Nimetud päewal oli kogu konna kohus kous
Siis tulid kohtu ette No 30. Waigu talu koha peremehe poeg Mihkel Waik ja tema sõsara mees Tõnis Rauk, ja kohus seletas nende asja nenda, Selle pärast et No 30 talu koht on nende käes pooleks olnud pidada.
Nüüd 1891. a. läheb peremehe poeg Mihkel Waik kes wabaniku koha peal elas, ja poolt puudmaad pidas, oma isa talu koha peale tagasi
Ja et see Tõnis Rauk 20 aastad on selle koha peal elanud, ja tööd teinud, ka isa ära on matnud, siis jääb see wabaniku koht keige maadega Tõnis Raugale, ja hobu mis ta ise on senna wiinud, see on wana, ja jäeb puma peale töö hobuseks, ja selle eest jääb kahe aastane wäirs, ja kahe aastane sälg temale, on tema oma kaswatatud.
Keik asjad mis Tõnis on teinud, keik wiib tema ära, aga isa asjad jäewad puma peale.
Suur kue raandaline kattel, jäeb Tõnisele, kolm wikkatid, räime wörgud, keik asjad mis kummalgi on, pidawad ka iga üks ise, Sönnik mis puma põldude tarwis on korjatud, jäeb neile nönda, Lautade sees kus Tõnise loomad on, ja karja ajas, see jäeb Tõnisele, ja see mis on rihalas, selle ees, ja wabaniku koha peal, see jäeb Mihklile
Wõlad mis Tõnisel on, jäewad ka temale, aga Magasini wilja lain, jäeb pumaa seleta.
Tõnis Rauk on isa toitnud, ja tema eest hea olnud kunni surmani, palgaks selle eest jäeb temale, wabaniku maa ja majad, ka tema lastele päriseks.
Nenda on kohtu poolt, nendele wahe mõistetud ja peab ka nenda, jäema, peaks aga kumbki selle kohtu mõistmisega mitte rahul olema, siis on tema kohus kahe nädala jooksul selle kohtu mõistmise üle prottukol wälja wõtta ja edasi kaebada. Üle seda on tema kautand ja kohtu otsus jäeb muutmata.
Akka kirjotawad Kohtupea Jüri Agias XXX
Kohtu mees Peter Albo XXX
Kohtu mees Jaen Kannel XXX
Nimetud päewal oli kogu konna kohus kous
Siis tulid kohtu ette No 30. Waigu talu koha peremehe poeg Mihkel Waik ja tema sõsara mees Tõnis Rauk, ja kohus seletas nende asja nenda, Selle pärast et No 30 talu koht on nende käes pooleks olnud pidada.
Nüüd 1891. a. läheb peremehe poeg Mihkel Waik kes wabaniku koha peal elas, ja poolt puudmaad pidas, oma isa talu koha peale tagasi
Ja et see Tõnis Rauk 20 aastad on selle koha peal elanud, ja tööd teinud, ka isa ära on matnud, siis jääb see wabaniku koht keige maadega Tõnis Raugale, ja hobu mis ta ise on senna wiinud, see on wana, ja jäeb puma peale töö hobuseks, ja selle eest jääb kahe aastane wäirs, ja kahe aastane sälg temale, on tema oma kaswatatud.
Keik asjad mis Tõnis on teinud, keik wiib tema ära, aga isa asjad jäewad puma peale.
Suur kue raandaline kattel, jäeb Tõnisele, kolm wikkatid, räime wörgud, keik asjad mis kummalgi on, pidawad ka iga üks ise, Sönnik mis puma põldude tarwis on korjatud, jäeb neile nönda, Lautade sees kus Tõnise loomad on, ja karja ajas, see jäeb Tõnisele, ja see mis on rihalas, selle ees, ja wabaniku koha peal, see jäeb Mihklile
Wõlad mis Tõnisel on, jäewad ka temale, aga Magasini wilja lain, jäeb pumaa seleta.
Tõnis Rauk on isa toitnud, ja tema eest hea olnud kunni surmani, palgaks selle eest jäeb temale, wabaniku maa ja majad, ka tema lastele päriseks.
Nenda on kohtu poolt, nendele wahe mõistetud ja peab ka nenda, jäema, peaks aga kumbki selle kohtu mõistmisega mitte rahul olema, siis on tema kohus kahe nädala jooksul selle kohtu mõistmise üle prottukol wälja wõtta ja edasi kaebada. Üle seda on tema kautand ja kohtu otsus jäeb muutmata.
Akka kirjotawad Kohtupea Jüri Agias XXX
Kohtu mees Peter Albo XXX
Kohtu mees Jaen Kannel XXX
