Kuidas Mart Silmato enne on käinud kui ülles ponud.
Naene Tina sedda ülle annud nenda.
27mal Oktobril se on rede tulli ta sae weski jure, meie ollime lapsega seal, ja küssis minnu käest kus rahha on, ma tahhan podi minna, Ma ütlesin, sa olled haige ärra minne; temma ütles: ma tahhan tewet, toon ennesele teed. Ma ütlesin minne siis rahha on koddo wodi pöhjas kotti all. Ja ärra minnes sillitas lapse pead ja ütles, ei minna sind kül ei mehheks kaswata enne minna surren kui sinnust mees saab.
Ärra minnes läind teomeeste toa jure ja kutsund naesed ennesega Jummalaga jätma Hanso naese Lisa Plungwesti tuppa ja üttelnud tulge öhto mind watama siis ollen surnud, ma käisin saeweskil ja näggin, lauad on leigatud kellest mulle pusärki saab. Jäge Jummalaga keik. Ja läind koio pole.
Arwata tunni aia pärrast läksin minna weski jurest koio ja tedda ei olnud koddo, läksin minna tedda tagga otsima ja ta tulli Roela raia peal minno wasto. Ma kutsusin tedda Jami sauna sisse, agga ta ei tulnud ja ütles, mul om wägga tusk ja andis elli puddeli minno kätte ja ütles, mul on wallu ja kui ma surren, ärra minne saunast wälja, sest se maksab meie rahha 30 rubla ja ma lappid olleme labbidaga kaewand. Te sauna eest head nikaua kui jäksad ja kaswata omma last. Ma kukkun wist praego mahha, armas naene. Kui ma surren kuhuge te ehk aia äre, ärra ütle sedda ühhelegi, waid ütle ikka et ma sauna ollen surnud. Ma kostsin: egga ma lasse sind wälja sest sa olled wägga aige, wöid peagi surra.
Armas naene, lasse ikka nago sa ennegi olled lasknud, minne tuppa, ma kussetan.
Ma läksin tuppa, wötsin leiba ja otasin Mart tulleb ka ehk tahhab ka süa. Ei tulnud tuppa ja hulkus möda aia äärt. Ma ütlesin tulle tuppa, mis sa seal hulgud. Kül ma tullen, ütles mulle, ma läksin tuppa ja tedda ei tulnud. Läksin wälja ei näinud, küssisin karjalaste käest, kus Mart läks. Lapsed kostsid, Mart läks mäle, ma läksin mönned sammud ja näggin, Mart rippub kuse oksas rihmaga. Läksin jure, näggin et hing sees olli, töstsin ja karjusin abbi, näppisin rihma lahti ja ta wiskles. Karel Silmato ja poeg Anton Silmato ja Jürri Tombahk tullid appi ja kantsid sanna jure. Seal öerusime ja weretasime, hing olli kül sees agga ei räkind, pannime asseme peale mahha. Ellas ta weel 3 tundi ja jäi hinge tömbaminne waikseks ja olli surnud.
Ka Hagenrihtri kohtule nenda teada antud tallitja Juhhan Wahhi läbbi.
Kuidas Mart Silmato enne on käinud kui ülles ponud.
Naene Tina sedda ülle annud nenda.
27mal Oktobril se on rede tulli ta sae weski jure, meie ollime lapsega seal, ja küssis minnu käest kus rahha on, ma tahhan podi minna, Ma ütlesin, sa olled haige ärra minne; temma ütles: ma tahhan tewet, toon ennesele teed. Ma ütlesin minne siis rahha on koddo wodi pöhjas kotti all. Ja ärra minnes sillitas lapse pead ja ütles, ei minna sind kül ei mehheks kaswata enne minna surren kui sinnust mees saab.
Ärra minnes läind teomeeste toa jure ja kutsund naesed ennesega Jummalaga jätma Hanso naese Lisa Plungwesti tuppa ja üttelnud tulge öhto mind watama siis ollen surnud, ma käisin saeweskil ja näggin, lauad on leigatud kellest mulle pusärki saab. Jäge Jummalaga keik. Ja läind koio pole.
Arwata tunni aia pärrast läksin minna weski jurest koio ja tedda ei olnud koddo, läksin minna tedda tagga otsima ja ta tulli Roela raia peal minno wasto. Ma kutsusin tedda Jami sauna sisse, agga ta ei tulnud ja ütles, mul om wägga tusk ja andis elli puddeli minno kätte ja ütles, mul on wallu ja kui ma surren, ärra minne saunast wälja, sest se maksab meie rahha 30 rubla ja ma lappid olleme labbidaga kaewand. Te sauna eest head nikaua kui jäksad ja kaswata omma last. Ma kukkun wist praego mahha, armas naene. Kui ma surren kuhuge te ehk aia äre, ärra ütle sedda ühhelegi, waid ütle ikka et ma sauna ollen surnud. Ma kostsin: egga ma lasse sind wälja sest sa olled wägga aige, wöid peagi surra.
Armas naene, lasse ikka nago sa ennegi olled lasknud, minne tuppa, ma kussetan.
Ma läksin tuppa, wötsin leiba ja otasin Mart tulleb ka ehk tahhab ka süa. Ei tulnud tuppa ja hulkus möda aia äärt. Ma ütlesin tulle tuppa, mis sa seal hulgud. Kül ma tullen, ütles mulle, ma läksin tuppa ja tedda ei tulnud. Läksin wälja ei näinud, küssisin karjalaste käest, kus Mart läks. Lapsed kostsid, Mart läks mäle, ma läksin mönned sammud ja näggin, Mart rippub kuse oksas rihmaga. Läksin jure, näggin et hing sees olli, töstsin ja karjusin abbi, näppisin rihma lahti ja ta wiskles. Karel Silmato ja poeg Anton Silmato ja Jürri Tombahk tullid appi ja kantsid sanna jure. Seal öerusime ja weretasime, hing olli kül sees agga ei räkind, pannime asseme peale mahha. Ellas ta weel 3 tundi ja jäi hinge tömbaminne waikseks ja olli surnud.
Ka Hagenrihtri kohtule nenda teada antud tallitja Juhhan Wahhi läbbi.
