Laas Kosenkranius kaebab: tema olla Willem Kase oma juure aasta poisiks kauplenud, palka olla tellitud: 50 rubl, 1/2 waka maad lina maad, 3 linasi püksi, 3 särki, 1 kuub, 1 paar willasid püksa, 3 paari kindaid, 3 paari sukke, käeraha andnud 5 rubl., pidanud teenima tulema 25 Märtsil 1889 a. ei olla aga tulnud, 28. Märtsil läinud sinna kus Willem Kase teeninud, ei olnud seda kodus, kuulnud aga et Kase Tuulikus kaupasi teinud teiste peremeestega, 29 Märtsil läinud jälle kuulama Kase kodu, olnud kodus, Willem wastanud: tema ei tulla teenima ega maksta ka käsiraha tagasi. Nõnda tellitud aasta palk tasumiseks.

Willem Kase wastab: ta olla Laas Kosenkraniusega kaupa teinud, palk olnud nenda kuidas Kosenkranius üles andnud, teenistuse hakkatus ei olnud mitte 25. Märtsiks tellitud, tema ei olla ennast mitte Kosenkraniuse juure tööle pakkunud, selle pärast, et Laas Kosenkranius teda enne Sootaguse talus kord peksnud, ta arwanud et seesuguse peremehe juure ka teenima minna ei wõida. Kui Kosenkranius teda ei oleks peksnud, oleks ta 29. Märtsil s.a. teenistusse läinud.

Otsus: Et Willem Kase ise tõeks tunnistanud, et tema kaupa üles antud palkaga teinud, selle pärast aga kaupa murdnud, et ütleb Kosenkraniusse käest kord peksta saanud, mis peksu üle tema tänaseks weel kaebanud ei ole, ega peksu tõendanud, siis pide Willem Kase maksma Laas Kosenkraniusele tellitud aasta palka, nimelt:

Otsus kuulutati kohtu käiatele ühes appellationi seadustega aast. 1860 §773 a. L.R.T.S.

H. Tins. M. Oraw. J. Talts.

xxx xxx xxx