Ette tulli Wanna Anzla moisa mõtsasaks, nink kaibas, sel 1877 aastal Juli kuul, ollew temma jääkeltrist wälja warrastetu, nink nimmelt:
| 1. üks annuma täus wõid |
18 nakla |
hind a 25 kop. |
4 R. |
50 Kp. |
| 2. " annum zea raswa (zaggato) |
10 " |
" a 20 kop. |
2 |
|
| 3. ütte kausiga sullatud raswa |
6 " |
" a 25 kop. |
1 |
50 |
| 4. üts purk killoräime |
|
hind " |
|
70 |
| 5. kaks tükki zeapekki ütte koko |
6 " |
" a 15 kop |
|
90. |
| 6. kaks sisse solatu Tõpra kele |
|
a 15 cop |
|
30 |
| 7. nelli toopi masik marjo |
toop |
a 6 cop. |
|
24 |
| 8. 20 puddelit õllud |
keige puddelitega |
a 10 kop. |
2 |
|
| Se kahjo on üttekokko |
|
|
12 Rb. |
14 kop. |
Nüüd ütte paari näddala eest sanu temma mõtsasaks Fankhanel teada, et õkwa üks nisuggune wõi annum Johann Raudseppa pol peab ollema, mis temmal tol aastal jääkeldrist warrastetu, nink temma mõtsasaks Fankhaenel pallelnu wallawannembat Joh. Zimmerit ütten nink lännuwa Johan Raudseppa pole, ja se sama woiannum olle se mis temmal tol korral ärra warrastetu.
Johann Raudsepp sai ette kutsutus, nink temma käest nouedut, kost temma seda wõiannumat sanu, selle päle wastutas Johann Rautsepp, et temma poja tüttar Ann sedda annumat mõtsast löudnu, nink koddu tonu, ent üttel et temma mitte selle wargusele süüdlane ei olle, enge arwap, et ehk temma waimes Jaan Graw sedda wargust on tennu, selle, temma nännu minnewa aastal (sel ajal arwata, kui mõtsasaksa man se wargus ollu tettu) omma wäimehhe keldren 7 tühja õllepuddelit, ja päle se kui temma sest mõtsasaksa wargusest kulda sanu, lännu temma nimmelt omma wäimehhe Jaan Grawi keldre kaema, kas ehk ne puddeli weel sääl ommawa, agga ei olle ennamb ütteki nätta olnu.
Se weikene tütrik (Karl Rautseppa tüttar) Ann selletas, et temma ühhe länniku kos üks tük woid weel sehen ollu, mõtsast löudnu, enge jätnu se annuma ni kawwa sinna, kui lännu koddu ja üttelnu ommale emmale et temma ütte annumat löudnu mis mõtsan om, nink temma emma lännu ütten ja tonu sedda annumat koddu.
Pärran sedda kui temma Ann Rautsepp Karli tüttar jälle ühhel päiwal Jaan Grawiga Karli pojaga mõtsan lännuwa, siis löudnu Jaan Kraw ühhe kausi mis raswaga koon olnu, nink pannu sedda ühhe silla alla, selle päle kui koddu tulnu, selletanu Jaan Graw ommale emmale, et temma ühhe kausi löudnu, nink pandnu silla alla. Selle päle ollew Jaan Graw ommale emmale üttelnu, et temma ühhe kausi mõtsast löudnu ja silla alla pandnu, ning Jaan Grawi emma ollew Jaani käsknu sedda koddu tuwwa, ni kui aga Jaani emma sedda kausi nännu, siis ollew temma omma poiga Jaani waigistanu, et ei peas mitte kellegile sest sõnnu lausuma.
Sohwi Rautsepp Karli naine tulli ette ning tunnist, et temma omma weikene tütar sedda wõi annumat mõtsast löudnu, nink siis lännu temma Sohwi Raudsepp latsega ütten ja toonu sedda annumat koddu, kos üks tükkikene woid weel sehhen ollu.
Sohwi Raudsepp selletas eddesi, minnewal aastal om Jaan Grawil üks lats ärra kolu, ning mattuse päiwal, ollew Jaan Grawi naine Ann, temmale Sohwi Raudseppale üttelnu, et temma Sohwi Raudsepp kapsta suppi kedas, nink wäkke wai raswa saap temma keldrest löudma, nink temma Sohwi Raudsepp lännu Jaan Grawi keldre ning olnu sääl ühhe pu lännikun hä jaggo sullatad raswa, nink temma wõtnu säält kapstate keedu, raswa.
Otsus:
Jaan Graw ja Marri Graw sawa tullewas kohto päiwas ette tallitada.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Andrus Püwwi XXX
" Jaan Treumuth XXX
" Werdi Leinus XXX
Ette tulli Wanna Anzla moisa mõtsasaks, nink kaibas, sel 1877 aastal Juli kuul, ollew temma jääkeltrist wälja warrastetu, nink nimmelt:
| 1. üks annuma täus wõid |
18 nakla |
hind a 25 kop. |
4 R. |
50 Kp. |
| 2. " annum zea raswa (zaggato) |
10 " |
" a 20 kop. |
2 |
|
| 3. ütte kausiga sullatud raswa |
6 " |
" a 25 kop. |
1 |
50 |
| 4. üts purk killoräime |
|
hind " |
|
70 |
| 5. kaks tükki zeapekki ütte koko |
6 " |
" a 15 kop |
|
90. |
| 6. kaks sisse solatu Tõpra kele |
|
a 15 cop |
|
30 |
| 7. nelli toopi masik marjo |
toop |
a 6 cop. |
|
24 |
| 8. 20 puddelit õllud |
keige puddelitega |
a 10 kop. |
2 |
|
| Se kahjo on üttekokko |
|
|
12 Rb. |
14 kop. |
Nüüd ütte paari näddala eest sanu temma mõtsasaks Fankhanel teada, et õkwa üks nisuggune wõi annum Johann Raudseppa pol peab ollema, mis temmal tol aastal jääkeldrist warrastetu, nink temma mõtsasaks Fankhaenel pallelnu wallawannembat Joh. Zimmerit ütten nink lännuwa Johan Raudseppa pole, ja se sama woiannum olle se mis temmal tol korral ärra warrastetu.
Johann Raudsepp sai ette kutsutus, nink temma käest nouedut, kost temma seda wõiannumat sanu, selle päle wastutas Johann Rautsepp, et temma poja tüttar Ann sedda annumat mõtsast löudnu, nink koddu tonu, ent üttel et temma mitte selle wargusele süüdlane ei olle, enge arwap, et ehk temma waimes Jaan Graw sedda wargust on tennu, selle, temma nännu minnewa aastal (sel ajal arwata, kui mõtsasaksa man se wargus ollu tettu) omma wäimehhe keldren 7 tühja õllepuddelit, ja päle se kui temma sest mõtsasaksa wargusest kulda sanu, lännu temma nimmelt omma wäimehhe Jaan Grawi keldre kaema, kas ehk ne puddeli weel sääl ommawa, agga ei olle ennamb ütteki nätta olnu.
Se weikene tütrik (Karl Rautseppa tüttar) Ann selletas, et temma ühhe länniku kos üks tük woid weel sehen ollu, mõtsast löudnu, enge jätnu se annuma ni kawwa sinna, kui lännu koddu ja üttelnu ommale emmale et temma ütte annumat löudnu mis mõtsan om, nink temma emma lännu ütten ja tonu sedda annumat koddu.
Pärran sedda kui temma Ann Rautsepp Karli tüttar jälle ühhel päiwal Jaan Grawiga Karli pojaga mõtsan lännuwa, siis löudnu Jaan Kraw ühhe kausi mis raswaga koon olnu, nink pannu sedda ühhe silla alla, selle päle kui koddu tulnu, selletanu Jaan Graw ommale emmale, et temma ühhe kausi löudnu, nink pandnu silla alla. Selle päle ollew Jaan Graw ommale emmale üttelnu, et temma ühhe kausi mõtsast löudnu ja silla alla pandnu, ning Jaan Grawi emma ollew Jaani käsknu sedda koddu tuwwa, ni kui aga Jaani emma sedda kausi nännu, siis ollew temma omma poiga Jaani waigistanu, et ei peas mitte kellegile sest sõnnu lausuma.
Sohwi Rautsepp Karli naine tulli ette ning tunnist, et temma omma weikene tütar sedda wõi annumat mõtsast löudnu, nink siis lännu temma Sohwi Raudsepp latsega ütten ja toonu sedda annumat koddu, kos üks tükkikene woid weel sehhen ollu.
Sohwi Raudsepp selletas eddesi, minnewal aastal om Jaan Grawil üks lats ärra kolu, ning mattuse päiwal, ollew Jaan Grawi naine Ann, temmale Sohwi Raudseppale üttelnu, et temma Sohwi Raudsepp kapsta suppi kedas, nink wäkke wai raswa saap temma keldrest löudma, nink temma Sohwi Raudsepp lännu Jaan Grawi keldre ning olnu sääl ühhe pu lännikun hä jaggo sullatad raswa, nink temma wõtnu säält kapstate keedu, raswa.
Otsus:
Jaan Graw ja Marri Graw sawa tullewas kohto päiwas ette tallitada.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Andrus Püwwi XXX
" Jaan Treumuth XXX
" Werdi Leinus XXX
