Karel Kusik kaebab Josep Tiit peale see olla teda tänawu kewade Saare kõrtsis teotanud ööldes: Sina pearaha mõrtsuk ja siga, sina oled meie walitsuse ael meie walitsuse all meie  wõime sinuga teha, mis tahame; nõuab, et Josep Tiit seaduse järele trahwitud saab.

Josep Tiit kostab kaebduse peale, tema pannud Saare Kõrtsi juures Karel Tiidu hobust ette, siis tulnud Karel Kusik ja üttelnud mina olen ikka peremees, aga mis sest.Tema ei ole mitte wastu sõimanud. Kohtumees Josep Piiri tunnistab, et tema sõimu sõnu ei mäleta, Karel Kusik ja Josep Tiit tülitsenuwad  wastamisi tüli alustuse juures ei ole tema olnud.

Karel Peets Johani poeg tuli ette ja tunnistas, et tema pannud Kusikuga Saare Kõrtsi juures hobust ette, seal tulnud Josep Tiit ja hakkanud Kusikud sõimama,  mõrtsukaks, wargaks ja igamoodi, mis temal kõik  meeles ei ole. Karel Kusik ei ole mitte wastu sõimanud. Karel Ilwes tunnistab niisama kui Karel Peetso.

                                                 /: jääb poolele:/

                                                 Kohtumees: Josep Piiri xxx

                                                 Kohtumees: Johan Sorri (allkiri) 

                                                 Kohtumees: Karel Sepp xxx

                                                 Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).