Jaak Pulk sai õiendusele wõetud teatawa ehitud eluhoone omaduse pärast, kus see ette andis: see hoone kus sees tema elada, ei olla tema oma, waid tema naese wenna Jaan Kosenkraniusse omadus, kelle maa peal see hoone ka seista. Tema olla selle hooneks ostnud 10 laagri palki, 200 telliskiwi ka ja Pihkest ühe wana ahju kiwid korjanud tema sinna ahjuks, hoone töömeistri olla tema ka kauplenud, aga Jaan Kosenkraniuse käsu peale, meistrille olla ta töö palka ka maksnud, aga ta oma naese rahast ja laenatud rahast 30 rubl. Hendrik Kosenkraniuse käest.

Jaan Kosenkranius ütleb: see hoone kus ta õe mees Jaak Pulk elada, olla tema oma, mitte Jaak Pulka oma. Pulk olla ise küll meistre kauplenud ja sellele ka töö palka maksnud, aga tema peale olla see 30 rbl. laenuraha maksta jäenud mis Hendrik Kosenkraniuse käest laenatud. Jaak Pulk olla Hendrik Kosenkraniuse käest laenanud selle raha. Töömeistre palka jäenud meister Hendrik Mihkelsonile wõlgu 40 rbl., kus tema Jaak Pulka nimel sellele wõlakirja teinud.

Jaak Pulk ütleb: tema olla selle hoone juures tööd teinud selle eest olla aga Jaan Kosenkranius teda selles hoones elada lubanud. Tema olla ka kohtusse laastud toonud ja nende hinna maksnud, tema olla ka Pihke Adu Tootsi käest 20 palki ostnud, mis hind alles maksmata. Selle hoone ehituse platsi üle ei olla tema ja Kosenkraniuse wahel ka ühtki kaupa.

Arwatud: Keiserliku kihelkonna kohtusse see protocoll ette säedida ja paluda selle kohtule ette kirjutada, kas see teataw hoone Jaak Pulka omatuseks pidada ja Pulka wõla tasumiseks Hansmitti heaks ära wõib müütud saada ees olewa ette andmise järel.

H. Tins. K. Talts. J. Talts.

xxx