Astus ette möldre sullane Jakob Weinberg ja kaebas, sest päwast sadik kui ma kohtus käisin ja ülles tunnistasin et ma süllega töin puid ja et möldre ämbred ja kaelkougud on mis Hinno olli praga törre jures käest ärra wötnud, temma sedda ei olleks tahtnud egga tunnistanud, selle pärrast peksab ja kissub mind kui ta agga liggi saab, karwad on ta mul peast ärra kiskund, ja mis teie näte need on keik lahti.

Kohto käemees küssis, ehk sa olled muud südi teind, et ta sind nenda on peksnud. Ei olle, kostis J. Weinberg.

Astus Jaan Hunt ette ja ütles, mis teie nödra juttu kulete, ei ma olle tedda peksnud egga karwupiddi weddanud, se on walle.

Jakob Weinberg siin on muid kes on näind kui sa mind peksid ja karwupiddi weddasid ja nenda sest sadik kui ma essimest kord kohtus käisin ja ülles tunnistasin, ja lubbad kas ärra tappa.

Möistminne

Jaan Hunt maksab trahwi selle eest, et ta sullase peale, kes töt on tunnistanud ni suurt wihha kannab ja tedda peksab ja ta juuksed on peast ärra kiskunud, ja silma näu löhki ja sinni punnaseks on teind, ja nenda isse ei tunnista mis ta pahha on teind. Temma naene on tunnistand, wargil käiad on tunnistand, keik märgid tunnistawad et se tössi on. Jaan Hunt maksab Jakob Weinbergile pekso ja karwupiddi kiskumisse eest kaks rubla ja kui eddespiddi weel middagi sest kuulda on, langeb sure trahwi alla.

Seadus täidetud.

Kohto wannem Jaan Taalberg

Kohto käemehhed Gustaw Stam

Jonas Prosaselts