Ado Holts kaewas, et temma on Ülle jõe Mart Schneiderid teeninud, ja wanna palka saamata jäänud Rahha 23 Rubla, ja pallitole juurde maksnud poom willad 66 kop woder 1 r 20 kop, õmblus 1 r 85 kopike kellest Mart 85 kopike aga annud, samata 2 R 86 kop 1 paar wiltsed püksid 2 R 50 kop 3 paari kapetad 90 kop 2 paari kindad 50 kopike - ja üks paar saapad.
1884 a Jürri pääwaast 6 kuu peale leiwa kotti wõtnud, kelle eest pidand 6 Rubla kuus maksma 36 rubla, agga Mart pannud tema palgast 60 rubla ennese rendi eest mõisa, ja üks ree ja üks wankre koorm eino ka sinna wiinud, mis Mart ennesele wõtnud, ree koorma wiinud Adomalt, wankre koorm oma einamast.
Mart Schneider sai ette kutsutud ja tunistas, et wanna palka on kül andmatta 23 rubla, ja üks paar püksa, kapetad ja kindad saamata agga põlle pallitod teha lubanud waid kuu, kus tema õmbluse raha 85 kopikad on maksnud, eindest tema ei teade, olla wist ühhe sao toonud - ja Ado lubbanud suise leiwa kotti, ja pulme eest, 60 rubla maksta, ja lehm kewadest saadik Ado käes lüpsta essimenne aasta on armo kaero ja teine aasta, tünder kaero, ja tünder kardohwlid maas olnud, ja 1883 kui temale mõisas teol käinud on sai 30 pääwa talwe 4 pääwa wõlga jäänud, ja tahab keik selle wanna palga selle eest jätta.
Ado Holts tunistas: et tema on sui aige olnud, ja kui pissut parranenud, siis on ka Mardile koddo jõudu mööda tööd teinud, et ikka toido ärra maksnud, ja kui aasta täis saanud siis teinud mõisa pääwad keik tassa, mis eest Mardi käest mitte palka ei olle pärrinud, ja tema on Mardi tütre ennesele naeseks wõtnud, agga mitte pulmi tahtnud, agga Mart on issi tütrele pulmad teinud, tema ei olle mitte pulmi tahtnud, wiina on tema oma rahaga ka toonud, ja lehma ei olle tema mitte lupsta wõtnud, waid Mart on tütrele kewade ühhe wassind lehma anud mis nüüd tema käes on.
Mart Schneider pärris Ado peab maksma 3 paari karpa, 1 wanna leiwa kot, 2 piitsa.
Kohhus mõistis: Mart Seider pead Ado Holtsile maksma, selle wanna palga rahha 23 R " k ja sel suil 60 rubla wotnud, kust 36 rubla leiwa koti eest jääb, ja 12 rubla pulme eest,
Adole maksta 12 €
Kuue piha ride rahha "-75 k
üks paar wiltse pukste ette 2-50-
3 paari kapetad 30 k paar "-90-
2- kindad 25 k -"-50-
Suma 39 R 65 k
kust karpide eest 30 kop, wanna leiwa kotti eest 20 kop, ja piitsa eest 65 kop maha arwata 65 kop saada weel 39 Rubla - einad, ja saapad jääwad selle eest et Adol on wilja põllo peal maas olnud.
Mart Schneider pärris, et temma tahab lehma tagasi saada. Ado Holts tahtis kül lepida ja lubbas weel 5 Rubla mahha jätta, maksku talle 34 rubla, ja siis on tassa, Mart ei tahtndu sugugi lepida, egga kedagi maksta.
Kohus mõistis: kui Mart tahab wäimehe käest lehma ärra wõtta mis tütrele on annud, siis ei wõi Ado mitte pulma kullo maksta, siis Mart peab maksma Adole 51 Rub ehk lehm jääb ja maksab 34 Rubla ehk nõudku suuremad kohut.
/Jäid rahhule/
Ado Holts kaewas, et temma on Ülle jõe Mart Schneiderid teeninud, ja wanna palka saamata jäänud Rahha 23 Rubla, ja pallitole juurde maksnud poom willad 66 kop woder 1 r 20 kop, õmblus 1 r 85 kopike kellest Mart 85 kopike aga annud, samata 2 R 86 kop 1 paar wiltsed püksid 2 R 50 kop 3 paari kapetad 90 kop 2 paari kindad 50 kopike - ja üks paar saapad.
1884 a Jürri pääwaast 6 kuu peale leiwa kotti wõtnud, kelle eest pidand 6 Rubla kuus maksma 36 rubla, agga Mart pannud tema palgast 60 rubla ennese rendi eest mõisa, ja üks ree ja üks wankre koorm eino ka sinna wiinud, mis Mart ennesele wõtnud, ree koorma wiinud Adomalt, wankre koorm oma einamast.
Mart Schneider sai ette kutsutud ja tunistas, et wanna palka on kül andmatta 23 rubla, ja üks paar püksa, kapetad ja kindad saamata agga põlle pallitod teha lubanud waid kuu, kus tema õmbluse raha 85 kopikad on maksnud, eindest tema ei teade, olla wist ühhe sao toonud - ja Ado lubbanud suise leiwa kotti, ja pulme eest, 60 rubla maksta, ja lehm kewadest saadik Ado käes lüpsta essimenne aasta on armo kaero ja teine aasta, tünder kaero, ja tünder kardohwlid maas olnud, ja 1883 kui temale mõisas teol käinud on sai 30 pääwa talwe 4 pääwa wõlga jäänud, ja tahab keik selle wanna palga selle eest jätta.
Ado Holts tunistas: et tema on sui aige olnud, ja kui pissut parranenud, siis on ka Mardile koddo jõudu mööda tööd teinud, et ikka toido ärra maksnud, ja kui aasta täis saanud siis teinud mõisa pääwad keik tassa, mis eest Mardi käest mitte palka ei olle pärrinud, ja tema on Mardi tütre ennesele naeseks wõtnud, agga mitte pulmi tahtnud, agga Mart on issi tütrele pulmad teinud, tema ei olle mitte pulmi tahtnud, wiina on tema oma rahaga ka toonud, ja lehma ei olle tema mitte lupsta wõtnud, waid Mart on tütrele kewade ühhe wassind lehma anud mis nüüd tema käes on.
Mart Schneider pärris Ado peab maksma 3 paari karpa, 1 wanna leiwa kot, 2 piitsa.
Kohhus mõistis: Mart Seider pead Ado Holtsile maksma, selle wanna palga rahha 23 R " k ja sel suil 60 rubla wotnud, kust 36 rubla leiwa koti eest jääb, ja 12 rubla pulme eest,
Adole maksta 12 €
Kuue piha ride rahha "-75 k
üks paar wiltse pukste ette 2-50-
3 paari kapetad 30 k paar "-90-
2- kindad 25 k -"-50-
Suma 39 R 65 k
kust karpide eest 30 kop, wanna leiwa kotti eest 20 kop, ja piitsa eest 65 kop maha arwata 65 kop saada weel 39 Rubla - einad, ja saapad jääwad selle eest et Adol on wilja põllo peal maas olnud.
Mart Schneider pärris, et temma tahab lehma tagasi saada. Ado Holts tahtis kül lepida ja lubbas weel 5 Rubla mahha jätta, maksku talle 34 rubla, ja siis on tassa, Mart ei tahtndu sugugi lepida, egga kedagi maksta.
Kohus mõistis: kui Mart tahab wäimehe käest lehma ärra wõtta mis tütrele on annud, siis ei wõi Ado mitte pulma kullo maksta, siis Mart peab maksma Adole 51 Rub ehk lehm jääb ja maksab 34 Rubla ehk nõudku suuremad kohut.
/Jäid rahhule/
