorema wennale mitte neid põldusid anud mis kohus oli moistnud. Nüüd moistis kohus kolmat korda nede wahele, et noorem wend peab se jau põldusid saama, mis kohus on mõistnud ja Mihkel peab sääl kambris oma naesega elama kus ta enne olnud, kui ema tema seltsis oli. Ja kumb nüüd üle kohtu moistmise weel teeb see läheb wälja ilma selle pääle waatmata kas ta wanem woi noorem wend on, ja Jaen peab ka kõik Mihkli asjad tagasi andma, mis ta ära on wõtnud.
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
6. aastal 1887 Juuni 26mal kuu pääwal No 17.
Tana oli kohus koos siis kaebas Siitse Mihkel Rauk et Jaen on kõik tema asjad ära wõtnud, et Jaen siin ei olnud, ja kohtu otsus ees tulewaks pääwaks
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
Kohu mees Ado Tuisk.
7. aastal 1887 11mal Septembri kuu pääwal No 30.
Tana oli kohus koos siis tuli jälle kohtu ette Siitse Mihkel Rauk ja andis kohtule tääda et wend Jaen ei ole mitte nenda teinud, kui kohus on mõistnud waid riidleb ja tülitseb edasi, kõik tema asjad mis ta on muretsenud on Jaen ära wõtnud, ja ei ole temale midagit tagasi annud, andis ka tääda et ta oli käinud Hüüni Herra juures Loonal oma asja pärast rääkimas, Siis oli Hüüni herra temale luba annud oma kätte palwe kirja kirjuta, ja ilusti kirja sees nimeta kuide nende asi on
Siis moistis kogukonna kohus et kui Jaen ei ole kohtu moistmisest hoolinud, ja ikka riidlep ja tülitseb, siis Hüüni Herra luba pääle kiri Riigi walitsuse kohtule kirjutada nende kahe wana tüli pärast ja Kiri sai kirjutud. No 17.
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
Kohu mees Ado Tuisk.
8. aastal 1889. 13 Januaril No. 1.
Tana oli kohus kous Siis tuli Siitse Mihkel Rauk. Siin kohtu ees selle wõla pärast, mis tema oma wenna Tõnise eest oli maksnud Pärast surma oli Tõnisel järele jäänud 25 Rubla sest oli Mihkel teiste inimestele wõlgu seletand.
| Kirwi Jaanile |
5. Rubl. |
| Sander Trumeel |
5. Rubl. |
| Pea raha wõlg |
6 Rubl. |
| puu tööriistad |
5 Rubl |
|
Tõnisele matused tehtud |
4 Rubl |
|
25. |
Kohus mõistis, et see asi on selge ja säält ei ole enam kellegil midagit saada.
Kohtu pea Jüri Agias
Kohtu mees Peter Albo
Kohu mees Peter Olap
9. aastal 1889. 17mal Märtsil No. 8.
Täna olid Mihkel ja Jaen Rauk siin kohtu ees oma tüli asjade pärast, et Mihkel oli oma raha eest rendi maadele aidu ümber teinud oma raha kulutanud ja nüüd ei taha Jaen tema aedu mitte tagasi anda, sest ued ajad ei ole mitte isast järele jäenud, waid tema on need pärast isa surma teinud. Siis moistis kohus et Jaen peab koik ajad tagasi andma mis tema ei ole teinud mis ka mitte isa tehtud ei ole, ja raime wõrgud peab ta tagasu andma ja kummagi wõrgu kulu 1 Rubl Mihklile maksma nnda peab asi jääma
Kohtu pea Jürri Agias
Koh. m. Peter Albo.
Aerakirjad
Taggamoisa Kogukonna kohtu Protokolli ramatust Siitse Tiina ja tema poegade kohtu möistmised.
1. aastal 1868. Nääri kuul 12 pääwal.
Tänna olid kohtumehed koos, siis kaebas Siitse Tiina Rauk, et tema poeg Jaen on teda peksnud ja teda wäga palju sõimanud, nemad ei sünni mitte enam ühes elama siis mõistis Kogukonna kohus et se Jaen wõib wälja minna ja tema ei sa säält ema kääst mitte midagit kui tema oma ema sana pole kuulanud, need noremad pojad Mihkel ja Tönnis toitwat oma ema ja pariwad siis wiimaks se elu, ja ema oli sellega wäga rahul, se wanem poeg oli temaga wäga kuri olnud.
Kohtu pea Juhann Elk
Kohtu mees Jaen Tinarist
Kohtu mees Peter Pilder.
2.
No 20 aastal 1886. Mai kuu 30mel pääwal.
Kohus oli koku tulnud siis sai ette kutsutud üks wana lesk naene Tina Rauk, oma kahe pojaga Jaen ja Mihkliga. Siis kaebas tema oma noorema poja Mihkli pääle, et see oli teda wäga raskeste peksnud, teiste innimeste juttude labi, ja oli teda oma juurest ära ajanud, sel 22el Mail ku pääwal; Nüüd räkis ta oma oma häda et ta oli terwe nädali Kirwi Mihkli jures olnud ja see oli teda toitnud, ka see mees kelle juures ta nädali oli elanud oli tunistuseks tulnud ja leiti et tema oli tõt räkinud, ka toodi see kep kohtu ette näha millega ema oma poja kääst oli peksa saanud, mis aga mitte esimine kord ei olnud temal kanatada.
Nüüd oli aga ka tema himmu oma elamisest selle noorema poja juures täis saanud, ja kohus mõistis teda oma wanema poja juure elama minna kes ka hea meelega teda oma leiba lubas wõtta, ja sest pääwast sadik toita, ka palus wanem poeg Jaen, kohut selle järel kuulda et ema mitte keegi ei tohi puutuda, sest tema on alati wäljas raha teenimas.
Nüüd palus nende ema Tiina Rauk selle üle üht protokolli kirjuta et pärast tema surma see elumaja ja põllud, kõik Jaani omaks peawat saama. Ja Jaen lubas oma ema eest hoolt kanda kunni surmani
sellega oli kohus otsas ja oma noorema poja Mihklil andis ta weel seda rumalat tegu andeks.
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
Kohu mees Ado Tuisk
3. 1886 aastal Nowembril 28 kuu pääwal No 44.
Tana olid Siitse Jaen ja Mihkel uuesti siin kohtu ees siis tegid naad ise oma al kohtu ees lepitust sel wiisil Jaen peab siis ema eest hoolt kandma, kui ema seda ise tahab aga et ema Mihkli juures on 17 aastad olnud ja selle aja sees ei ole ta Jaani kääst midagid sanud siis selle eest saab Mihkel põldudest kolmas jagu ja ka need põllud mis ta ise on teind, ja ütlesid weel ise, et kes nüüd enam teisega tüli hakab tegema, see maksab teisele 20 Rub selle pääle sai Protokol kirjutud
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
4. aastal 1887. 27 Webruari kuu pääwal. No 9.
Täna olid Jaen ja Mihkel Rauk oma emaga jälle siin kohtu ees Jaen oli jälle hakanud tühja asja parast tüli tegema, ja ema tahtis et kohus pidi Mihkli säält ära mõistma, aga kohus mõistis et seda ei wõi olla Nemad on kaks wenda ja peawat ka kui wennad sääl elama, päälegi on Mihkel 17 aastad ema eest hoolt kannud, aga mitte Jaen kes oma eest üksi on murestsend, ja et Jaen jälle selle protokolli waleks ajab Mis nad ise kõik olid 15 Augustil 1886 aastal teinud kohtu ees siis mõistis ka kohus nüd uesti kõik asjad ja ka elu maja pooleks kahe wenna wahel. Koik kohus oli koos kui sai moistetud.
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
Kohu mees Ado Tuisk.
5. aastal 1887. Aprilli 24mal kuu pääwal No 12.
Täna olid Siitse Jaen ja Mihkel jälle siin kohtu ees sest Jaen oli Mihkli tehtud rattad ja kala wõrgud ära wõtnud ema käsu peält, ja päälegi salaja kui Mihkel kodu ei olnd, sest tema on waljas teenimas, kui ta nuud koju tuli, siis leidis ta et rattad olid oues ilma tema kääst küsimata, ja Jaen oli üle kohtu mõistmise jälle astunud mis 27 Webruaril näiteti, ja ei ole noorema wennale mitte neid põldusid anud mis kohus oli moistnud. Nüüd moistis kohus kolmat korda nede wahele, et noorem wend peab se jau põldusid saama, mis kohus on mõistnud ja Mihkel peab sääl kambris oma naesega elama kus ta enne olnud, kui ema tema seltsis oli. Ja kumb nüüd üle kohtu moistmise weel teeb see läheb wälja ilma selle pääle waatmata kas ta wanem woi noorem wend on, ja Jaen peab ka kõik Mihkli asjad tagasi andma, mis ta ära on wõtnud.
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
6. aastal 1887 Juuni 26mal kuu pääwal No 17.
Tana oli kohus koos siis kaebas Siitse Mihkel Rauk et Jaen on kõik tema asjad ära wõtnud, et Jaen siin ei olnud, ja kohtu otsus ees tulewaks pääwaks
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
Kohu mees Ado Tuisk.
7. aastal 1887 11mal Septembri kuu pääwal No 30.
Tana oli kohus koos siis tuli jälle kohtu ette Siitse Mihkel Rauk ja andis kohtule tääda et wend Jaen ei ole mitte nenda teinud, kui kohus on mõistnud waid riidleb ja tülitseb edasi, kõik tema asjad mis ta on muretsenud on Jaen ära wõtnud, ja ei ole temale midagit tagasi annud, andis ka tääda et ta oli käinud Hüüni Herra juures Loonal oma asja pärast rääkimas, Siis oli Hüüni herra temale luba annud oma kätte palwe kirja kirjuta, ja ilusti kirja sees nimeta kuide nende asi on
Siis moistis kogukonna kohus et kui Jaen ei ole kohtu moistmisest hoolinud, ja ikka riidlep ja tülitseb, siis Hüüni Herra luba pääle kiri Riigi walitsuse kohtule kirjutada nende kahe wana tüli pärast ja Kiri sai kirjutud. No 17.
Kohtu pea Peter Kasik
Kohtu mees Mihkel Martin
Kohu mees Ado Tuisk.
8. aastal 1889. 13 Januaril No. 1.
Tana oli kohus kous Siis tuli Siitse Mihkel Rauk. Siin kohtu ees selle wõla pärast, mis tema oma wenna Tõnise eest oli maksnud Pärast surma oli Tõnisel järele jäänud 25 Rubla sest oli Mihkel teiste inimestele wõlgu seletand.
| Kirwi Jaanile |
5. Rubl. |
| Sander Trumeel |
5. Rubl. |
| Pea raha wõlg |
6 Rubl. |
| puu tööriistad |
5 Rubl |
|
Tõnisele matused tehtud |
4 Rubl |
|
25. |
Kohus mõistis, et see asi on selge ja säält ei ole enam kellegil midagit saada.
Kohtu pea Jüri Agias
Kohtu mees Peter Albo
Kohu mees Peter Olap
9. aastal 1889. 17mal Märtsil No. 8.
Täna olid Mihkel ja Jaen Rauk siin kohtu ees oma tüli asjade pärast, et Mihkel oli oma raha eest rendi maadele aidu ümber teinud oma raha kulutanud ja nüüd ei taha Jaen tema aedu mitte tagasi anda, sest ued ajad ei ole mitte isast järele jäenud, waid tema on need pärast isa surma teinud. Siis moistis kohus et Jaen peab koik ajad tagasi andma mis tema ei ole teinud mis ka mitte isa tehtud ei ole, ja raime wõrgud peab ta tagasu andma ja kummagi wõrgu kulu 1 Rubl Mihklile maksma nnda peab asi jääma
Kohtu pea Jürri Agias
Koh. m. Peter Albo.
