Tuli ette Tahkuranna mees Fritz Strandberg, kes kaebas, tema püüdnud Häädemeeste rannas kewadel 1885 Mihkel Jürgensiga ühes nooda seltsis, ja olnud temal uus lootsik, ankur ja ross. Need jäenud mere ääre, kust ta neid kewadel 1886 ära tahtnud tuua, aga seal tulnud Mihkel Jürgens, keelnud seda ära ja ütelnud, tema Fritz Strandberg, olla selle ankru Jüri Siimanni käest warastanud. Tema pannud wasta, sest et ankur ja ross tema oma olnud. Seal ütelnud Mihkel Jürgens, kes üks Tahkuranna kohtumees olla: "minu nimel pead sa riisutud saama," ning wõtnud tema käsu peale Ado Kuulman ja Jüri Siimann, mõlemad Tahkurannast, tema Fritz Strandbergi kinni, löönud tema pitkali maha, tahtnud ankru tema käest ära wõtta, widanud teda ankruga taga, nõnda et tema waewalt eluga peasenud. Ankur wõetud wiimaks ikka ära, ning et tema lootsik ilma ankruta merre jäenud, saanud see kiwide wasta ära purustatud. Tema nõuuab oma kahju ja peksmise eest 150 rubla.
Mihkel Jürgens kostis kaebtuse peale, tema olla küll Tahkuranna kohtumees, aga Häädemeeste rannas ei olewat tema Fritz Strandbergi mitte riisuda ega peksta käskinud, aga küll olla teda metsawaht Jüri Siimann kui kohtumeest kaasa kutsunud, et ankru, mis temalt olla warastatud, ära wõiks wõtta, ning läinud tema ka kaasa. Jüri Siimann ise wõtnud ankru ära ja teinud Fritz Strandbergiga tüli.
Jüri Siimann tunnistas, tema kutsunud Mihkel Jürgensi kaasa, et oma ankurt kätte saada, ja ütelnud temale Mihkel Jürgens, wõtame Fritz Strandbergi ankru nüüd ära, ta wõib tema pärast jälle kätte saada, kui ta sinu ankru tagasib toob, mis minewa aasta tema kätte jäi. - Nemad wõtnud ankru ära ja saatnud ta hiljem tagasi Fritz Strandbergi kätte, sest et nad oma ankru mere äärest ülesse olla leidnud. - Peksnud ei olewat Fritz Strandbergi keegi.
Mihkel Jürgens andis omalt poolt tunnistuseks ülesse Tahkurannast: Mart Jüri p. Jürgens, Ado Kuulmann ja Nikolai Jürgens.
Et see üks suurem mere äärne tüliasi on kus weel üks wõera walla kohtumees wäljapool oma wõimupiire kui ametnik asja juhatanud, sellepärast kohus
Arwas:
asja nagu sündinud, protokolli wõtta ja sellest ärakirja Keiserliku Pärnu Sillakohtusse saata, selle palwega, et see asja seletada wõtaks.
Otsus kuulutati sedamaid seaduslikult.
Tuli ette Tahkuranna mees Fritz Strandberg, kes kaebas, tema püüdnud Häädemeeste rannas kewadel 1885 Mihkel Jürgensiga ühes nooda seltsis, ja olnud temal uus lootsik, ankur ja ross. Need jäenud mere ääre, kust ta neid kewadel 1886 ära tahtnud tuua, aga seal tulnud Mihkel Jürgens, keelnud seda ära ja ütelnud, tema Fritz Strandberg, olla selle ankru Jüri Siimanni käest warastanud. Tema pannud wasta, sest et ankur ja ross tema oma olnud. Seal ütelnud Mihkel Jürgens, kes üks Tahkuranna kohtumees olla: "minu nimel pead sa riisutud saama," ning wõtnud tema käsu peale Ado Kuulman ja Jüri Siimann, mõlemad Tahkurannast, tema Fritz Strandbergi kinni, löönud tema pitkali maha, tahtnud ankru tema käest ära wõtta, widanud teda ankruga taga, nõnda et tema waewalt eluga peasenud. Ankur wõetud wiimaks ikka ära, ning et tema lootsik ilma ankruta merre jäenud, saanud see kiwide wasta ära purustatud. Tema nõuuab oma kahju ja peksmise eest 150 rubla.
Mihkel Jürgens kostis kaebtuse peale, tema olla küll Tahkuranna kohtumees, aga Häädemeeste rannas ei olewat tema Fritz Strandbergi mitte riisuda ega peksta käskinud, aga küll olla teda metsawaht Jüri Siimann kui kohtumeest kaasa kutsunud, et ankru, mis temalt olla warastatud, ära wõiks wõtta, ning läinud tema ka kaasa. Jüri Siimann ise wõtnud ankru ära ja teinud Fritz Strandbergiga tüli.
Jüri Siimann tunnistas, tema kutsunud Mihkel Jürgensi kaasa, et oma ankurt kätte saada, ja ütelnud temale Mihkel Jürgens, wõtame Fritz Strandbergi ankru nüüd ära, ta wõib tema pärast jälle kätte saada, kui ta sinu ankru tagasib toob, mis minewa aasta tema kätte jäi. - Nemad wõtnud ankru ära ja saatnud ta hiljem tagasi Fritz Strandbergi kätte, sest et nad oma ankru mere äärest ülesse olla leidnud. - Peksnud ei olewat Fritz Strandbergi keegi.
Mihkel Jürgens andis omalt poolt tunnistuseks ülesse Tahkurannast: Mart Jüri p. Jürgens, Ado Kuulmann ja Nikolai Jürgens.
Et see üks suurem mere äärne tüliasi on kus weel üks wõera walla kohtumees wäljapool oma wõimupiire kui ametnik asja juhatanud, sellepärast kohus
Arwas:
asja nagu sündinud, protokolli wõtta ja sellest ärakirja Keiserliku Pärnu Sillakohtusse saata, selle palwega, et see asja seletada wõtaks.
Otsus kuulutati sedamaid seaduslikult.
