Vana-Koiola: Protokolliraamat (1883-1885)
| Leidandmed | EAA.3388.1.9 |
|---|---|
| Kaader | 28 29 30 31 32 |
| Daatum | 19.09.1883 |
| Protokolli number | 204 |
| Protokolli teema | 2. Varalised tehingud |
Wana Koiola kogokonna kohus Wissel, sel 19tal september 1883.
Man olliwa kohtuwanemb: Johan Keerd
kohtumees: Jaan Tobrelutz
do Karl Sikkal
I. Wolitetu nõumehe Johan Pihho, Samuel Harms, Mihkel Kurwitz, Peter Black nink Ado Hurt kaibawa, et wallawanemb Jaan Maasik om pääraha wallast rohkemb sisse wõtnu 1065 rubl 41 kopka mes wallan wõllan, kui sisse tulep, peap walla hääs jääma.
II. Taadremassu 61 rubl 24 kopkat sest massust kassa perra jäänu.
III. Dessatini massu katte aasta jago 24 rubl enamb sisse wõetu, mes peap kassan olema.
IV. Katte aasta tulekassa Kroonu kassa 173 rubl Kroonu kassa masmata jätnu niisama ka walla hoonete ja tulekassa 11 rubl 22 kopka selle aasta eest masmata jätnu.
VI. Walla poolt renti aprilli terminil sisse wõetu 822 rubl 25 kopkat - massa olli I poole renti 1883 eest 1025 rubl 18 kopkat, sest om ennegi wallan wõlan 202 rubl 23 kopkat I poole 1883 eest nii et rentnikel weel masmata om jattet 383 r 30 kop, sis peap walla kassan seda poolt renti peran olema 380 rubl 47 kopkat.
VII. Trahwi kassa sula raha puudus 38 rbl 79 kop.
VIII.Teenja rahwa kassa 9 rbl 44 kop
IX. Walla laadike kassa 6 - -
X. Waeste laste raha 7 - 80 -
XI. Magasi wilja kassa 65 - 71 -
ja weel paberit selle kassa 202 - 32 -,
nii et see puudus koige wõlaga mes wallan om 2105 rubl 48 kopka wälja teep.
Magasi wilja üle kaibawa:
rükki 65 tsetwert 40 karnetz
kaaro 94 tsetwert 11 - mes raha pääle 774 rubl 42 kopka walja teep./röa tsetwert 7 rubl 50 kopka nink kaaro 3 rubl arwatu. -
Endine wallawanemb Jaan Maasik annap wastust, et 1065 rubl mes 1881/82 aasta wälja minekust perra jäänu noumeeste rehnung pera ei ole mitte walla hääs üts löutu üle mõõdu sum(m)a enge 1881/82 aastast 1882/83 aasta pääle üle weetu pääraha wõla, mes sisse jaetust rahast massute ette wõlgu wallan wolan seisap.
2. Taadremas om joba 1882 aastal 194 rbl ko kop wälja minek olnu, mes nõumehe massu oma protokolli perra olnu 12 octobril 1882 a. Nr 16 wõtnu - nink rendi rbl pääle 3 1/2 kopkat ära mastu mes jagamise perra 202 rubl 35 kopk sisse tulema pidi. Kellest parhilla weel 58 rbl 32 kopk wolan.
3. Dessatini massu mes katte aasta pääle prozenti wotmise perast 24 rubl enamb sisse jäetu, sest massust om nüüd weel paljo wolan, kui peran sisse tulep jääp kassa hoius.
4. Tulekassa raha 1882 nink 1883 aasta eest om 130 rubl wallan wõlan nink ennegi kahe aasta pääle 43 rubl sisse tulnu, kellega see massa Kroonu kassa es wõi mastus saada.
5. Walla rent mes aprilli terminil s.a. pidi masta olema om 1882 nink 1883 I.poole wolgadega wallan wõlan 333 r 52 kopk.
Sellemano pool koolimaade renti 83 eest - 79 r 6 kopk
Walla massude ette pruugitu - 181 - 82 -
--------------------------
Summa mes renti massa - 583 r 30 kopk
selleperra ei olle nõumeestest ütteld summa, 380 rubl mitte puudus.
6. Kassade külest om 127 rubl 74 kopkat sula raha kihelkonna kohtu luba al wallamoisate
Ent Magasi wilja raha külge olli endine wallawanemb waeste laste perandus paberid kats tuki pandnu, mes nõu mehe sel kewajal Jakob Rettele Magasi wilja kassa külest 202 rubl wälja anniwa, see raha summa olli endine wallawalitsus walla massude ette ära pruuknu, nii et see raha sum(m)a pääraha wõlgan seis wõlade külen seisap. - Niisama saisap ka Peter Jäger waeste laste raha 100 rubl Magasi wilja kassa külen, kelle eest niisama walla massu budjekt wastutap, ent kui nõumehe pääraha wõlasit walla tagawara kapitalis tahtwa perida sis ei ole magasi wilja kassa pundast minkagi tauta.
Muido om kassade saisus kiik kõrral.
Sest 1065 rubl 41 kopkast mes nõumehe pääraha ülemõõdus tahtwa tetta, nink see raha kiik wõlan pääraha külen wõlan, ent pääraha nink walla wõla sest peawa mastus saama, nimelt:
V. Kassade külge 127 rubl 74 kop
Ute paberi eest Magasi wilja kassa - 65 rubl
Jakob Rettel nink Peter Jäger waeste
laste raha eest wilja kassa külge - 302 rubl
Tulekassa raha - 43 -
1883 aasta koolimaade eest - 158 - 12 -
Rendi raha - 181 - 82 -
--------------------
Summa 877 rbl 68 kopkat
Mõumehe omma ütte suure summa sellega puudus tennu, et nema wolan suure wõla nink, massen wola summa, see om walja minek nink sissetulek kiik üttes puuduses tennu, nink selleperra utte suurt summa nõudnu , 2195 rbl 48 kop. oige ei ole, - mes wõls om .
Endine wallawanemb Jaan Maasik wöörmöndre Jaan Jäger, Jaan Keerd nink Johan Sing andwa wastust, et nema oma ega kõrd magasi wilja wälja andmise nink sisse wõtmise man ega kord usutawalikult talitanu; nink ütlewa, et magasi wili mitme korra segamise läbi kokko lääp. -
Nõumehe nõudwa Jaan Maasik käest 60 rubl palka tagasi mes eanmb om wõetu, kolme aasta sisen. -
Wallawanemb Jaan Maasik annap seletust, et tema ameti ajal sisse tulek pääraha listide perra pidi olema, nink wõla mes endise walitsusest pidi sissetulek olema:
1879/80 listi perra 3220 - 80 kop
1880/81 do 3121 - 70 -
1881/82 do 3325 -
1882/83 do 3546 - 1.
---------------------
Sum(m)a 13.213 - 51 kop + 1878/79 pääraha wõla endise wallawalitsus ajast
667 - 71 kop
wallawalitsuse ajast sum(m)a 13. 881 rubl 22 kopkat.
/Nink nelja aasta seen pääraha sisse tulnu, pääraamatu perra 12820 rubl 71 kopkat/ - selle perra om seeni paaraha sisse tulek rohkem olnu, kui pidi sisse tulema 1060 rbl 51 kop
12.820 rubl 71 kop sisse tulek, nink 11525, kokko 14 345 rbl 96 k
sest maha mes pidi sisse tulema - 13 881 - 22
-------------------------------
walla hääs päärahast jäije perra - 464 rbl 74 kop
Nõumehe andwa seletust, et nelja aastaga om pääraha raha sisse tulnu 12820 rubl 71 kopkat, ent nüüd
1525 - om wallan wollan.
-------------------
4345 rbl 96 kopkat listi perra pidi sisse tulema.
13213 rubl 51 kopkat, nüüd et ülemõõtu jaas 1132 rbl 45 kop. see peap walla hääs jääma.
Kog wõlg sisse tulep.
Jaan Maasik annap wastust, et sest 1132 rbl 45 kopkat om 800 rubl kaupmees Nagel endise wallawalitsuse eest mõisade wõlga ära masnu, nink ei selle perra
1132 rubl 45 kop mitte walla tegemise rahas, enge walla moisade rahas jääma.
Endine wallawanemb Samuel Härms annap seletust, et 800 rubl eest om wallan enamb wõlga ollu kui see summa kattessa sada rubl. -
Otsus: 1132 rubl kui see massudest sisse tulep jääp walla hääs. -
I. Tadremassu peap walla hääs jääma mes, enam sisse tulnu 7 rbl 41 kopka
II. Dessatiini massu 21 rubl walla hääs kassa jääma; mes Maasik peap tagasi masma.
III. Katte aasta tulekassa 173 rubl peap Kroonu kassa mastu olema - nink wola sisse riisutus.
IV. 11 rubl 27 kopka tulekassa mes sisse jaetu peap walla hääs jääma. -
VIII. Rendi peap sisse sunnitus saama wõlglaste käest - mes puudup peap Jaan Maasik tõttes tegema kos saisap, nink ära masma Kroonu kassa.
IX. Kassad peap tautetu olema 345 rubl 77 kopkad, mes puudup.
X. Puuduw wili sisse massa mes magasi pääraamat näutap.
Jaan Maasik peap 60 rubl palka tagasi masma - mes ees om woetu.
Otsus ette loetu, § 772- 774 kuulutetu.
Kohtuwanemb:
asemik: Johan Keerd
Kohtumees: Karl Sikkal
do Jaan Tobrelutz
Kirj. P Black
Jaan Maasik kuulut, et tema selle otsusega rahu ei ole, pallel suuremat kohut käwwa, mes ka lubbatus sai.
Niisama kuulutawa wöörmöndre suuremba kohtu käumist. -
Wana Koiola kogokonna kohus Wissel, sel 19tal september 1883.
Man olliwa kohtuwanemb: Johan Keerd
kohtumees: Jaan Tobrelutz
do Karl Sikkal
I. Wolitetu nõumehe Johan Pihho, Samuel Harms, Mihkel Kurwitz, Peter Black nink Ado Hurt kaibawa, et wallawanemb Jaan Maasik om pääraha wallast rohkemb sisse wõtnu 1065 rubl 41 kopka mes wallan wõllan, kui sisse tulep, peap walla hääs jääma.
II. Taadremassu 61 rubl 24 kopkat sest massust kassa perra jäänu.
III. Dessatini massu katte aasta jago 24 rubl enamb sisse wõetu, mes peap kassan olema.
IV. Katte aasta tulekassa Kroonu kassa 173 rubl Kroonu kassa masmata jätnu niisama ka walla hoonete ja tulekassa 11 rubl 22 kopka selle aasta eest masmata jätnu.
VI. Walla poolt renti aprilli terminil sisse wõetu 822 rubl 25 kopkat - massa olli I poole renti 1883 eest 1025 rubl 18 kopkat, sest om ennegi wallan wõlan 202 rubl 23 kopkat I poole 1883 eest nii et rentnikel weel masmata om jattet 383 r 30 kop, sis peap walla kassan seda poolt renti peran olema 380 rubl 47 kopkat.
VII. Trahwi kassa sula raha puudus 38 rbl 79 kop.
VIII.Teenja rahwa kassa 9 rbl 44 kop
IX. Walla laadike kassa 6 - -
X. Waeste laste raha 7 - 80 -
XI. Magasi wilja kassa 65 - 71 -
ja weel paberit selle kassa 202 - 32 -,
nii et see puudus koige wõlaga mes wallan om 2105 rubl 48 kopka wälja teep.
Magasi wilja üle kaibawa:
rükki 65 tsetwert 40 karnetz
kaaro 94 tsetwert 11 - mes raha pääle 774 rubl 42 kopka walja teep./röa tsetwert 7 rubl 50 kopka nink kaaro 3 rubl arwatu. -
Endine wallawanemb Jaan Maasik annap wastust, et 1065 rubl mes 1881/82 aasta wälja minekust perra jäänu noumeeste rehnung pera ei ole mitte walla hääs üts löutu üle mõõdu sum(m)a enge 1881/82 aastast 1882/83 aasta pääle üle weetu pääraha wõla, mes sisse jaetust rahast massute ette wõlgu wallan wolan seisap.
2. Taadremas om joba 1882 aastal 194 rbl ko kop wälja minek olnu, mes nõumehe massu oma protokolli perra olnu 12 octobril 1882 a. Nr 16 wõtnu - nink rendi rbl pääle 3 1/2 kopkat ära mastu mes jagamise perra 202 rubl 35 kopk sisse tulema pidi. Kellest parhilla weel 58 rbl 32 kopk wolan.
3. Dessatini massu mes katte aasta pääle prozenti wotmise perast 24 rubl enamb sisse jäetu, sest massust om nüüd weel paljo wolan, kui peran sisse tulep jääp kassa hoius.
4. Tulekassa raha 1882 nink 1883 aasta eest om 130 rubl wallan wõlan nink ennegi kahe aasta pääle 43 rubl sisse tulnu, kellega see massa Kroonu kassa es wõi mastus saada.
5. Walla rent mes aprilli terminil s.a. pidi masta olema om 1882 nink 1883 I.poole wolgadega wallan wõlan 333 r 52 kopk.
Sellemano pool koolimaade renti 83 eest - 79 r 6 kopk
Walla massude ette pruugitu - 181 - 82 -
--------------------------
Summa mes renti massa - 583 r 30 kopk
selleperra ei olle nõumeestest ütteld summa, 380 rubl mitte puudus.
6. Kassade külest om 127 rubl 74 kopkat sula raha kihelkonna kohtu luba al wallamoisate
Ent Magasi wilja raha külge olli endine wallawanemb waeste laste perandus paberid kats tuki pandnu, mes nõu mehe sel kewajal Jakob Rettele Magasi wilja kassa külest 202 rubl wälja anniwa, see raha summa olli endine wallawalitsus walla massude ette ära pruuknu, nii et see raha sum(m)a pääraha wõlgan seis wõlade külen seisap. - Niisama saisap ka Peter Jäger waeste laste raha 100 rubl Magasi wilja kassa külen, kelle eest niisama walla massu budjekt wastutap, ent kui nõumehe pääraha wõlasit walla tagawara kapitalis tahtwa perida sis ei ole magasi wilja kassa pundast minkagi tauta.
Muido om kassade saisus kiik kõrral.
Sest 1065 rubl 41 kopkast mes nõumehe pääraha ülemõõdus tahtwa tetta, nink see raha kiik wõlan pääraha külen wõlan, ent pääraha nink walla wõla sest peawa mastus saama, nimelt:
V. Kassade külge 127 rubl 74 kop
Ute paberi eest Magasi wilja kassa - 65 rubl
Jakob Rettel nink Peter Jäger waeste
laste raha eest wilja kassa külge - 302 rubl
Tulekassa raha - 43 -
1883 aasta koolimaade eest - 158 - 12 -
Rendi raha - 181 - 82 -
--------------------
Summa 877 rbl 68 kopkat
Mõumehe omma ütte suure summa sellega puudus tennu, et nema wolan suure wõla nink, massen wola summa, see om walja minek nink sissetulek kiik üttes puuduses tennu, nink selleperra utte suurt summa nõudnu , 2195 rbl 48 kop. oige ei ole, - mes wõls om .
Endine wallawanemb Jaan Maasik wöörmöndre Jaan Jäger, Jaan Keerd nink Johan Sing andwa wastust, et nema oma ega kõrd magasi wilja wälja andmise nink sisse wõtmise man ega kord usutawalikult talitanu; nink ütlewa, et magasi wili mitme korra segamise läbi kokko lääp. -
Nõumehe nõudwa Jaan Maasik käest 60 rubl palka tagasi mes eanmb om wõetu, kolme aasta sisen. -
Wallawanemb Jaan Maasik annap seletust, et tema ameti ajal sisse tulek pääraha listide perra pidi olema, nink wõla mes endise walitsusest pidi sissetulek olema:
1879/80 listi perra 3220 - 80 kop
1880/81 do 3121 - 70 -
1881/82 do 3325 -
1882/83 do 3546 - 1.
---------------------
Sum(m)a 13.213 - 51 kop + 1878/79 pääraha wõla endise wallawalitsus ajast
667 - 71 kop
wallawalitsuse ajast sum(m)a 13. 881 rubl 22 kopkat.
/Nink nelja aasta seen pääraha sisse tulnu, pääraamatu perra 12820 rubl 71 kopkat/ - selle perra om seeni paaraha sisse tulek rohkem olnu, kui pidi sisse tulema 1060 rbl 51 kop
12.820 rubl 71 kop sisse tulek, nink 11525, kokko 14 345 rbl 96 k
sest maha mes pidi sisse tulema - 13 881 - 22
-------------------------------
walla hääs päärahast jäije perra - 464 rbl 74 kop
Nõumehe andwa seletust, et nelja aastaga om pääraha raha sisse tulnu 12820 rubl 71 kopkat, ent nüüd
1525 - om wallan wollan.
-------------------
4345 rbl 96 kopkat listi perra pidi sisse tulema.
13213 rubl 51 kopkat, nüüd et ülemõõtu jaas 1132 rbl 45 kop. see peap walla hääs jääma.
Kog wõlg sisse tulep.
Jaan Maasik annap wastust, et sest 1132 rbl 45 kopkat om 800 rubl kaupmees Nagel endise wallawalitsuse eest mõisade wõlga ära masnu, nink ei selle perra
1132 rubl 45 kop mitte walla tegemise rahas, enge walla moisade rahas jääma.
Endine wallawanemb Samuel Härms annap seletust, et 800 rubl eest om wallan enamb wõlga ollu kui see summa kattessa sada rubl. -
Otsus: 1132 rubl kui see massudest sisse tulep jääp walla hääs. -
I. Tadremassu peap walla hääs jääma mes, enam sisse tulnu 7 rbl 41 kopka
II. Dessatiini massu 21 rubl walla hääs kassa jääma; mes Maasik peap tagasi masma.
III. Katte aasta tulekassa 173 rubl peap Kroonu kassa mastu olema - nink wola sisse riisutus.
IV. 11 rubl 27 kopka tulekassa mes sisse jaetu peap walla hääs jääma. -
VIII. Rendi peap sisse sunnitus saama wõlglaste käest - mes puudup peap Jaan Maasik tõttes tegema kos saisap, nink ära masma Kroonu kassa.
IX. Kassad peap tautetu olema 345 rubl 77 kopkad, mes puudup.
X. Puuduw wili sisse massa mes magasi pääraamat näutap.
Jaan Maasik peap 60 rubl palka tagasi masma - mes ees om woetu.
Otsus ette loetu, § 772- 774 kuulutetu.
Kohtuwanemb:
asemik: Johan Keerd
Kohtumees: Karl Sikkal
do Jaan Tobrelutz
Kirj. P Black
Jaan Maasik kuulut, et tema selle otsusega rahu ei ole, pallel suuremat kohut käwwa, mes ka lubbatus sai.
Niisama kuulutawa wöörmöndre suuremba kohtu käumist. -