Tuli ette Jakob Kollamaa ja kaebas, tema ehitanud umbes 8 aasta eest isaga kokku ühe maja mis tema oma wennale Jüri Kollamaale 60 rbla eest ära müünud. Hiljem kui wend Jüri Türgi sõtta kadunuks läinud, müünud wend Tõnnis maja ära ning nõuuab tema seda kui wenna Jakobi pärandust wenna Tõnniselt kätte.

Tõnnis Kollamaa kostis kaebtuse peale: Tema õuue raijunud isa ühes wenna Jüriga ja Jakobiga tema, Tõnnise, palkidest ühe maja ülesse talu materjaliga, kuna tema maja pidaja olnud. Kui wend Jüri soldatiks läinud, wõtnud Jakob maja katuse ja laed pealt ära, ning Jüri on kirjutanud temale, Tõnnisele, kui see maja weel midagi wäärt on, siis müü ta ära, mis peale tema wanad mädanud maja seinad 25 rbl. eest ära müünud; raha olla weel praegu saamata. Ülepea jäenud wenna Jüri kraami ja warandust 85 rubla eest.

Jakob Kollama kostis, müüdud maja eest olla 35 rubla saadud, mis Peet Jaanson, Tahkurannast wõida tunnistada. Pääle müüdud maja hinna nõuuab tema wenna Jüri warandust wenna Tõnnise käest

1 tükk kalewit, 1 saare kappi, 1 kirst, 1 ülikond, musti willaseid riideid.

Tõnnis Kollamaa kostis selle peale, et se kraam kõik tema käes alles olewat.

Mõisteti:

Saab tunnistustelt järele kuulatud, kui palju Tõnnis Kollama wenna Jüri maja eest hinda on saanud, aga et wend Jüri weel 10 aastat kadunud ei ole, ei wõi tõised wennad tema wara weel mitte ärajagada, waid jäeb see Tõnnis Kollamaa kätte hoida, kunni tõsit teadust saab, et wend Jüri tõeste surnud on.

Mõistus kuulutati sedamaid seaduslikult.