Koos ollid Kohtumehhed
Kohtu Pea Jürri Salda
Kohtumees Rein Kaar
Kohtumees Aleksander Rand
Kohtumees Ado Himmist
Keiserlikku Baltima Kronomade Wallitsussele selle kässu kirja peäle sel 7a Januaril 1888 No 131. on küssiminne miks selle kirja peäle polle wastust antud mis 1887 aasta Juni ku 26 päwal No 9036 al üllemal nimmetud Keiserlikku Baltima Kroonomaade Wallitsusse polest wälja antud, ja kas selle No 45 Hannemetsa tallu kohha pärrast on siin Saarema kohtude jures middagi selletust tehtud. Selle pärrast ollid Peter Kuiwjõggi ning Leen Tripan siin ja Kohhus mõistis Leen Tripan on endise wanna perremehhe Mart Kint teise poia (Mihkli) tüttar, agga Peter Kuiwjõggi Mart Kint tütre (Marrise) poeg. Mart Kint essimenne poeg Andrus surri 1887 Jürri kuus ärra ning temmal ei olle lapsi ollemas, et Andrus Kint omma öiguse Jaen Kuiwjögg kätte lubbas ei olle seäduslik sest temma ei olnud siis weel perremees waid ta issa olli alles ellus siis weel Et Leen Tripan Andruse wenna tüttar on ning sündimissest sadik selle puma peäl elland, temmal on ka selle puma peäle mees wöetud (nimmega Peter Tripan) kes 1873 Wiina kuus ärra surri, sellepärrast on Leen Tripan Seäduslikkult selle Hannemetsa tallukohha pärria ning sai se koht temmale Koggukonna kohtu polest kinnitud, Et üllemal nimmetud Baltima Kroonomaade Wallitsus No 9036 all sedda asja Koggukonna Kohtu selletada on jätnud, sellega ei olnud Peter Kuijöggi rahhul, kaebas Keiserlikku Saarema IIIma Kihhelkonna kohtu. Siin möisteti et Leen Tripan on essimisse öigusega pärria, ja kästi Koggukonna Kohhus sedda asja korrale seäda Tänna möistis Koggukonna kohhus jälle et Leen Tripan on essimesse öigusega põrria ning kinnitas tedda selle No 45 Hannemetsa tallu kohha perremehheks et ta Andrus Kint wenna tüttar ja Andrus on haige woodi peäl se puma Leeno ommaks lubband Leen on tedda omma warra ning jöuga aitand ning Jaen Kuijõggi on seält ärra läind ning ei olle temmale ühtegi kassuks olnud, ning Peter Kuijõggi üks liiderlik mees on kelle kätte pumaad ei wöi anda, kui tal ka seks õigust olleks sedda pärrida
Koos ollid Kohtumehhed
Kohtu Pea Jürri Salda
Kohtumees Rein Kaar
Kohtumees Aleksander Rand
Kohtumees Ado Himmist
Keiserlikku Baltima Kronomade Wallitsussele selle kässu kirja peäle sel 7a Januaril 1888 No 131. on küssiminne miks selle kirja peäle polle wastust antud mis 1887 aasta Juni ku 26 päwal No 9036 al üllemal nimmetud Keiserlikku Baltima Kroonomaade Wallitsusse polest wälja antud, ja kas selle No 45 Hannemetsa tallu kohha pärrast on siin Saarema kohtude jures middagi selletust tehtud. Selle pärrast ollid Peter Kuiwjõggi ning Leen Tripan siin ja Kohhus mõistis Leen Tripan on endise wanna perremehhe Mart Kint teise poia (Mihkli) tüttar, agga Peter Kuiwjõggi Mart Kint tütre (Marrise) poeg. Mart Kint essimenne poeg Andrus surri 1887 Jürri kuus ärra ning temmal ei olle lapsi ollemas, et Andrus Kint omma öiguse Jaen Kuiwjögg kätte lubbas ei olle seäduslik sest temma ei olnud siis weel perremees waid ta issa olli alles ellus siis weel Et Leen Tripan Andruse wenna tüttar on ning sündimissest sadik selle puma peäl elland, temmal on ka selle puma peäle mees wöetud (nimmega Peter Tripan) kes 1873 Wiina kuus ärra surri, sellepärrast on Leen Tripan Seäduslikkult selle Hannemetsa tallukohha pärria ning sai se koht temmale Koggukonna kohtu polest kinnitud, Et üllemal nimmetud Baltima Kroonomaade Wallitsus No 9036 all sedda asja Koggukonna Kohtu selletada on jätnud, sellega ei olnud Peter Kuijöggi rahhul, kaebas Keiserlikku Saarema IIIma Kihhelkonna kohtu. Siin möisteti et Leen Tripan on essimisse öigusega pärria, ja kästi Koggukonna Kohhus sedda asja korrale seäda Tänna möistis Koggukonna kohhus jälle et Leen Tripan on essimesse öigusega põrria ning kinnitas tedda selle No 45 Hannemetsa tallu kohha perremehheks et ta Andrus Kint wenna tüttar ja Andrus on haige woodi peäl se puma Leeno ommaks lubband Leen on tedda omma warra ning jöuga aitand ning Jaen Kuijõggi on seält ärra läind ning ei olle temmale ühtegi kassuks olnud, ning Peter Kuijõggi üks liiderlik mees on kelle kätte pumaad ei wöi anda, kui tal ka seks õigust olleks sedda pärrida
