Astus kohtu ette kaebaja Awinurme mees Jaan Aaw ja ütleb. Mina tulin Rakwerest mihkle ladalt, sain Wilgu körtsi, Lohusu mehed Jaan ja Jakob Kull olid seal, wihma sadas läksin körtsi sisse, teretasime üht teist et meie olime tuntud mehed. Ja hakasime ühes koos tulema, tulime Kehala körtsi jure, nemad antsid oma pudelist wina mina wötin paar kalla sakuskaks.
Jaan Kulli hobune läks ärra, telisid mind hobusega järel söita, Jaan istus minu hobuse peale ja teine mees kes enne minu peal oli, siis olime kolme mehe peal, teised tulid meie taga. Meie söitsime nii kaua kui Woorelt möda siis saime Jaani hobuse käte. Tema istus oma hobuse peale siis tulime nii kaua kui Kullina körtsi jurde, mina pidin sealt kohe edasi menema, Jaan akas ütlema, kus sa üksi lähed, lähme seie küllasse öösseks siin on hea lahke peremees, siis läksime tema läks ees mina läksin taga, ja aijasime hobused reijale, peremehe wend oli tulega reijal, siis tegiime hobused lahti, peremehe wend andis hobusele heinu, siis läksime tupa, se noor mees wötis toas minu kue pani kue kuijwama.
Mina läksin kambri, kaupmees ja wenelaine söid seal, Jaan läks ka nende ulka, akas söma mina watasin seal. Kaupmees hakas urama mis sa wahid siin, mina ütesin, kui ma seie ei kölba, ma lähen teisi tupa, ja läksin tupa istusin leelöukale maha, katsusin läbi pükste tassen puk oli alles, jäin sinna tukuma, mina olin ästi wäsind. Ei kuulnud milla ma ölgede peale sain.
Össe nemad tulid ülesse ja Lohusu mehed aiasid mino ka ülese, et hakame ühes koos minema, mina töusin ülese löin käe oma tasku peale ja ütlesin minu raha on kadund, ehmatasin ära, ei möist kedagi, wenelaine ja kaupmees olid körtsi jure läind. Lohusu mehed olid seal, pärast tuli peremees sinna ja näitasid tuld, mina ütlesin, öhtu oli raha alles, kus ta sai, olge head mehed kui wötsite nalja pärast antke käte, nemad ütlesid, ei meie sinu raha ei tea, ja näitasid oma rahasid, need ei old minu rahad.
Siis läksin host watama, minu kaera kot oli wankrilt ära wöetud ja tühjaks tehtud, kot oli nurka wisatud, ma läksin körtsi juure, tulin sealt tagasi, ja küsisin peremehe käest, olge head peremees mis nöu teie mulle anate. Peremees ütles, mis ma tean, mine nende taga kui saad ühte küla kohta, wöta abi ja otsi neid läbi, mina läksin siis menema. Wenewere wäljal sain neid käte, läksin sina walla wanema jure ja sai wenelase koorm läbi otsitud, ja ei leind kedagi.
Kohus küsis: Kui palju sul päriselt seda raha oli?
Jaan Aaw ütles, minul oli selged raha 461 (nelisada kuuskümmend üks) rubla ja wittungisi oli 460 nelisada kuuekümne rubla, üle pea wittungitega koku 921 üheksasada kakskümmend üks rubla, se köik on minul kadunud, sest Jaan Kull on öhtu mind asemele toimetanud.
Kohus kutsus peremees Jonas Prosaseltsi kohtu ette. Kohtu körwamees küsis: Kas sa tead sest asjast kuda naad seal ööd olid?
Jonas ütles, mina ei tea sest midagi suremad, kaupmees, wenelane ja Lohusu mehed tellisid minu käest luba hobusid sööta, et hommiko aeksaste akawad minema, mina lubasin, aga se Awinurme mees ei küsind, tema on teiste taga tulnud. Mina käskisin oma wenda tuld wiia reiale ja hobusid paigale panna. Kaupmees ja wenelane tellisid süüa, mina käskisin süüa teha, siis akasime sööma, pärast tulid Lohusu mehed ka sööma, Awinurme mees Jaan Aaw tuli ka sinna sööma laua juure wahtima, ja ütles, mis pörsa kaupmehed need on. Kaupmees ütles, mis mees se on, mis ta wahib ja käskis mind teda ärra aijada. Mina ütlesin mina ei taha pahandada, kaupmees wötis tema öla pealt kini ja lükas, kasi minema, siis tema läks ära tupa, mina öhtu tupa ei saand.
Homiku minu naine äratas mind ülesse, tule tupa, Awinurme mehe raha on ärra warastud. Mina läksin tupa, kaupmees ja wenelaine olid körtsi juurde läinud, Lohusu mehed olid seal, tema otsis oma raha ja kurtis et on ära ja küsis oma kube, otsis sealt taskust ei leidnud, siis küsis, kas teie wötite minu raha ärra, olge head mehed kui wötite naila pärast antge käte. Teised ütlesid et ei ole wötnud ja näitasid oma rahasid agga ei olnd tema, siis küsis minu käest lattarni, ja läks körtsi juurde, sealt tuli tagasi. Teised olid ära läind, tema küsis minu käest, peremees mis nöu teie mule anate, mina ütlesin, mida mina tean, mene taga ja ühes külla kohas wöta abi ja otsi neid läbi, tema läks menema.
Kohus kutsus Lohusu mees Jaan kohtu ette. Kohtu körwasmees küsis: Kas sa tulid selle Awinurme mehe Jaan Aawaga Rakwerest mihkli ladalt ühes koos?
Jaan Kull ütleb, meie tulime minu wenaga nii kaua kui Wilgu körtsi juurde ja oli wäga saijune ilm, läksime körtsi sisse. Jaan Aaw jöi ühe soldatiga ölut, üks teine Awinurme mees oli seal ka, meie teretasime neid ja küsisime kas akate tulema. Jaan ütles, warsti odake lähme üheskoos, ja siis akasime tulema. Minu wend istus selle teise Awinurme mehe peal, Jaani peal istus se soldat, mina tulin üksi.
Ma ei jöudnud nende järele mul oli kaks wangert ühe hobuse järel, nemad tulid ene Kehala körtsi juurde tuld ja körtsi sisse läind, mina pidin jonelt möda menema, mötlesin et wend jääb maha ja läksin sise watama. Awinurme mehed aijasid peale ostge napsu, minu wend ütles,mina ei taha siin osta, mul on öues wankri peal pudel sealt same. Meie läksime köik, minu wend wötis wankri wahelt pudeli ja mekisime üheskoos ärra, ja läksime tagasi et paneme pibud pölema.
Saime agga körtsi kota üks külla mees tuli sise ja ütles, küla mehed kelle se hobune siin tee peal seisis 2 wankrid taga se läks minema. Mina pidin kohe taga järele menema et saan käte. Jaan hakas kelama ega ta kuhu lähe kül söidame minu hobusega järele same käte. Saime pibud pölema tema aijas mina peale, osta napsu mina anin körtsmiku käte 5 kopkad raha ja käskisin anda, körtsmik andis Jaan wötis ärra, siis läksime menema. Mina istusin Jaani wankrile ja se mees kes enne oli peal old, siis olime kolmekeste peal, tulime nii kaua kui Jakobi kiriku jurde, sealt üks werst maad edasi Woore poole, siis saime minu hobuse käte.
Mina istusin oma hobuse peale, Jaan söitis möda ja tuli edasi, meie tulime Woore körtsi juurde seal seisatasime wähe aega, siis tulime Kullinale, läksime körtsi sisse ja palusime öömaija körtsimehe käest. Körtsmik ütles, siin on Mustwe kaupmeeste kormad, reijal ei ole rumi. Wenelaine nägi meid et meie seal olime ja küsis, kust teie tulete. Meie räkisime. Tema ütles siin on peremees paluge ehk tema lubab öömaija, meie palusime tema lubas, siis läksime menema, peremees ja teised läksid ees mina järele, saime öue peremees läks teistega tupa mina jäin öue.
Peremehe wend tegi reijaluse wärawad lahti mina tömasin hobusse reijale, Awinurme mees Jaan Aaw tömas oma hobusse taga järele, sulane kelas mees ärra töma oma mudast wankrid seie, meie reijalune on puhas, ja teed mudaseks, tema tömas ika hobusse reijale ja ütles, tehke hobune lahti ja antge heinu ette. Hobused said lahti tehtud ja ärra toimetatud, mina läksin kambri. Teised söiwad mina teretasin, nemad ütlesid, tule söber seie ja wöta meiega seltsis leiba. Mina läksin nende ulka, Jaan tuli ka sina ja ütles, mis sea ostjad need on kas need on kellegi kaupmehed. Mustwe kaupmees sai pahaseks, ja ütles mis sa söimad, wötis tema öla pealt kini lükas ärra, tema läks reie tupa.
Meie saime sönd läksime wenelaisega hobuseid watama, wenelaine läks minu ees mina taga, tuli oli minu käes, tema istus löukal ja tukus, meie läksime möda, tema ütles, mis teie käite ja talate siin. Mina ütlesin, kule Jaan mis sa sedawisi siin tukud, töuse siit ülesse mene wiska sina saside peale puhkama, ja aitasime teda sina. Tulime reijalt tagasi siis tema puhkas seal, wenelase naine magas ka seal, kaupmees ja minu wend magasid kambris, mina eidin ka kambri, wenelaine läks tupa.
Homiku kela 2 wöi 3 aijal töusis wenelaise naine ülesse ja aijasid kaupmehe ülesse, kaupmees aijas mind ülesse, meie läksime hobuseid ette panema tuli pöles toas, wenelaine ja kaupmees läksid körtsi juurde oma kormaid watama, mina tulin tupa, ütlesin wenale aija Jaan ülesse ehk tahab tulema akata. Wend lükas tema jalgade külge, tema töusis ülesse löi käe tasko külge ja ütleb, minu raha kot on kadunud, ei tea kes on ärra wötnud, öhtu oli ales nüüd ei ole ja küsis oma kube taga, sai kue käte otsis kue taskust ei leind, siis küsis, kus need wenelaised on. Wenelaise naine ütles, nad läksid körtsi juurde worimeest ülesse aijama, naad tulewad warsti ärra.
Nemad tulid ärra. Jaan küsis, ehk wötite wahest nalja pärast, olge head mehed antge käte. Meie näitasime endi raha kotid ja raha, tema tahtis kaupmehe raha koti katsuda, kaupmees sai pahaseks ja ütles, mis sa minu kotist tahad, minul oli rohkemb raha juures kui sinul ja ei wöetud ärra, sinul wöeti ärra. Meie akasime ärra minema, tema palus olge head laenake mulle tee raha. Minul ei olnud raha, ma ütlessin wenale ana sina, sinul on rohkemb raha. Mino wend andis temale 60 kop., siis meie läksime menema tema jäi sina.
Kohus kutsus Jaani wend Jakop Kull kohtu ette. Tema rägib nii sama kui wend, ja need samad sönad kuda nad tee peal on tulnud.
Kohus kutsus Mustwe wenelaine Midri Mustew kohtu ette. Wenelaine ütleb, mina tulin oma norikuga Kullina körtsi juurde, ja palusin körtsmiku käest öömaija. Körtsmik ütles et ei ole rumi, ma palusin peremeest olge hea Jonas lubage öömaija, ehk et wöin wähe aega hobust söta, tarwis wara menema akata, tema lubas ja läksime sina, tegime hobuse lahti toimetasime paigale, siis tulime körtsi juurde tagasi kaupmehe worimeest watama.
Istusime pingi peal, mina nägin et need Lohusu mehed seal olid, sain nende käest kulda kuda lugu ja ütlesin, wot siin on üks hea lahke peremees Jonas, paluge ehk lubab öömaija. Nemad palusid, peremees lubas, siis läksime köik peremehega seltsis. Jaan Kull sai hobuse toimetud, tuli kambri, meie söime. Tema akas meie seltsi leiba wötma. Jaan Aaw tuli ka söma aijal sina wahtima, ja loras seal, kaupmees wötis öla pealt kini ja lükas teise kambrisse. Sealt tema läks tupa, meie saime sönud, siis läksime Jaaniga hobusid watama. Mina läksin ees, tema tuli tulega taga. Jaan Aaw tukus leelöuka peal ja ütleb,mis teie siin käite ja talate. Jaan ütles, kule kaim mis sa sedawissi tukud. Töuse ülesse ja mine wiska sina saside peale pikali. Meie tulime reijalt ärra, tema magas seal. Jaan läks eitis kambri teiste juurde, mina eidin tupa oma noriku juurde, Jaan Aaw magas ka seal.
Minu norik ärkas homiku ülesse ja äratas mind ka ülesse, mina aijasin kaupmehe ülesse. Meie läksime kaupmehega körtsi juurde woori meest ülesse aijama, tulime tagasi Jaan otsis oma raha ja kurtis ära olema, ja tahtis kaupmehe raha koti wadata. Kaupmees ütles, mis sa minu rahast tahad, mul oli rohkemb raha jures kui sul ja on alles, siis läksime köik menema,
Kohus kutsus se peremehe wend Hants Prosaselts kohtu ette. Kohus küsis: Kas sa tead sest Awinurme mehe rahast?
Hants ütleb, kaks Lohusu meest tulid öhta sina, mina tegin reialuse wärawad lahti ja lasin reijale, se Awinurme mees tömas oma hobusse järele ka reijale, mina kelasin, tema tömas ika, siis tegid hobused lahti, mina anin Awinurme mehe hobussele heinu.
Ja siis läksime tupa. Lohusu mees Jaan Kull läks kambri, Jaan Aaw wiskas suure kuue seiljast ärra mina panin kuiwama, siis tema läks kua kambri teised söid taga kambris mina olin ees kambris, kaupmees lükas teda sealt ette kambri, siis tema läks tupa tagasi, istus löukale maha, teised said söönd siis meie läksime Lohusu mehe Jaan Kuliga hobuseid watama; Jaan Aaw istus seal, Jaan Kull ütleb, kule Jaan mis sa sedawisi siin tukud mene eida puhkama, mina ütlesin, seal on öled ja kaera warid juhata teda sina, tema läks sina ja eitis magama, Meie tulime reijalt tagasi ja eitsime ka puhkama, mina eidin tupa, Jaan eitis kambri, mina jäin magama ja ei kuld pärast kedagid.
Kohus kutsus Jaan Kull teist korda kohtu ette. Kohus küsis: Kellega sa reijal käisid? Tema ütles, ma käisin wenelaisega reijal.
Hants ütleb, meie käisime Jaaniga kahe keste reijal öhtu.
Jaan mötleb ja ütles, meie käisime kolme keste wist.
Hants ütleb, wenelaist ma ei näind, sest wenelaise host ei oldgi reijal. Wenelaise hobune oli karjaaijas.
Küsis Jaan Kull käest: Kas sa käisid peale seda siin Jakopi juures tagasi? Tema ütleb, Ma käisin wist, pärast ütleb, jah ma pidin Wini möisast rukid menema ostma, tulin Jonakssele olin ööd seal, sain kulda et seal on rukid nii sama kalid kui meie pool selle pärast ei läind. Sealt juhatati Wöhu weski jurde et sealt saab, ma ei läind homiku läksin koju tagasi.
Pärast tulid Jaan ja Jakob Kul kohtu ette ja tunistawad, kui meie koju läksime tuli Roela ja Muga wahel wälja peal üks Awinurme mees Josep Raija meie järele läks meist möda, meie akasime kurtma seda raha asja, tema ütles, mis ta tühja rägib, ta kurtis jo et on Rakweres ärra wöetud, ja kurtis seal ärra olema.
Kohus kutsus Josep Raija kohtu ette. Kohtu körwasmees küsis: Kas sa räkisid Lohusu meestele Jaan ja Jakob Kulile, et selle Jaan Aawa rahha on Rakweres ärra warastud?
Josep ütleb, mina sest ei tea, mina neid mehi ei old kuskil näind möijal kui öhtu nägin et olid Wilgu körtsis. Mina läksin nii kaua kui Roela küllasse, seal olin ööd, homingu läksin sealt menema, agga Jaan ja Jakob Kuli ei näind mina mite, ja Jaan Aawa nägin ladal emalt agga koku ma ei sand, raha wargusest ei teand ma sugugid, se on muidu jut mis nemad tunistawad.
Kohus kutsus seda Mustwe kaupmeest Prouni Sahkad paar korda kohtu ette, agga tema ei ole seie koggukonna kohtu ette tulnd.
Jaan Aaw nöuab suuremad kohusst ja palub protukooli wälja.
Siis sai siit koggukonna kohtu polt tema palwe peale protukool wälja antud ja Auliku Keiserliku hakenrihtri kohut palutud seda asja järel kulata.
Koggukonna kohtu polt se assi järel kulatud ja kohtukäija nöudmise peale se protukool Keiserliku hakenrihtri kohtu antud sel 3mal Decembril 1879.
Peakohtumees K. Arrussaar /allkiri/
körwasmehed J. Thomba
J. Pärkmann
Astus kohtu ette kaebaja Awinurme mees Jaan Aaw ja ütleb. Mina tulin Rakwerest mihkle ladalt, sain Wilgu körtsi, Lohusu mehed Jaan ja Jakob Kull olid seal, wihma sadas läksin körtsi sisse, teretasime üht teist et meie olime tuntud mehed. Ja hakasime ühes koos tulema, tulime Kehala körtsi jure, nemad antsid oma pudelist wina mina wötin paar kalla sakuskaks.
Jaan Kulli hobune läks ärra, telisid mind hobusega järel söita, Jaan istus minu hobuse peale ja teine mees kes enne minu peal oli, siis olime kolme mehe peal, teised tulid meie taga. Meie söitsime nii kaua kui Woorelt möda siis saime Jaani hobuse käte. Tema istus oma hobuse peale siis tulime nii kaua kui Kullina körtsi jurde, mina pidin sealt kohe edasi menema, Jaan akas ütlema, kus sa üksi lähed, lähme seie küllasse öösseks siin on hea lahke peremees, siis läksime tema läks ees mina läksin taga, ja aijasime hobused reijale, peremehe wend oli tulega reijal, siis tegiime hobused lahti, peremehe wend andis hobusele heinu, siis läksime tupa, se noor mees wötis toas minu kue pani kue kuijwama.
Mina läksin kambri, kaupmees ja wenelaine söid seal, Jaan läks ka nende ulka, akas söma mina watasin seal. Kaupmees hakas urama mis sa wahid siin, mina ütesin, kui ma seie ei kölba, ma lähen teisi tupa, ja läksin tupa istusin leelöukale maha, katsusin läbi pükste tassen puk oli alles, jäin sinna tukuma, mina olin ästi wäsind. Ei kuulnud milla ma ölgede peale sain.
Össe nemad tulid ülesse ja Lohusu mehed aiasid mino ka ülese, et hakame ühes koos minema, mina töusin ülese löin käe oma tasku peale ja ütlesin minu raha on kadund, ehmatasin ära, ei möist kedagi, wenelaine ja kaupmees olid körtsi jure läind. Lohusu mehed olid seal, pärast tuli peremees sinna ja näitasid tuld, mina ütlesin, öhtu oli raha alles, kus ta sai, olge head mehed kui wötsite nalja pärast antke käte, nemad ütlesid, ei meie sinu raha ei tea, ja näitasid oma rahasid, need ei old minu rahad.
Siis läksin host watama, minu kaera kot oli wankrilt ära wöetud ja tühjaks tehtud, kot oli nurka wisatud, ma läksin körtsi juure, tulin sealt tagasi, ja küsisin peremehe käest, olge head peremees mis nöu teie mulle anate. Peremees ütles, mis ma tean, mine nende taga kui saad ühte küla kohta, wöta abi ja otsi neid läbi, mina läksin siis menema. Wenewere wäljal sain neid käte, läksin sina walla wanema jure ja sai wenelase koorm läbi otsitud, ja ei leind kedagi.
Kohus küsis: Kui palju sul päriselt seda raha oli?
Jaan Aaw ütles, minul oli selged raha 461 (nelisada kuuskümmend üks) rubla ja wittungisi oli 460 nelisada kuuekümne rubla, üle pea wittungitega koku 921 üheksasada kakskümmend üks rubla, se köik on minul kadunud, sest Jaan Kull on öhtu mind asemele toimetanud.
Kohus kutsus peremees Jonas Prosaseltsi kohtu ette. Kohtu körwamees küsis: Kas sa tead sest asjast kuda naad seal ööd olid?
Jonas ütles, mina ei tea sest midagi suremad, kaupmees, wenelane ja Lohusu mehed tellisid minu käest luba hobusid sööta, et hommiko aeksaste akawad minema, mina lubasin, aga se Awinurme mees ei küsind, tema on teiste taga tulnud. Mina käskisin oma wenda tuld wiia reiale ja hobusid paigale panna. Kaupmees ja wenelane tellisid süüa, mina käskisin süüa teha, siis akasime sööma, pärast tulid Lohusu mehed ka sööma, Awinurme mees Jaan Aaw tuli ka sinna sööma laua juure wahtima, ja ütles, mis pörsa kaupmehed need on. Kaupmees ütles, mis mees se on, mis ta wahib ja käskis mind teda ärra aijada. Mina ütlesin mina ei taha pahandada, kaupmees wötis tema öla pealt kini ja lükas, kasi minema, siis tema läks ära tupa, mina öhtu tupa ei saand.
Homiku minu naine äratas mind ülesse, tule tupa, Awinurme mehe raha on ärra warastud. Mina läksin tupa, kaupmees ja wenelaine olid körtsi juurde läinud, Lohusu mehed olid seal, tema otsis oma raha ja kurtis et on ära ja küsis oma kube, otsis sealt taskust ei leidnud, siis küsis, kas teie wötite minu raha ärra, olge head mehed kui wötite naila pärast antge käte. Teised ütlesid et ei ole wötnud ja näitasid oma rahasid agga ei olnd tema, siis küsis minu käest lattarni, ja läks körtsi juurde, sealt tuli tagasi. Teised olid ära läind, tema küsis minu käest, peremees mis nöu teie mule anate, mina ütlesin, mida mina tean, mene taga ja ühes külla kohas wöta abi ja otsi neid läbi, tema läks menema.
Kohus kutsus Lohusu mees Jaan kohtu ette. Kohtu körwasmees küsis: Kas sa tulid selle Awinurme mehe Jaan Aawaga Rakwerest mihkli ladalt ühes koos?
Jaan Kull ütleb, meie tulime minu wenaga nii kaua kui Wilgu körtsi juurde ja oli wäga saijune ilm, läksime körtsi sisse. Jaan Aaw jöi ühe soldatiga ölut, üks teine Awinurme mees oli seal ka, meie teretasime neid ja küsisime kas akate tulema. Jaan ütles, warsti odake lähme üheskoos, ja siis akasime tulema. Minu wend istus selle teise Awinurme mehe peal, Jaani peal istus se soldat, mina tulin üksi.
Ma ei jöudnud nende järele mul oli kaks wangert ühe hobuse järel, nemad tulid ene Kehala körtsi juurde tuld ja körtsi sisse läind, mina pidin jonelt möda menema, mötlesin et wend jääb maha ja läksin sise watama. Awinurme mehed aijasid peale ostge napsu, minu wend ütles,mina ei taha siin osta, mul on öues wankri peal pudel sealt same. Meie läksime köik, minu wend wötis wankri wahelt pudeli ja mekisime üheskoos ärra, ja läksime tagasi et paneme pibud pölema.
Saime agga körtsi kota üks külla mees tuli sise ja ütles, küla mehed kelle se hobune siin tee peal seisis 2 wankrid taga se läks minema. Mina pidin kohe taga järele menema et saan käte. Jaan hakas kelama ega ta kuhu lähe kül söidame minu hobusega järele same käte. Saime pibud pölema tema aijas mina peale, osta napsu mina anin körtsmiku käte 5 kopkad raha ja käskisin anda, körtsmik andis Jaan wötis ärra, siis läksime menema. Mina istusin Jaani wankrile ja se mees kes enne oli peal old, siis olime kolmekeste peal, tulime nii kaua kui Jakobi kiriku jurde, sealt üks werst maad edasi Woore poole, siis saime minu hobuse käte.
Mina istusin oma hobuse peale, Jaan söitis möda ja tuli edasi, meie tulime Woore körtsi juurde seal seisatasime wähe aega, siis tulime Kullinale, läksime körtsi sisse ja palusime öömaija körtsimehe käest. Körtsmik ütles, siin on Mustwe kaupmeeste kormad, reijal ei ole rumi. Wenelaine nägi meid et meie seal olime ja küsis, kust teie tulete. Meie räkisime. Tema ütles siin on peremees paluge ehk tema lubab öömaija, meie palusime tema lubas, siis läksime menema, peremees ja teised läksid ees mina järele, saime öue peremees läks teistega tupa mina jäin öue.
Peremehe wend tegi reijaluse wärawad lahti mina tömasin hobusse reijale, Awinurme mees Jaan Aaw tömas oma hobusse taga järele, sulane kelas mees ärra töma oma mudast wankrid seie, meie reijalune on puhas, ja teed mudaseks, tema tömas ika hobusse reijale ja ütles, tehke hobune lahti ja antge heinu ette. Hobused said lahti tehtud ja ärra toimetatud, mina läksin kambri. Teised söiwad mina teretasin, nemad ütlesid, tule söber seie ja wöta meiega seltsis leiba. Mina läksin nende ulka, Jaan tuli ka sina ja ütles, mis sea ostjad need on kas need on kellegi kaupmehed. Mustwe kaupmees sai pahaseks, ja ütles mis sa söimad, wötis tema öla pealt kini lükas ärra, tema läks reie tupa.
Meie saime sönd läksime wenelaisega hobuseid watama, wenelaine läks minu ees mina taga, tuli oli minu käes, tema istus löukal ja tukus, meie läksime möda, tema ütles, mis teie käite ja talate siin. Mina ütlesin, kule Jaan mis sa sedawisi siin tukud, töuse siit ülesse mene wiska sina saside peale puhkama, ja aitasime teda sina. Tulime reijalt tagasi siis tema puhkas seal, wenelase naine magas ka seal, kaupmees ja minu wend magasid kambris, mina eidin ka kambri, wenelaine läks tupa.
Homiku kela 2 wöi 3 aijal töusis wenelaise naine ülesse ja aijasid kaupmehe ülesse, kaupmees aijas mind ülesse, meie läksime hobuseid ette panema tuli pöles toas, wenelaine ja kaupmees läksid körtsi juurde oma kormaid watama, mina tulin tupa, ütlesin wenale aija Jaan ülesse ehk tahab tulema akata. Wend lükas tema jalgade külge, tema töusis ülesse löi käe tasko külge ja ütleb, minu raha kot on kadunud, ei tea kes on ärra wötnud, öhtu oli ales nüüd ei ole ja küsis oma kube taga, sai kue käte otsis kue taskust ei leind, siis küsis, kus need wenelaised on. Wenelaise naine ütles, nad läksid körtsi juurde worimeest ülesse aijama, naad tulewad warsti ärra.
Nemad tulid ärra. Jaan küsis, ehk wötite wahest nalja pärast, olge head mehed antge käte. Meie näitasime endi raha kotid ja raha, tema tahtis kaupmehe raha koti katsuda, kaupmees sai pahaseks ja ütles, mis sa minu kotist tahad, minul oli rohkemb raha juures kui sinul ja ei wöetud ärra, sinul wöeti ärra. Meie akasime ärra minema, tema palus olge head laenake mulle tee raha. Minul ei olnud raha, ma ütlessin wenale ana sina, sinul on rohkemb raha. Mino wend andis temale 60 kop., siis meie läksime menema tema jäi sina.
Kohus kutsus Jaani wend Jakop Kull kohtu ette. Tema rägib nii sama kui wend, ja need samad sönad kuda nad tee peal on tulnud.
Kohus kutsus Mustwe wenelaine Midri Mustew kohtu ette. Wenelaine ütleb, mina tulin oma norikuga Kullina körtsi juurde, ja palusin körtsmiku käest öömaija. Körtsmik ütles et ei ole rumi, ma palusin peremeest olge hea Jonas lubage öömaija, ehk et wöin wähe aega hobust söta, tarwis wara menema akata, tema lubas ja läksime sina, tegime hobuse lahti toimetasime paigale, siis tulime körtsi juurde tagasi kaupmehe worimeest watama.
Istusime pingi peal, mina nägin et need Lohusu mehed seal olid, sain nende käest kulda kuda lugu ja ütlesin, wot siin on üks hea lahke peremees Jonas, paluge ehk lubab öömaija. Nemad palusid, peremees lubas, siis läksime köik peremehega seltsis. Jaan Kull sai hobuse toimetud, tuli kambri, meie söime. Tema akas meie seltsi leiba wötma. Jaan Aaw tuli ka söma aijal sina wahtima, ja loras seal, kaupmees wötis öla pealt kini ja lükas teise kambrisse. Sealt tema läks tupa, meie saime sönud, siis läksime Jaaniga hobusid watama. Mina läksin ees, tema tuli tulega taga. Jaan Aaw tukus leelöuka peal ja ütleb,mis teie siin käite ja talate. Jaan ütles, kule kaim mis sa sedawissi tukud. Töuse ülesse ja mine wiska sina saside peale pikali. Meie tulime reijalt ärra, tema magas seal. Jaan läks eitis kambri teiste juurde, mina eidin tupa oma noriku juurde, Jaan Aaw magas ka seal.
Minu norik ärkas homiku ülesse ja äratas mind ka ülesse, mina aijasin kaupmehe ülesse. Meie läksime kaupmehega körtsi juurde woori meest ülesse aijama, tulime tagasi Jaan otsis oma raha ja kurtis ära olema, ja tahtis kaupmehe raha koti wadata. Kaupmees ütles, mis sa minu rahast tahad, mul oli rohkemb raha jures kui sul ja on alles, siis läksime köik menema,
Kohus kutsus se peremehe wend Hants Prosaselts kohtu ette. Kohus küsis: Kas sa tead sest Awinurme mehe rahast?
Hants ütleb, kaks Lohusu meest tulid öhta sina, mina tegin reialuse wärawad lahti ja lasin reijale, se Awinurme mees tömas oma hobusse järele ka reijale, mina kelasin, tema tömas ika, siis tegid hobused lahti, mina anin Awinurme mehe hobussele heinu.
Ja siis läksime tupa. Lohusu mees Jaan Kull läks kambri, Jaan Aaw wiskas suure kuue seiljast ärra mina panin kuiwama, siis tema läks kua kambri teised söid taga kambris mina olin ees kambris, kaupmees lükas teda sealt ette kambri, siis tema läks tupa tagasi, istus löukale maha, teised said söönd siis meie läksime Lohusu mehe Jaan Kuliga hobuseid watama; Jaan Aaw istus seal, Jaan Kull ütleb, kule Jaan mis sa sedawisi siin tukud mene eida puhkama, mina ütlesin, seal on öled ja kaera warid juhata teda sina, tema läks sina ja eitis magama, Meie tulime reijalt tagasi ja eitsime ka puhkama, mina eidin tupa, Jaan eitis kambri, mina jäin magama ja ei kuld pärast kedagid.
Kohus kutsus Jaan Kull teist korda kohtu ette. Kohus küsis: Kellega sa reijal käisid? Tema ütles, ma käisin wenelaisega reijal.
Hants ütleb, meie käisime Jaaniga kahe keste reijal öhtu.
Jaan mötleb ja ütles, meie käisime kolme keste wist.
Hants ütleb, wenelaist ma ei näind, sest wenelaise host ei oldgi reijal. Wenelaise hobune oli karjaaijas.
Küsis Jaan Kull käest: Kas sa käisid peale seda siin Jakopi juures tagasi? Tema ütleb, Ma käisin wist, pärast ütleb, jah ma pidin Wini möisast rukid menema ostma, tulin Jonakssele olin ööd seal, sain kulda et seal on rukid nii sama kalid kui meie pool selle pärast ei läind. Sealt juhatati Wöhu weski jurde et sealt saab, ma ei läind homiku läksin koju tagasi.
Pärast tulid Jaan ja Jakob Kul kohtu ette ja tunistawad, kui meie koju läksime tuli Roela ja Muga wahel wälja peal üks Awinurme mees Josep Raija meie järele läks meist möda, meie akasime kurtma seda raha asja, tema ütles, mis ta tühja rägib, ta kurtis jo et on Rakweres ärra wöetud, ja kurtis seal ärra olema.
Kohus kutsus Josep Raija kohtu ette. Kohtu körwasmees küsis: Kas sa räkisid Lohusu meestele Jaan ja Jakob Kulile, et selle Jaan Aawa rahha on Rakweres ärra warastud?
Josep ütleb, mina sest ei tea, mina neid mehi ei old kuskil näind möijal kui öhtu nägin et olid Wilgu körtsis. Mina läksin nii kaua kui Roela küllasse, seal olin ööd, homingu läksin sealt menema, agga Jaan ja Jakob Kuli ei näind mina mite, ja Jaan Aawa nägin ladal emalt agga koku ma ei sand, raha wargusest ei teand ma sugugid, se on muidu jut mis nemad tunistawad.
Kohus kutsus seda Mustwe kaupmeest Prouni Sahkad paar korda kohtu ette, agga tema ei ole seie koggukonna kohtu ette tulnd.
Jaan Aaw nöuab suuremad kohusst ja palub protukooli wälja.
Siis sai siit koggukonna kohtu polt tema palwe peale protukool wälja antud ja Auliku Keiserliku hakenrihtri kohut palutud seda asja järel kulata.
Koggukonna kohtu polt se assi järel kulatud ja kohtukäija nöudmise peale se protukool Keiserliku hakenrihtri kohtu antud sel 3mal Decembril 1879.
Peakohtumees K. Arrussaar /allkiri/
körwasmehed J. Thomba
J. Pärkmann
