Vana-Koiola: Protokolliraamat (1883-1885)
| Leidandmed | EAA.3388.1.9 |
|---|---|
| Kaader | 41 42 43 44 45 |
| Daatum | 26.10.1883 |
| Protokolli number | 223 |
| Protokolli teema | 11. Vallamagas; 12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud |
Wanna Koiola kohto maian sel 26 october 1883.
Man olliwa kohto wan(n)emba ass. Johan Keerd
Kohto mees Karl Sikkal
" " Peter Lauk
Nõuw kohtust saije sel. septembril walla wallitsussest ramatud ja kassa nink Maja ramatide perra ülle kaetus ja perra rehkentetus et kas kogoni ramatude perra puuduliku olliwa; antse nõu kohus om(m)a protokoli Keiserliko Kihelkona kohtule sisse kost kirjaga mes sel septembril s.a. N käsk anti walla wallitsus ametist kõrwale panda nink kogokona kohus tema ülle moistminne nink ülle kaeminne ette wõtta.
Kaibsiwa nõuw kohto poolt wollitetu Johan Piho Mihkel Kurwitz walla wallitsusse pääle nim(m)elt
1. Raha kassade ülle nida et walla wallitsus walla kaest ilma asjanda raha om rohkemb sisse wõtnu mes kassan perran peab ollema. -
a, Taadre massu katte aasta jago - 7 r
b, Dessatine massu katte aasta eest - 24 "
c, Katte aasta tullekassa raha mes
walla kaest sisse om woetud ent
kronu kassa masmatta jattetud 173 "
d, ütte aasta walla honete tullle
kassa mes mes pärahaga sisse
on wõetud ent kassa masmatta
jättetud - - 11 " 22 k
e, Wallast aprili kuu termini poolt
renti mes kronu kassa masmatta
jättetud - 380 r 47 "
---------------------------
Sum(m)a 595 r 69 cop
Nida et se ülle wel nimetud sum(m)a piddi selsamal päiwal walla kassan perran ollema mes wald sisse om ärrä masnu ent wälla ei olle antud.
Sis om weel nimelt kassasile puudus 330 r 7 cop
üllewel nimitetu sum(m)a mano 595 " 69 "
----------------------------
Puudup plle kige kassa 925 r 76 "
Sis om weel Jaan Masik paraha 4 aasta sisse noukohto rehknugest sega et tapolid? ennamb hengi maha om jatnu nink masjit rohkem sisse kirjotanu kui rehknungi piddamisse ülles om antnu nida et se komgaga 1065 r 41 cop om rohkemb korjani mes kül wallan wõllan om mes sis
entitse puduwa sumaga 925 r 76 "
--------------------------------
Kokko 1991 r 17 "
Mes nõuw kohus takka nõuwab et peab rohkemb ollema. -
Magasi wilia ülle kaibawa
1. Rüki 65 zetwerti 40 karnetzat nink
karo 94 do 11 do mes peab ramatide perra Magasin ollema ent ümbre mõõtmise perra es olle ja nõuwawa seda puuduwa wilia eest mes keskmatse hinaga om arwatud 7 rubl 50 cop roa zetwert nink 3 rubla kara zetwert eest mes koko 774 rubl 72 kop.
Selle päle annab endine walla wannem Jaan Masik wastust.
Jaan Masik antse wastust et minna neist ennamb sisse arwatuist massutest ni kui hengi ennamb om maha jättetud kui nõü kohtole ülles om antu ei tija ma mid-
dake ni samma ka taadre massust, ennamb kui dessatin massu olle ma wasta wõtnu ja sellega om kül 21 rubl rohkemb sisse tulnu mes tagasi massa woib sada. Tulle kassa om walla käen wollan ja kui ta sisse om mastu peab ta massu klade läbbi sisse mastud ollema, kik massud mes ma sisse olle wõtnu om läbbi klade mastu ent mes muido om kirjotaia assi. Kas ta kirjot seda nori ramatuhe wai mitte nisama woise ta ka neid hengi mes ta mitte ülles es olle antnu om(m)a tulles prugi.
Wöörmundre Jaan Jäger, Johan Sing nink Jaan Keerd antsewa kik ütte wisi et meie ei olle rahaga middake tallitust olnu ennamb kui raha wasta olli woetud ladi-
kohe pannime.
Kui walla wannemb wasta olli wotnu ja ka monni kõrd suure wasta wotmisse man ni kui rentiraha aigu ka abbis olnu, siski ei olle konnage paiga pandmisse man mes wasta ollime wõtnu, mitte puudunu.
Kirjotaia Peter Blak antse wastust endise wala wannemb Jaan Masik olewat 1060 rubla selle 4 aastatse sisse wotmisse ka puudunu mes tema ennamb om wälla antnu kui ta sisse om wõtnu ja ni et nüüd raha kassade saisus 504 rubla ülle mood om. - Kui wõlla sisse tullewa. -
Wilia ülle antse endine walla wallitsus wastuti. Jaan Masik wabbantas henda sega et ta ei olle magasi wilia hendale ehk ka teedmissen kellege tõisele kõrwale saadnu ehk warrastada laske ja et ma essi ei olle ka paljo konnake magasin wasta wõtmisse man olnu mes ennambaste woormundre oma tallitanu ennamb ei olle ka selle 4 aasta sissen käerahaste koku ette tulnu kui wöörmundre Jaan Keerd kes nüüd weel kohto sissen om ei woi ka teda kas õiges jää ehk om süüdlane
Nink sest puudussest ei olle ma ka midake teednu ega kõrd kui magasi ümbre saije motetus, üttelti ikes täüs ollew ja saijewa ka se päle listet ega kord Kihel-
kona kohtule sisse antus mes kirjotaia mul piddi teedma ja õigest kohtule ülles andma. Ja se wilia eest woetud raha 65 rubla Jaan Otsinge käest ei olle mitte minna enge kirjotaja Peter Black kes mulle kül perrast ütles ent seda raha ei olle ma mitte sanu. Wöörmunder Jaan Jäger ütles minna olle wiliaga nida tallitanu kui kästi.
Kui paljo kästi wilia anda saije antus ehk kui palio sisse wõtta saije ka täudetus ja ka täwweste nink ei tija kellege ilma kirjotamata jatnu ollewat woib olla ehk saije mõnne muideka ka weel nida tettus kui Jaan Otsinge käest wahest raha wõetus mes ka ilma meije teedmatta om seni ajani olnu kelle läbbi se pudus woib ka tulnu olla. Nisama wastutawa ka Johan Sing nink Jaan Keerd. -
Jaan Masik wöörmunder Johan Sing nink Jaan Jäger antsewa ka ülles et Jaan Keerd ei olle ussudaw om(m)a magasi tallitussen olnu et ta tükwat kohnaste wasta wotma ja ütlewat kellele teda sija waja kisku om.
Jaan Keerd wabbandas selle kaebussele wasta ja ütles et ta ei olle kohnembast antnu ei ka wasta wõtnu om ega kõrd triki puuga ülle ajanu. -
Ka antse entine walla walitsus selle puuduwa wilia ülle üles et karost mes 94 zetwerti 11 karnetzat om olnu 20 zetwert katte aasta Posti te säädmisse päle ärrä antu mes tol kõral ei olle meelen ulles anda olnu mes ka oige sagi loitus. -
Raha ülle andwa nõuw mehhe weel selletust et selle 4 aasta päraha massu jagamise perra lehti piddi sisse tullema
13213 rubl 51 koppek; ent om tulnu
12820 - 71 koppek ja wõlla kaen wallon
1564 - 38 " teep sum(m)a wälla 14385 rubl 9 cop nida et 4 aasta sisse wõtmissega ülle arwo olles sisse tulnu kui liste perra olli jäetud
1171 rubl 58 cop , mes peab walla haas perrä jääma. - sest wõllan ollewast wõllast
1564 rubl 38 kop. 1171 rubl 58 kop maha arwata jääb walla tarwitusse päle perra 392 rubl 82 kopekat. -
Een ollew kassade puudud olli 925 rubl 76 kop., perra om sele massu tarwis jänu
mes wallan wollan om 392 " 82 "
---------------------------
Tullep puudus 532 r 94 kop
mes walla wallitsus peab perra masma ja weel om(m)a eest woetu palk 60 kop sinä man(n)o. Sest lät tagasi mes kassan saije löitus 21 rubl maha, nida et nüüd weel nõudmine jääb 571 rubl 94 cop. nink mes weel wõllan saiswa masu om(m)a, ramatide perra wastutab Jaan Masik, kui neide man midake ütlemist om.
Selle tullep weel manno mes wälja om janud.
Kronu päraha mes rentreise masmatta om 143 rubl 27 cop teep kokko 715 rubl 21 cop.
Puduwa wilja rahha 714 " 72 "
---------------------------------------------
Ülle kiige pudus sum(m)a 1429 " 93 "
mis nüüd nõukohhus pallep wälja massa.
Otsus. - Et se selge et ne üllewal ülles antud rahha sum(m)a mes ülle arwo rehknungega nink ka kassade manno puudus, om(m)a, endine walla wallitsus õige ütles ollewat kelle wasta temma midake wabbandata ei olle woinu, ennamb et kirjotaja teda rehknungega om petnu ja wöörmundre rahaga midake tegemist ei olle olnu.
Nisama ei olle nema ka wilia puutusse perrast midake täweliko wabandamist woinuwa anda enamb et kirjotaia Blak neid rehknunge ülles andmissega om petnu nink et tem(m)a ka 6 zetwarti rüki wasta raha om wõtnu ilma walla wallitsusse lubbata kost nätta om et üts jago puudust sest om tulnu om.
Moistetud Et wöörmündre rahaga midake tegemist ei olle olnu jawa puuduwa raha massudest kogoni priis ja massab Jaan Mesik se kassade puuduw rahha
715 rubl 21 kop kassade hääs sisse nink peab ka kik wõlla mes walla käen ollewast rahast ni palio tem(m)a hääs tagasi om arwetu wõlla eest kronu kassa ehk mujale kos nõudmist minewa aasta eest om ärrä tassoma. Ent kirjotaia kelle suus kül Jaan Masik seda asja om pandnu jaap raha massust prii et walla wannemb selle man holetu om olnu nink henda petta om lasknu kannab ta ka ütsinda se süüd.
Se puuduwa wilia raha 714 rubla 72 kop. massap kirjotaia kes seda raha 65 rub Jaan Otsinge kaest om wasta wotnu nink mitte kirja pantnu kats wõrd se om
130 sest 714 rublast maha nink nisugutse kõrastiko eest mes mitte walla kirjotusse ametin es tohi ette tulla kellega ta om(m)a ussaltust walda wasta om kaodanu ka ammetist prii. Ent seda perra janu 614 rubl 72 kopekat maswa nida end walla wannemb Jaan Masik kes ennamb wastutaja nink ka suuremb palga saaja om massap seda ütsinda ni palio kui 4 wöörmöndret mes wälla tegge 292 rub 36 cop nink 4 woormundret maswa ega uts 73 rubl 9 kop teep kok nimmelt
Jaan Jäger, Johan Sing, Jaan Keerd, nink Peter Sau kokko 292 rubl 36 kop ja peab koni 2 januarini mastu ollema walla kassa hääs.
Se moistminne § 773 ia 774 perra kuulutetu.
Kohto wannemb Johan Keerd
Kohto mees Peter Lauk
" " Karl Sikkal
Kirjotaia asse olnu S. Härms
Jaan Masik, Jaan Jager, Jaan Keerd nink Johan Sing antsewa ülles et nem(m)a selle moistmissega rahu ei ollewa ja pallewa suremba kohto käümisse lubba, se päle egale üttele opus leht wälla antud ent Peter Sau ei olle siin jääb otsusse kuulutus toise korra päle.
Wanna Koiola kohto maian sel 26 october 1883.
Man olliwa kohto wan(n)emba ass. Johan Keerd
Kohto mees Karl Sikkal
" " Peter Lauk
Nõuw kohtust saije sel. septembril walla wallitsussest ramatud ja kassa nink Maja ramatide perra ülle kaetus ja perra rehkentetus et kas kogoni ramatude perra puuduliku olliwa; antse nõu kohus om(m)a protokoli Keiserliko Kihelkona kohtule sisse kost kirjaga mes sel septembril s.a. N käsk anti walla wallitsus ametist kõrwale panda nink kogokona kohus tema ülle moistminne nink ülle kaeminne ette wõtta.
Kaibsiwa nõuw kohto poolt wollitetu Johan Piho Mihkel Kurwitz walla wallitsusse pääle nim(m)elt
1. Raha kassade ülle nida et walla wallitsus walla kaest ilma asjanda raha om rohkemb sisse wõtnu mes kassan perran peab ollema. -
a, Taadre massu katte aasta jago - 7 r
b, Dessatine massu katte aasta eest - 24 "
c, Katte aasta tullekassa raha mes
walla kaest sisse om woetud ent
kronu kassa masmatta jattetud 173 "
d, ütte aasta walla honete tullle
kassa mes mes pärahaga sisse
on wõetud ent kassa masmatta
jättetud - - 11 " 22 k
e, Wallast aprili kuu termini poolt
renti mes kronu kassa masmatta
jättetud - 380 r 47 "
---------------------------
Sum(m)a 595 r 69 cop
Nida et se ülle wel nimetud sum(m)a piddi selsamal päiwal walla kassan perran ollema mes wald sisse om ärrä masnu ent wälla ei olle antud.
Sis om weel nimelt kassasile puudus 330 r 7 cop
üllewel nimitetu sum(m)a mano 595 " 69 "
----------------------------
Puudup plle kige kassa 925 r 76 "
Sis om weel Jaan Masik paraha 4 aasta sisse noukohto rehknugest sega et tapolid? ennamb hengi maha om jatnu nink masjit rohkem sisse kirjotanu kui rehknungi piddamisse ülles om antnu nida et se komgaga 1065 r 41 cop om rohkemb korjani mes kül wallan wõllan om mes sis
entitse puduwa sumaga 925 r 76 "
--------------------------------
Kokko 1991 r 17 "
Mes nõuw kohus takka nõuwab et peab rohkemb ollema. -
Magasi wilia ülle kaibawa
1. Rüki 65 zetwerti 40 karnetzat nink
karo 94 do 11 do mes peab ramatide perra Magasin ollema ent ümbre mõõtmise perra es olle ja nõuwawa seda puuduwa wilia eest mes keskmatse hinaga om arwatud 7 rubl 50 cop roa zetwert nink 3 rubla kara zetwert eest mes koko 774 rubl 72 kop.
Selle päle annab endine walla wannem Jaan Masik wastust.
Jaan Masik antse wastust et minna neist ennamb sisse arwatuist massutest ni kui hengi ennamb om maha jättetud kui nõü kohtole ülles om antu ei tija ma mid-
dake ni samma ka taadre massust, ennamb kui dessatin massu olle ma wasta wõtnu ja sellega om kül 21 rubl rohkemb sisse tulnu mes tagasi massa woib sada. Tulle kassa om walla käen wollan ja kui ta sisse om mastu peab ta massu klade läbbi sisse mastud ollema, kik massud mes ma sisse olle wõtnu om läbbi klade mastu ent mes muido om kirjotaia assi. Kas ta kirjot seda nori ramatuhe wai mitte nisama woise ta ka neid hengi mes ta mitte ülles es olle antnu om(m)a tulles prugi.
Wöörmundre Jaan Jäger, Johan Sing nink Jaan Keerd antsewa kik ütte wisi et meie ei olle rahaga middake tallitust olnu ennamb kui raha wasta olli woetud ladi-
kohe pannime.
Kui walla wannemb wasta olli wotnu ja ka monni kõrd suure wasta wotmisse man ni kui rentiraha aigu ka abbis olnu, siski ei olle konnage paiga pandmisse man mes wasta ollime wõtnu, mitte puudunu.
Kirjotaia Peter Blak antse wastust endise wala wannemb Jaan Masik olewat 1060 rubla selle 4 aastatse sisse wotmisse ka puudunu mes tema ennamb om wälla antnu kui ta sisse om wõtnu ja ni et nüüd raha kassade saisus 504 rubla ülle mood om. - Kui wõlla sisse tullewa. -
Wilia ülle antse endine walla wallitsus wastuti. Jaan Masik wabbantas henda sega et ta ei olle magasi wilia hendale ehk ka teedmissen kellege tõisele kõrwale saadnu ehk warrastada laske ja et ma essi ei olle ka paljo konnake magasin wasta wõtmisse man olnu mes ennambaste woormundre oma tallitanu ennamb ei olle ka selle 4 aasta sissen käerahaste koku ette tulnu kui wöörmundre Jaan Keerd kes nüüd weel kohto sissen om ei woi ka teda kas õiges jää ehk om süüdlane
Nink sest puudussest ei olle ma ka midake teednu ega kõrd kui magasi ümbre saije motetus, üttelti ikes täüs ollew ja saijewa ka se päle listet ega kord Kihel-
kona kohtule sisse antus mes kirjotaia mul piddi teedma ja õigest kohtule ülles andma. Ja se wilia eest woetud raha 65 rubla Jaan Otsinge käest ei olle mitte minna enge kirjotaja Peter Black kes mulle kül perrast ütles ent seda raha ei olle ma mitte sanu. Wöörmunder Jaan Jäger ütles minna olle wiliaga nida tallitanu kui kästi.
Kui paljo kästi wilia anda saije antus ehk kui palio sisse wõtta saije ka täudetus ja ka täwweste nink ei tija kellege ilma kirjotamata jatnu ollewat woib olla ehk saije mõnne muideka ka weel nida tettus kui Jaan Otsinge käest wahest raha wõetus mes ka ilma meije teedmatta om seni ajani olnu kelle läbbi se pudus woib ka tulnu olla. Nisama wastutawa ka Johan Sing nink Jaan Keerd. -
Jaan Masik wöörmunder Johan Sing nink Jaan Jäger antsewa ka ülles et Jaan Keerd ei olle ussudaw om(m)a magasi tallitussen olnu et ta tükwat kohnaste wasta wotma ja ütlewat kellele teda sija waja kisku om.
Jaan Keerd wabbandas selle kaebussele wasta ja ütles et ta ei olle kohnembast antnu ei ka wasta wõtnu om ega kõrd triki puuga ülle ajanu. -
Ka antse entine walla walitsus selle puuduwa wilia ülle üles et karost mes 94 zetwerti 11 karnetzat om olnu 20 zetwert katte aasta Posti te säädmisse päle ärrä antu mes tol kõral ei olle meelen ulles anda olnu mes ka oige sagi loitus. -
Raha ülle andwa nõuw mehhe weel selletust et selle 4 aasta päraha massu jagamise perra lehti piddi sisse tullema
13213 rubl 51 koppek; ent om tulnu
12820 - 71 koppek ja wõlla kaen wallon
1564 - 38 " teep sum(m)a wälla 14385 rubl 9 cop nida et 4 aasta sisse wõtmissega ülle arwo olles sisse tulnu kui liste perra olli jäetud
1171 rubl 58 cop , mes peab walla haas perrä jääma. - sest wõllan ollewast wõllast
1564 rubl 38 kop. 1171 rubl 58 kop maha arwata jääb walla tarwitusse päle perra 392 rubl 82 kopekat. -
Een ollew kassade puudud olli 925 rubl 76 kop., perra om sele massu tarwis jänu
mes wallan wollan om 392 " 82 "
---------------------------
Tullep puudus 532 r 94 kop
mes walla wallitsus peab perra masma ja weel om(m)a eest woetu palk 60 kop sinä man(n)o. Sest lät tagasi mes kassan saije löitus 21 rubl maha, nida et nüüd weel nõudmine jääb 571 rubl 94 cop. nink mes weel wõllan saiswa masu om(m)a, ramatide perra wastutab Jaan Masik, kui neide man midake ütlemist om.
Selle tullep weel manno mes wälja om janud.
Kronu päraha mes rentreise masmatta om 143 rubl 27 cop teep kokko 715 rubl 21 cop.
Puduwa wilja rahha 714 " 72 "
---------------------------------------------
Ülle kiige pudus sum(m)a 1429 " 93 "
mis nüüd nõukohhus pallep wälja massa.
Otsus. - Et se selge et ne üllewal ülles antud rahha sum(m)a mes ülle arwo rehknungega nink ka kassade manno puudus, om(m)a, endine walla wallitsus õige ütles ollewat kelle wasta temma midake wabbandata ei olle woinu, ennamb et kirjotaja teda rehknungega om petnu ja wöörmundre rahaga midake tegemist ei olle olnu.
Nisama ei olle nema ka wilia puutusse perrast midake täweliko wabandamist woinuwa anda enamb et kirjotaia Blak neid rehknunge ülles andmissega om petnu nink et tem(m)a ka 6 zetwarti rüki wasta raha om wõtnu ilma walla wallitsusse lubbata kost nätta om et üts jago puudust sest om tulnu om.
Moistetud Et wöörmündre rahaga midake tegemist ei olle olnu jawa puuduwa raha massudest kogoni priis ja massab Jaan Mesik se kassade puuduw rahha
715 rubl 21 kop kassade hääs sisse nink peab ka kik wõlla mes walla käen ollewast rahast ni palio tem(m)a hääs tagasi om arwetu wõlla eest kronu kassa ehk mujale kos nõudmist minewa aasta eest om ärrä tassoma. Ent kirjotaia kelle suus kül Jaan Masik seda asja om pandnu jaap raha massust prii et walla wannemb selle man holetu om olnu nink henda petta om lasknu kannab ta ka ütsinda se süüd.
Se puuduwa wilia raha 714 rubla 72 kop. massap kirjotaia kes seda raha 65 rub Jaan Otsinge kaest om wasta wotnu nink mitte kirja pantnu kats wõrd se om
130 sest 714 rublast maha nink nisugutse kõrastiko eest mes mitte walla kirjotusse ametin es tohi ette tulla kellega ta om(m)a ussaltust walda wasta om kaodanu ka ammetist prii. Ent seda perra janu 614 rubl 72 kopekat maswa nida end walla wannemb Jaan Masik kes ennamb wastutaja nink ka suuremb palga saaja om massap seda ütsinda ni palio kui 4 wöörmöndret mes wälla tegge 292 rub 36 cop nink 4 woormundret maswa ega uts 73 rubl 9 kop teep kok nimmelt
Jaan Jäger, Johan Sing, Jaan Keerd, nink Peter Sau kokko 292 rubl 36 kop ja peab koni 2 januarini mastu ollema walla kassa hääs.
Se moistminne § 773 ia 774 perra kuulutetu.
Kohto wannemb Johan Keerd
Kohto mees Peter Lauk
" " Karl Sikkal
Kirjotaia asse olnu S. Härms
Jaan Masik, Jaan Jager, Jaan Keerd nink Johan Sing antsewa ülles et nem(m)a selle moistmissega rahu ei ollewa ja pallewa suremba kohto käümisse lubba, se päle egale üttele opus leht wälla antud ent Peter Sau ei olle siin jääb otsusse kuulutus toise korra päle.