PROTOKOLL

Vana-Koiola: Protokolliraamat (1883-1885)

LeidandmedEAA.3388.1.9
Kaader
57
Daatum23.12.1883
Protokolli number247
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod

Wana-Koiola kogukonna kohtus Wissel, sell 23. detsembril 1883.

Peter Lauk, Wanast-Koiolast kaebab wastu Mihkel Johansoni, et see, Mihkel Johanson, öösel 4.damast 5. juuni pääle, tema kaks ühe katuse all olewat aita, kus tema wilja ja riidewarandus sees on olnud ja ise oma naisega maganud, põlema on pistnud.

Tunnistaja Saamuel Paal ütles wälja, et Mihkel Johanson olla teda ärwärdanud, et kui tema, Saamuel Paal, teda, Mihkel Johansoni mitte rahule ei jätta, siis saada tema palk seesama olema, nagu Peeter Laugal, see on, tagel, tikud ja poomwillad.

Peeter Lauk lisas oma endistele ütelustele juurde, et tema esimese tääduse selle põletamise üle Mihkel Plakso käest on saanud, kellele Saamuel Paal sellest asjast olla jutustanud, mis ka Saamuel Paal tõeks tunnistas.

Tunnistaja Jüri Ermel, Wanast Koiolast, ütles wälja, tema olla möödaminewal suwel, Jaani päewa ümer, Wana-Koiola mõisa kõrtsis mõnda noort inimest kuulnud kõnelewat, et Peeter Laugale olla nüüd see kätte saanud, mis Mihkel Johannson temale olla ähwardanud, tema aidad põletatud saanud. 

Tunnistajad Aadam Plaado, Kaarli Lutsuweer ning Liis Lukasson, Timost, kes selle asja üle lähemat teadust, kaebaja Peeter Lauga üteluse järgi wõiwad anda, ei ole kogukonna kohtu ette mitte ilmunud.

Kaebduse alune, Mihkel Johanson, kes wahi all kogukonna kohtu ette sai toodud, ütles, et tema põletamisest midagi ei teadwat, ja ka ühtegi tõist inimest sarnaste nuhtlustega ei olla ähwardanud.

Mõistetud: Et seesuguse kuritöö trahwimine kogukonna kohtu wõimuse piirist üle käib, siis saab Peeter Lauga asi, wastu Mihkel Johansoni, põletamise pärast, Keiserliku Wõru-maakohtu kätte antud ja nimetatud Mihkel Johanson tänasel päewal, see on 23. detsembril 1883 Keiserliku Wõru-maakohtusse saadetud. 

                                              Kohtuwanemb: Johan Keerd  XXX

                                               Kohtumees:      Kaarli Sikal  XXX

                                                 Kirjutaja: Josep Hurt

Wana-Koiola kogukonna kohtus Wissel, sell 23. detsembril 1883.

Peter Lauk, Wanast-Koiolast kaebab wastu Mihkel Johansoni, et see, Mihkel Johanson, öösel 4.damast 5. juuni pääle, tema kaks ühe katuse all olewat aita, kus tema wilja ja riidewarandus sees on olnud ja ise oma naisega maganud, põlema on pistnud.

Tunnistaja Saamuel Paal ütles wälja, et Mihkel Johanson olla teda ärwärdanud, et kui tema, Saamuel Paal, teda, Mihkel Johansoni mitte rahule ei jätta, siis saada tema palk seesama olema, nagu Peeter Laugal, see on, tagel, tikud ja poomwillad.

Peeter Lauk lisas oma endistele ütelustele juurde, et tema esimese tääduse selle põletamise üle Mihkel Plakso käest on saanud, kellele Saamuel Paal sellest asjast olla jutustanud, mis ka Saamuel Paal tõeks tunnistas.

Tunnistaja Jüri Ermel, Wanast Koiolast, ütles wälja, tema olla möödaminewal suwel, Jaani päewa ümer, Wana-Koiola mõisa kõrtsis mõnda noort inimest kuulnud kõnelewat, et Peeter Laugale olla nüüd see kätte saanud, mis Mihkel Johannson temale olla ähwardanud, tema aidad põletatud saanud. 

Tunnistajad Aadam Plaado, Kaarli Lutsuweer ning Liis Lukasson, Timost, kes selle asja üle lähemat teadust, kaebaja Peeter Lauga üteluse järgi wõiwad anda, ei ole kogukonna kohtu ette mitte ilmunud.

Kaebduse alune, Mihkel Johanson, kes wahi all kogukonna kohtu ette sai toodud, ütles, et tema põletamisest midagi ei teadwat, ja ka ühtegi tõist inimest sarnaste nuhtlustega ei olla ähwardanud.

Mõistetud: Et seesuguse kuritöö trahwimine kogukonna kohtu wõimuse piirist üle käib, siis saab Peeter Lauga asi, wastu Mihkel Johansoni, põletamise pärast, Keiserliku Wõru-maakohtu kätte antud ja nimetatud Mihkel Johanson tänasel päewal, see on 23. detsembril 1883 Keiserliku Wõru-maakohtusse saadetud. 

                                              Kohtuwanemb: Johan Keerd  XXX

                                               Kohtumees:      Kaarli Sikal  XXX

                                                 Kirjutaja: Josep Hurt