Jerwakandi mõisa Nõlwa metsawaht Jüri Düüna kaebab 1) et Rüüta peremehe sulane Peeter Mirma ja rätsep Jüri Liedres on kahekesi hobusega metsast puid toomas olnud, kus nad ka linnu jahti pidanud.
Teda nähes toppinud nad püssid lume sisse, mida tema ära wõtnud, aga seda pole näinud, kas neil mõlemil püssid on olnud, sest et ühe on lume seest leidnud, selle peale hüüdnud tema poissa, mis teie püssist maha jätsite, mille peale nemad sõnagi rääkinud pole, waid puu koormaga koju läinud. Teisel päewal juhtunud tema Petriga kokku, siis küsinud Peeter tema käest: "Kus sa kurat rätsepa püssi panid," ja teda weel pealegi rumalal ja ropul kombel sõimanud, nimelt nende sõnadega: "Oh sa kuradi seek, sind on tarwis uuesti lehma persse toppida ja ümber teha, kas sa oled mõni mees ka, sa kuradi põdra laskja, sa wõid oma naese persse minna kuulisid walama," siis lahkunud nad teineteisest ära.
2) et Rüüta peremees wõi tema sulane Peter Mirma on Jõulu keskmisel wõi wiimasel pühal 5 tamme, koeruse ja kiuste pärast maha raiunud, ja wõib ta seda selgesti tunnistada, et see nende töö on, sest nemad on enne pühasid metsast heinu toonud, ja nende samade jälgedega on ka tammed ära kadunud, sest et muid jälgi kusagile poole pole läinud, mida ka metsa Förster on waatamas käinud.
Metsa Förster Jüri Borell tunnistab tõeks, et tema on neid tamme kändusid waatamas käinud, ja ütleb, et need samad heina toomise jäljed, küüni juurest kuni Rüüta peresse, on ka tammede juurest läbi läinud ja et needsamad inimesed, kes heinu on wiinud, ka need temmed on ära wiinud.
3) et tema poeg Jüri Düüna on ka enne ühe püssi Peter Mirma käest ära wõtnud mis mõisa on wiidud saanud.
4) et Peter Mirma on jäneseid lasknud, ehk see küll tema ja Baroni Härra poolt kõwasti keelatud olnud, aga sellest hoolimata ikka seda teinud. Seega palub tema siis kohut, et Peter Mirma sellepärast trahwitud saaks, et tema mitte püssiga metsas hulkuda ega lindusid ja jänesid lasta ei tohiks.
Ette sai kutsutud Peter Mirma ja temale need 4 kaebtuse punkti ette loetud, mis peale tema järgmised wastused annab, nimelt:
punkt 1. peale: Tema on peremehe käsu peale metsast puid tooma läinud. Enne seda, kui metsa läinud, näinud rätsep Jüri Liedres kambri aknast, et üks hall elajas üle põllu metsa poole läinud. Rätsep wõtnud siis püssi ja tulnud temaga ühes metsa seda halli elajast kinni püüdma, pole aga nad metsas midagi näinud. Rätsep aidanud temale siis puukoorma peale panna ja pidanud koju minema, näinud aga, et metsawaht tulnud, sellepärast toppinud rätsep oma püssi lume sisse, - temal pole aga püssi olnud. Teisel päewal läinud tema jälle metsa puid tooma, kus siis metsawahiga kokku juhtunud. Ta küsinud siis metsawahi käest: "kus sa rätsepa püssi panid, mis sa sest ära wõtsid, aga nüüd pole enam rääkinud, ega ka mitte metsawahti sõimanud.
Metsa Förster Jüri Bell annab teadda, et rätsep Jüri Liedres on tema wastu kahe tunnistuse mehe kuuldes rääkinud, et neil mõlemil on püssid olnud, mis nad lume sisse toppinud, metsawaht tema püssi üles leidnud, aga Petri püss lume sisse jäänud, mis peale Jüri Liedres ette kutsutud sai ja teda sellepoolest küsitud, mis ta esiti küll ära salata püüab, et Petril pole püssi olnud, aga wiimaks ometi üles tunnistab, et Petril ka püss on olnud, mida aga metsawaht mitte pole üles leidnud, mida Peter Mirma ise kangesti tagasi ajab.
punkt 2 peale wastab: et see koguni tõsi ei ole, et tema neid tammesid on raiunud, mis ka tema peremees tunnistab, mis peale peremees Hans Hamburg ette kutsutud sai ja teda küsitud, - keda ta neid tammesid arwab warastanud olewat, mis peale tema wastab, et tema küll seda pole teinud, aga sulase eest küll seista ei wõi, et pole teinud. Metsawaht Jüri Düüna ja Förster'i Jüri Borelli ütlemise peale, et need jäljed, mis heinu on toonud, ka tammed ära on wiinud, sai Peter Mirma ette kutsutud ja küsitud, kes on heinu toomas käinud? mis peale tema wastab, et tema on kül heinu toonud aga tammedest sugugi ei tea.
Punkt 3 peale wastab: et see tõsi on, et metsawahi poeg Jüri Düüna on tema käest enne ühe püssi ära wõtnud.
Punkt 4 peale wastab: et see mite tõsi pole, et tema on jäneseid lasknud, mis peale aga metsa Förster Jüri Borell teada annab, et Jüri Liedres on tema wastu kahe tunnistaja kuuldes rääkinud, et Peter Mirma on kaks jänest lasknud, mis ka Hindrek Messek on näinud, et temal üks jänes olnud maha lastud.
Ette sai kutsutud Jüri Liedres, ja teda selle poolest küsitud, mis peale tema wastab, seda tõe olewat, et Peter kaks jänest on lasknud, mida aga Peter ise kangesti tagasi ajab.
Tunnistaja Hindrek Messek annab teada, et Peter on püssi ja jänesega metsas tema wastu tulnud ja tellinud, et seda mitte metsawahile ei räägiks.
Kohtu arwamine on see, et Peter Mirma nende nelja ülemal tähendatud kaebtuste poolest tõesti süüdlane on ja mida ka tunnistajate wälja rääkimine selgesti näitab, üksi aga metsawahi Jüri Düüna sõimamise asjas tunnistust pole. Siisgi arwas kohus metsawahi ameti wande peale, seda kaebtust õigeks, mida küll süüdlane Peter Mirma kangesti salata püüab, ja peab Peter Mirma nende süüde pärast trahwitud saama.
Selle peale mõistis kohus: et Peter Mirma saab kõige selle protokolli sees üles pandud süü asjade pärast, nimelt: 1) metsawahi sõimamise, b) tammede raiumise, c) püssiga ümberkäimise ja d) jänese laskmise pärast 20 witsa hoobiga trahwitud.
Süüdlasele sai see kohtu otsus ette loetud, mis peale tema wastab, et temal sooled wäljas käia ja tema ennast mitte peksta ei lase. Küsitud sai tema peremees Hans Hamburg, kas ta seda teab ja näinud on. Tema wastab, et kõige selle aja sees, mil ta tema juures sulaseks olnud, pole seda mitte ette tulnud. Ka tunnistab Walgu walla peakohtumees Jüri Arnower, et see Mirma ütlemine täitsa wale on, sest et Mirma lapsest saadik tema lähedal elanud ja pole seda keegi enne kuulnud. Nende tunnistuste peale arwas kohus tema wale wabanduse tühjaks ja sai Peter Mirmale 20 witsa hoopi kätte antud.
/Mõistetud ja täidetud./
Jerwakandi mõisa Nõlwa metsawaht Jüri Düüna kaebab 1) et Rüüta peremehe sulane Peeter Mirma ja rätsep Jüri Liedres on kahekesi hobusega metsast puid toomas olnud, kus nad ka linnu jahti pidanud.
Teda nähes toppinud nad püssid lume sisse, mida tema ära wõtnud, aga seda pole näinud, kas neil mõlemil püssid on olnud, sest et ühe on lume seest leidnud, selle peale hüüdnud tema poissa, mis teie püssist maha jätsite, mille peale nemad sõnagi rääkinud pole, waid puu koormaga koju läinud. Teisel päewal juhtunud tema Petriga kokku, siis küsinud Peeter tema käest: "Kus sa kurat rätsepa püssi panid," ja teda weel pealegi rumalal ja ropul kombel sõimanud, nimelt nende sõnadega: "Oh sa kuradi seek, sind on tarwis uuesti lehma persse toppida ja ümber teha, kas sa oled mõni mees ka, sa kuradi põdra laskja, sa wõid oma naese persse minna kuulisid walama," siis lahkunud nad teineteisest ära.
2) et Rüüta peremees wõi tema sulane Peter Mirma on Jõulu keskmisel wõi wiimasel pühal 5 tamme, koeruse ja kiuste pärast maha raiunud, ja wõib ta seda selgesti tunnistada, et see nende töö on, sest nemad on enne pühasid metsast heinu toonud, ja nende samade jälgedega on ka tammed ära kadunud, sest et muid jälgi kusagile poole pole läinud, mida ka metsa Förster on waatamas käinud.
Metsa Förster Jüri Borell tunnistab tõeks, et tema on neid tamme kändusid waatamas käinud, ja ütleb, et need samad heina toomise jäljed, küüni juurest kuni Rüüta peresse, on ka tammede juurest läbi läinud ja et needsamad inimesed, kes heinu on wiinud, ka need temmed on ära wiinud.
3) et tema poeg Jüri Düüna on ka enne ühe püssi Peter Mirma käest ära wõtnud mis mõisa on wiidud saanud.
4) et Peter Mirma on jäneseid lasknud, ehk see küll tema ja Baroni Härra poolt kõwasti keelatud olnud, aga sellest hoolimata ikka seda teinud. Seega palub tema siis kohut, et Peter Mirma sellepärast trahwitud saaks, et tema mitte püssiga metsas hulkuda ega lindusid ja jänesid lasta ei tohiks.
Ette sai kutsutud Peter Mirma ja temale need 4 kaebtuse punkti ette loetud, mis peale tema järgmised wastused annab, nimelt:
punkt 1. peale: Tema on peremehe käsu peale metsast puid tooma läinud. Enne seda, kui metsa läinud, näinud rätsep Jüri Liedres kambri aknast, et üks hall elajas üle põllu metsa poole läinud. Rätsep wõtnud siis püssi ja tulnud temaga ühes metsa seda halli elajast kinni püüdma, pole aga nad metsas midagi näinud. Rätsep aidanud temale siis puukoorma peale panna ja pidanud koju minema, näinud aga, et metsawaht tulnud, sellepärast toppinud rätsep oma püssi lume sisse, - temal pole aga püssi olnud. Teisel päewal läinud tema jälle metsa puid tooma, kus siis metsawahiga kokku juhtunud. Ta küsinud siis metsawahi käest: "kus sa rätsepa püssi panid, mis sa sest ära wõtsid, aga nüüd pole enam rääkinud, ega ka mitte metsawahti sõimanud.
Metsa Förster Jüri Bell annab teadda, et rätsep Jüri Liedres on tema wastu kahe tunnistuse mehe kuuldes rääkinud, et neil mõlemil on püssid olnud, mis nad lume sisse toppinud, metsawaht tema püssi üles leidnud, aga Petri püss lume sisse jäänud, mis peale Jüri Liedres ette kutsutud sai ja teda sellepoolest küsitud, mis ta esiti küll ära salata püüab, et Petril pole püssi olnud, aga wiimaks ometi üles tunnistab, et Petril ka püss on olnud, mida aga metsawaht mitte pole üles leidnud, mida Peter Mirma ise kangesti tagasi ajab.
punkt 2 peale wastab: et see koguni tõsi ei ole, et tema neid tammesid on raiunud, mis ka tema peremees tunnistab, mis peale peremees Hans Hamburg ette kutsutud sai ja teda küsitud, - keda ta neid tammesid arwab warastanud olewat, mis peale tema wastab, et tema küll seda pole teinud, aga sulase eest küll seista ei wõi, et pole teinud. Metsawaht Jüri Düüna ja Förster'i Jüri Borelli ütlemise peale, et need jäljed, mis heinu on toonud, ka tammed ära on wiinud, sai Peter Mirma ette kutsutud ja küsitud, kes on heinu toomas käinud? mis peale tema wastab, et tema on kül heinu toonud aga tammedest sugugi ei tea.
Punkt 3 peale wastab: et see tõsi on, et metsawahi poeg Jüri Düüna on tema käest enne ühe püssi ära wõtnud.
Punkt 4 peale wastab: et see mite tõsi pole, et tema on jäneseid lasknud, mis peale aga metsa Förster Jüri Borell teada annab, et Jüri Liedres on tema wastu kahe tunnistaja kuuldes rääkinud, et Peter Mirma on kaks jänest lasknud, mis ka Hindrek Messek on näinud, et temal üks jänes olnud maha lastud.
Ette sai kutsutud Jüri Liedres, ja teda selle poolest küsitud, mis peale tema wastab, seda tõe olewat, et Peter kaks jänest on lasknud, mida aga Peter ise kangesti tagasi ajab.
Tunnistaja Hindrek Messek annab teada, et Peter on püssi ja jänesega metsas tema wastu tulnud ja tellinud, et seda mitte metsawahile ei räägiks.
Kohtu arwamine on see, et Peter Mirma nende nelja ülemal tähendatud kaebtuste poolest tõesti süüdlane on ja mida ka tunnistajate wälja rääkimine selgesti näitab, üksi aga metsawahi Jüri Düüna sõimamise asjas tunnistust pole. Siisgi arwas kohus metsawahi ameti wande peale, seda kaebtust õigeks, mida küll süüdlane Peter Mirma kangesti salata püüab, ja peab Peter Mirma nende süüde pärast trahwitud saama.
Selle peale mõistis kohus: et Peter Mirma saab kõige selle protokolli sees üles pandud süü asjade pärast, nimelt: 1) metsawahi sõimamise, b) tammede raiumise, c) püssiga ümberkäimise ja d) jänese laskmise pärast 20 witsa hoobiga trahwitud.
Süüdlasele sai see kohtu otsus ette loetud, mis peale tema wastab, et temal sooled wäljas käia ja tema ennast mitte peksta ei lase. Küsitud sai tema peremees Hans Hamburg, kas ta seda teab ja näinud on. Tema wastab, et kõige selle aja sees, mil ta tema juures sulaseks olnud, pole seda mitte ette tulnud. Ka tunnistab Walgu walla peakohtumees Jüri Arnower, et see Mirma ütlemine täitsa wale on, sest et Mirma lapsest saadik tema lähedal elanud ja pole seda keegi enne kuulnud. Nende tunnistuste peale arwas kohus tema wale wabanduse tühjaks ja sai Peter Mirmale 20 witsa hoopi kätte antud.
/Mõistetud ja täidetud./
