Tuli ette Willem Freiwald ja andis ülesse, et tema tuule weski lõhutud öösel 30/31 Januaril s.a. ära ja warastatud sealt 21 wakka rukkid, waras olla ukse haakide kohast katki lõiganud; tema läinud nii pea kui hommiku 31 Januaril seda leidnud kohe Karel Tiidu juurde kelle rukkid weskist ära warastatud, wõtnud selle ühes, nii kui ka oma wenna Karli ja Gustaw Tiidu ja läinud siis tema ühes Karel Tiiduga jälgi mööda kuni Paoppi ? külla alla, sealt tulnuwad tagasi wõtnuwad wallawöörmöndri Karel Müürseppaga mõtnuwad weski juures saani jäljed ära ja läinuwad siis uuesti jälgi mööda kuni Paoppi külasse Johanes Peedu talu juure ,mõetnuwad seal selle Johanes Peedo saani jalasse ja raua laiuse, mis selle weski juures wõetud mõeduga täiesti ühte läinud, nimelt olnud üks saani raud natukene laiem olnud kui teine . Waras olla weski ukse lõhkumise juures mis tema kätt haawanud,sest weski ukse piit olnud werine, nemad lasknuwad siis Johanes Peedod oma kätt näidata ja leidnuwad, et selle parema käe selja peal olnud wärske haaw, selle peale läinuwad Johanes Peedo aita ja leidnuwad seal üks salw kuhjaga rukkid täis mis hoopis wärskelt olla sisse walatud, sest et rukkid pealt sugugi tolmunud ei ole olnud, toonuwad weski juure, siis toonud ka Karel Tiit oma kodust rukkid ja läinud rukkid ka jälle täiesti ühte nimelt olnud rukkide sees lubja tükka, ka Karel läinud punkti peal ühte hobuse jäljed, mis weski juures olnud ja jälle Johanes Peedu hobuse jäljed olla täiesti ühesugused, niisama ka weski juurest leitud saapa jäljed Johanes Peedu saabastega, nimelt olnud Johanes Peedu saapal konsa naelad kesk paigast ära, mis ka weski juures leitud jälgedest näha olnud.
Johanes Peedu ütles, et tema ei ole mitte weskist lahkunud, ega rukkid warastanud, need salwest leitud rukkid olla tema omad, tema maganud nimetud öösel kõik see öö kodu oma kätt olla tema puu wedamise juures haawanud. Tuli ette wallawöörmünder Karel Müürsepp ja andis ülesse, et tema mõetnud saani jäljed weski juures ja läinud see mõet Johanes Peedu saaniga kokku, nimelt olnud üks saani raud laiem kui teine, mis ka jälgedest nähtaw weike ukse piit olnud werine, ja leidnuwad, et Johanes Peedo parema käe selja peal werine haaw olnud, mis wist uste lõhkumise juures tekinud ja siis ka ukse piid ära määrinud. Johanes Peedo aidas olnud üks salw kuhjaga rukkid täis, nagu näha mitte kaua salwes seisnud ,sest rukkid ei ole päält sugugi tolmunud olnud, rukkide sees olnud lubja tükka leida, wõtnud sealt kottigi rukkid ühes ja siis ka Karel Tiidu juurest ja läinud need rukkid täieste ühte nimelt olnud ka Karel Tiidu juurest toodud rukkidel lubja tükka sees ka kaal läinud karwa peal ühte, weski juurest leitud hobuse jäljed ja saapa jäljed läinuwad Johanes Peedo hobuse jälgedega täiesti ühte. Wallawanem Karel Kiili, kui ka selle warguse tagaotsimise juures olnud tunnistab niisama kui Karel Müürsepp muud kui rukki kaalumise juures ei ole tema olnud, ütleb weel, et Johanes Peedo rehealune ega ait mitte lubjatud ei ole, selle pärast ka tema oma põllu pealt saadud rukkidel lubja tükke sees ei wõi olla. Karel Müürsepp ütleb ka et Johanes Peedo rehealune ega ait lubjatud ei ole. Karel Tiit annab kõik niisama ülesse, kui Willem Freiwald. Karel Freiwald ütleb, et tema läinud neid jälgi mööda, kust waras weski juurde tulnud kuni Pala mõisa sealt tulnud siis tagasi ja annab märkide kohta seda sama ülesse nagu eespool Willem Freiwald.
Gustaw Tiit ,kes Karel Freiwaldiga ühes jälge mööda Pallale läinud tunnistab ka niisama. Abram Kõrw tuli ette ja tunnistas, et tema ei tea, kas Johanes Peedo nimetud üül kodu olnud wõi ei.
Karel Kallaste tunnistab, et pääw enne weski lõhkumist üttelnud Johanes Peedo Temale, et wiinud rukkid weskile ja ei olla temal enam rukkid kodu.
Johanes Peetso ema Leena ütleb et see wili, mis aidast leitud olla nende oma põllu pealt saadud.
Kohtu otsus: Seda asja edespidiseks õienduseks ühe Keiserlikku Tartu Sillakohtu kätte anda.
/:Otsus kuulutud 1. Webruaril 1885 :/
peakohtumees: K. Kusik (allkiri)
Kohtumees: Josep Piiri xxx
Kohtumees: Joh. Sorri xxx
Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).
Tuli ette Willem Freiwald ja andis ülesse, et tema tuule weski lõhutud öösel 30/31 Januaril s.a. ära ja warastatud sealt 21 wakka rukkid, waras olla ukse haakide kohast katki lõiganud; tema läinud nii pea kui hommiku 31 Januaril seda leidnud kohe Karel Tiidu juurde kelle rukkid weskist ära warastatud, wõtnud selle ühes, nii kui ka oma wenna Karli ja Gustaw Tiidu ja läinud siis tema ühes Karel Tiiduga jälgi mööda kuni Paoppi ? külla alla, sealt tulnuwad tagasi wõtnuwad wallawöörmöndri Karel Müürseppaga mõtnuwad weski juures saani jäljed ära ja läinuwad siis uuesti jälgi mööda kuni Paoppi külasse Johanes Peedu talu juure ,mõetnuwad seal selle Johanes Peedo saani jalasse ja raua laiuse, mis selle weski juures wõetud mõeduga täiesti ühte läinud, nimelt olnud üks saani raud natukene laiem olnud kui teine . Waras olla weski ukse lõhkumise juures mis tema kätt haawanud,sest weski ukse piit olnud werine, nemad lasknuwad siis Johanes Peedod oma kätt näidata ja leidnuwad, et selle parema käe selja peal olnud wärske haaw, selle peale läinuwad Johanes Peedo aita ja leidnuwad seal üks salw kuhjaga rukkid täis mis hoopis wärskelt olla sisse walatud, sest et rukkid pealt sugugi tolmunud ei ole olnud, toonuwad weski juure, siis toonud ka Karel Tiit oma kodust rukkid ja läinud rukkid ka jälle täiesti ühte nimelt olnud rukkide sees lubja tükka, ka Karel läinud punkti peal ühte hobuse jäljed, mis weski juures olnud ja jälle Johanes Peedu hobuse jäljed olla täiesti ühesugused, niisama ka weski juurest leitud saapa jäljed Johanes Peedu saabastega, nimelt olnud Johanes Peedu saapal konsa naelad kesk paigast ära, mis ka weski juures leitud jälgedest näha olnud.
Johanes Peedu ütles, et tema ei ole mitte weskist lahkunud, ega rukkid warastanud, need salwest leitud rukkid olla tema omad, tema maganud nimetud öösel kõik see öö kodu oma kätt olla tema puu wedamise juures haawanud. Tuli ette wallawöörmünder Karel Müürsepp ja andis ülesse, et tema mõetnud saani jäljed weski juures ja läinud see mõet Johanes Peedu saaniga kokku, nimelt olnud üks saani raud laiem kui teine, mis ka jälgedest nähtaw weike ukse piit olnud werine, ja leidnuwad, et Johanes Peedo parema käe selja peal werine haaw olnud, mis wist uste lõhkumise juures tekinud ja siis ka ukse piid ära määrinud. Johanes Peedo aidas olnud üks salw kuhjaga rukkid täis, nagu näha mitte kaua salwes seisnud ,sest rukkid ei ole päält sugugi tolmunud olnud, rukkide sees olnud lubja tükka leida, wõtnud sealt kottigi rukkid ühes ja siis ka Karel Tiidu juurest ja läinud need rukkid täieste ühte nimelt olnud ka Karel Tiidu juurest toodud rukkidel lubja tükka sees ka kaal läinud karwa peal ühte, weski juurest leitud hobuse jäljed ja saapa jäljed läinuwad Johanes Peedo hobuse jälgedega täiesti ühte. Wallawanem Karel Kiili, kui ka selle warguse tagaotsimise juures olnud tunnistab niisama kui Karel Müürsepp muud kui rukki kaalumise juures ei ole tema olnud, ütleb weel, et Johanes Peedo rehealune ega ait mitte lubjatud ei ole, selle pärast ka tema oma põllu pealt saadud rukkidel lubja tükke sees ei wõi olla. Karel Müürsepp ütleb ka et Johanes Peedo rehealune ega ait lubjatud ei ole. Karel Tiit annab kõik niisama ülesse, kui Willem Freiwald. Karel Freiwald ütleb, et tema läinud neid jälgi mööda, kust waras weski juurde tulnud kuni Pala mõisa sealt tulnud siis tagasi ja annab märkide kohta seda sama ülesse nagu eespool Willem Freiwald.
Gustaw Tiit ,kes Karel Freiwaldiga ühes jälge mööda Pallale läinud tunnistab ka niisama. Abram Kõrw tuli ette ja tunnistas, et tema ei tea, kas Johanes Peedo nimetud üül kodu olnud wõi ei.
Karel Kallaste tunnistab, et pääw enne weski lõhkumist üttelnud Johanes Peedo Temale, et wiinud rukkid weskile ja ei olla temal enam rukkid kodu.
Johanes Peetso ema Leena ütleb et see wili, mis aidast leitud olla nende oma põllu pealt saadud.
Kohtu otsus: Seda asja edespidiseks õienduseks ühe Keiserlikku Tartu Sillakohtu kätte anda.
/:Otsus kuulutud 1. Webruaril 1885 :/
peakohtumees: K. Kusik (allkiri)
Kohtumees: Josep Piiri xxx
Kohtumees: Joh. Sorri xxx
Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).
