Koos ollid Kohtumehhed:
Kohtu Pea Jürri Salda
Kohtumees Rein Kaar
Kohtumees Ado Himmist
Keiserlikku Baltima Kroonomaade Wallitsussele Palli küllas No 78 Pälli tallu perremees Jaen Klook surri 1886. Jürri kuus ärra; temmal ei jään mitte lapsi järrele agga temma naene Leena jäi keima peäle, nüüd on temma poeg Jaen 1 1/2 aastat wanna, ning se puma jääb ta lesse naese Leena ning nende Wöörmündrite holeks kunni se ta poeg täie ealisseks saab, Sellepärrast on se lesk naene ommale mehhe wõtnud nimmega Jaak Klook kes selle eesnimmetud puma peäl sündimissest sadik on, ning selle eesnimmetud (Jaen Klook) ärrasurnd perremehhega wennaste poiad on. Se lesk naene on omma asja koggukonna kohtule ette pannu, ja soowib et temma teine mees temma ja ta poia abbiks saaks selle puma peäle nenda kauaks kinnitud, kunni temma poeg täieealisseks saab. Koggukonna kohhus mõistab et se seaduslik on, ning saadab omma mõistmist, selle lesse palwet, ja eesnimmetud tallo kohha Regulirungs akti No 138 üllemal nimmetud Keiserlikku Baltima Krono maade Wallitsussele et se Jaak Klook selle kohha peäle peab sama kinnitud.
Koos ollid Kohtumehhed:
Kohtu Pea Jürri Salda
Kohtumees Rein Kaar
Kohtumees Ado Himmist
Keiserlikku Baltima Kroonomaade Wallitsussele Palli küllas No 78 Pälli tallu perremees Jaen Klook surri 1886. Jürri kuus ärra; temmal ei jään mitte lapsi järrele agga temma naene Leena jäi keima peäle, nüüd on temma poeg Jaen 1 1/2 aastat wanna, ning se puma jääb ta lesse naese Leena ning nende Wöörmündrite holeks kunni se ta poeg täie ealisseks saab, Sellepärrast on se lesk naene ommale mehhe wõtnud nimmega Jaak Klook kes selle eesnimmetud puma peäl sündimissest sadik on, ning selle eesnimmetud (Jaen Klook) ärrasurnd perremehhega wennaste poiad on. Se lesk naene on omma asja koggukonna kohtule ette pannu, ja soowib et temma teine mees temma ja ta poia abbiks saaks selle puma peäle nenda kauaks kinnitud, kunni temma poeg täieealisseks saab. Koggukonna kohhus mõistab et se seaduslik on, ning saadab omma mõistmist, selle lesse palwet, ja eesnimmetud tallo kohha Regulirungs akti No 138 üllemal nimmetud Keiserlikku Baltima Krono maade Wallitsussele et se Jaak Klook selle kohha peäle peab sama kinnitud.
