Jerwakandi Baroni härra on siia kohtule ühe kirja saatnud mõisa metsawahi Jaan Laube allkirjaga, kus sees wäga mitmed kaebtuse asjad on üles pandud, nimelt:
I Et metsawester Jüri Borell on lasknud mõisa metsas raha pärast raiutud haod metsas kokku wedada, - keda tema, Jaan Laube mitte täitnud ei ole ja et selleläbi neil westriga pahandus olnud.
II Et metsawester on nelja talu toa palgid metsast wälja annud ilma lugemata.
III Et Hans Düüna on metsast puid warastanud, ja Tirito põllule maha pannud, ja metsawester on käskinud teda need puud mõisa wiia, ilma et see tema õigus olnud.
IV Et metsawester on lasknud Hindrek Perteli lubja puid raiuda, ilma sedelita.
V Et Hindrek Pertel on siis, kui lubja puid antud, palju rohke raiunud, kui õigus olnud ja lubanud neist rohkem raiutud puudest nõuu laua puid wõtta.
VI Et Kiopi Juhan Starkil olla pool sülda roika puid antud, aga olla ühe sülla raiunud, kellest weel poole sülda Hindrek Pertlile annud.
VII Et Hindrek Pertel olla mõisa metsast 100 teiwast küsinud, aga ometi 300 teiwast raiunud.
VIII Et Hindrek Pertel on Lihuweski saeweski juurest suured paksud kuuse pinnud, ilma lubata, warguse wiisil ära toonud.
IX Et Hindrek Pertel olla mõisa metsast kuuse ajawitsu warastanud.
X Et Papa Jüri Arnower olla mõisa metsast 200 teiwast lubatud, ometi olla Arnower nii palju rohkem saanud, et kolm koormat koju wiinud ja olla weel suur hunnik Silla talu õues maas.
XI Et siis kui põdra jahi ajal Baroni härra lasknud jootraha anda, olla metsawester wähem rahasi wälja annud, kui ta Baroni härra käest pärinud.
XII Et kõik metsawahid peawad metsawestri ähwardamise ja hirmu all seisma, ja ütelnud wester: Kes ial tema kohta midagi ütleb, see "kurat" peab kaduma.
Jaan Laube sai ette kutsutud ja temale see kiri ette loetud ja küsitud, kas see tema käekiri on ja kas temal nende nimetatud asjade üle ka tunnistusi anda on? Laube wastab, et see tema käe kiri on ja et temal Hindrek Perteli metsa asjas Mart Kilter tunnistuseks on, sest et Mart Kilter on temale need nimetatud metsa ja puude warguse asjad kaebanud.
Sellejärele said need üles pandud kaebtused üks haawal ette wõetud ja need inimesed, kellesse see asi puudub, ülekuulatud, nimelt:
I punkti peale wastab metsawester, et see täiesti Baroni härra käsk on, et kõik metsast raiutud puud ja haod peawad metsast wälja ühte kohta kokku weetud, kus tema neid siis üle waatab, ja rahwale kätte annab. Nõndasama olnud ka käsk antud, et kõik haod saawad kokku weetud, aga Laube ei ole mitte Kehtna mehi lasknud hagu kokku wedada, waid ise teinud kuda arwanud.
Jaan Laube salgab seda üteldes, et temale ei ole mitte seda käsku westri poolt antud, et haod peawad saama kokku weetud.
II p. peale wastab metsawester et tema Rubene toa palgid ühe korraga äralugenud iga toa jaoks 320 palki ja neljanda toa palgid olnud juba enne loetud ja ei ole temal senna metsawahti juurde tarwis olnud.
III p. peale ütleb metsa wester Borell, et Hans Düüna on need kuiwad männi puud metsast warastanud, mida tema ära mõõtnud ja olnud need nimelt:
| 2 tüigast |
4 tolli jämedad |
kokku 8 tolli |
| 2" |
5" |
10" |
| 2" |
6" |
12" |
| 1" |
7" |
7" |
| 1" |
11" |
11" |
| Kokku |
|
48 tolli |
Tema käskinud, et Laube need puud mõisa wiib, nagu see Baroni härra poolt seatud on, aga Laube ei ole mitte tema käsku kuulanud waid need puud praegu alles seal on.
IV p. peale wastab Hindrek Pertel et tema on Baroni härra käest ühe sülla lubja puid küsinud ja Baroni härra olla ka lubanud, aga ei ole sellkorral mitte sedelit küsinud. Kui teised raiuma läinud, siis raiunud ka tema selle sülla metsawalmis, mis praegu alles wälja toomata on.
Tunnistaja Mart Kilter sai küsitud, kudas tema teab, et Pertel rohkem puid on raiunud, kui lubatud olnud? Tema wastab, et Pertel olla ise ütelnud, et pool sülda on küsitud aga olla Pertel umbes 2 sülda raiunud millede hulgas ka tooreid puid olnud ja ütelnud: "Nendest saab laua luhu puid.
Metsawester ütleb, et Hindrek Pertel on küll ühe sülla puid raiunud ja ei ole sell korral sedelit olnud aga lubanud seda Baroni härra käest tuua. Tema lasknud need puud metsast laagri juurde kokku wedada ja seisawad need praegu seal, ega saa enne kätte antud, kui sedel toodakse, ka olnud need üleüldse mädanenud ja wiletsad puud.
Nõlwa metsawaht Jüri Düüna tunnistab, et mööda läinud kewadel, kui Mart Kilter alles Hindrek Perteli ees sulaseks olnud ja metsas üksi päinis lubja puid raiunud, tahtnud tema Kilteri käest kerwe ära wõtta sest et ta toorest kuuske raiunud. Kilter aga joosnud kerwega eest ära metsa. Sellkorral olnud peremees Hindrek Pertel kodu, sellepärast siis ka Kilter ise süüdlane on, et toorest puud on raiunud.
VI p. peale wastab Hindrek Pertel, et minewal kewadel tahtnud tema poole sülda roika puid ja Kiopi Juhan Stark tahtnud poole sülda, aga Baroni härra ütelnud, et teine üksi ühe sülla oma nime peale wõtaks ja poole teisele annaks, et mõlematel sedelit tarwis ei ole. Kiopi Juhan wõtnud ühe sülla, millest poole temale lubanud. Mart Kilter tunnistab et tema arwates on Hindrek Pertel palju rohkem roika puid raiunud, kui lubatud olnud sest et neid teises kohas 7 ja teises kohas 2 hunnikut olnud.
Metsawester tunnistab, et Kiopi Juhan Stark on ühe sülla roika pakkusid küsinud, kellest poole Hindrek Pertel'ile annud, mis aga kõik alles metsas ja neile kätte andmata on.
Mart Kilter tunnistab weel, et Hindrek Pertel'ile on 1885 a. 1 süld roika puid lubatud aga Pertel raiunud 1 1/2 sülda, keda ka metsawaht Adu Lepik wõida tunnistada. Pealegi annud Hindrek Pertel temale mööda läinud suwel, ka Nelipühil wõi Jaani päewal Rapla kiriku juures 20 kop. raha selle ütlemisega, et mitte ei räägi, et tea on rohkem puid toonud, seda olla ka walla kirjutaja Lensmann näinud.
Metsawaht Selja Ado Lepik tunnistab, et Hindrek Pertel on 1885 a. ühe sülla roika puid saanud aga mitte rohkem.
Kirjutaja J. Lensmann ütleb, et tema ei ole mingit raha andmist näinud ega puude asjast kuulnud räägitawat ja et see täitsa wale on.
VII p. peale wastab Hindrek Pertel, et tema on kahe aasta eest 300 teiwast küsinud ja ka saanud, mitte rohkem ega wähem.
Mart Kilter tunnistab, et Hindrek Pertel ise olla sellkorral ütelnud: "tänawu saab 100 teiwast küll," aga pärast wiinud ühe päewa ühe hobusega ja teise päewa kolme hobusega aga seda tema ei tea, mitu teiwast peal on olnud.
Metsawester ütleb, et Hindrek Pertel sel aastal 300 teiwast küsinud ja ka saanud.
VIII p. peale wastab Hindrek Pertel, et temal juba ammu, wana metsawestri ajast kuuse luhkusid ja sae pindasid järel on, ja olla ka nüüd minewal aastal weel 10 sae pakku Lihuweskil ära saaginud.
Mart Kilter tunnistab, et tema just mitte näinud ei ole, kui Pertel on Lihuweskilt sae pindasid warastanud, aga üks kuuse pind olla tema teada wõõras, sest et Pertlil ei ole nüüd mitte kuuse pakkusid olnud.
IX p. peale wastab Hindrek Pertel, et tema ei ole mitte ühte ajawitsa keelatud kohast toonud. Mart Kilter ütleb, et tema on Hindrek Perteli seltsis mööda läinud kewadel metsawestri heinamaalt 100 kuusewitsa raiunud ja pannud need Isakõnnu metsawahi õues Pertli wankri peale, seda wõida ka Isakõnnu Hans tunnistada.
Hans Rüüdja ütleb, et see täiesti wale on ja tema sellest midagi ei tea.
X p. peale wastab Papa Jüri Arnower (poeg) et temale on 200 teiwast Baroni härra poolt lubatud ja on ka metsawester nii palju minewal kewadel metsast temale annud. Et aga tee waga paljas olnud, pannud tema need teibad kõik Silla talu õue maha, mis praegu alles kõik seal on, aga koju ei ole ta mitte ühte teiwast wiinud.
Metsawester tunnistab, et tema on minewal talwel 200 teiwast Jüri Arnowerile metsast kätte annud, aga mitte wähem ega rohkem.
XI p. peale wastab metsawester, et 59 inimest on põdrajahil olnud ja nendest on igaüks 18 kop eest wiina ja õlut saanud, mis üle pea 10 Rub. 62 kop. wälja teeb ja nii palju on ka Baroni härra temale raha annud.
XII p. pärast said kõik metsawahid ette kutsutud ja neilt küsitud, millwiisil ja mispärast nemad metsawestri hirmutamise ja ähwardamise all peawad seisma. Nimelt saiwad ette kutsutud ja üksikult küsitud: Rahkema Mart Liedres, Nõlwa Jüri Düüna, Kiwisilla Toomas Akker, Issakõnnu Hans Rüüdja, Metsawahi Jüri Düüna ja Selja Ado Lepik.
Nemad kõik wastasid, et neil metsawestri üle mingit kaebata ega rääkida ei ole, ega pole mingit ähwardamist kuulnud, waid et neil weel ennem westrile mitu tööd tegemata on, mis nende õigus teha oleks olnud.
Kohtu arwamine ja otsus:
ad. I Hagude wedamise asjas on metsawaht Jaan Laube täiesti süüdlane, et tema metsawestri ja sellega ka Baroni härra, kui oma leiwawanema käsu wastu pani ja seda ära ei täitnud mis kästi.
ad II Laube kaebtus toa palkide andmise poolest on täiesti tühine ja ilma aegne metsawestri laimamine, sest et metsawester wõib igal ajal palgid ja puud üle lugeda ja ülewaadata, ilma et ta seda peab kellegile metsawahile üles andma.
ad III puude mõisa wiimise poolest on metsawaht Jaan Laube süüdlane, sest et see Baroni härra poolt kästud on, et metsawahid peawad kõik warastatud puud, kelle omaniku ei leita, mõisa wiima.
ad IV ja V Lubja puude ja laua luhu puude raiumise poolest on see kaebtus üsna tühine, sest et need puud ju alles metsawestri poolt kätte andmata on.
ad VI Kiopi Juhan Starki rohkem raiutud roika puude üle on ka ilma aegu tühine kaebtus, sest et need puud alles metsast wälja wedamata ja westri poolt kätte andmata on.
ad VII Rohkem raiutud Hindrek Perteli teiwaste üle on kaebtus ka tühine, sest et kaebaja Mart Kilter ütleb, et Hindrek Pertel ise ütelnud, et tänawu saab 100 teibast küll, aga Pertel on ometi 300 teiwast mõisast küsinud ja ka saanud, keda ka metsawester tõeks tunnistab.
ad VIII Warastatud sae pinna poolest on kaebtus ka tühine, sest et mingit tunnistust ei ole, waid üksi arwamine, et see sae pind Lihuweskilt toodud on.
ad IX Warastatud kuuse ajawitsade poolest ei ole ka mingit tunnistust ja saab see kaebtus tühjaks arwatud.
ad X Kaebtus Jüri Arnoweri peale rohkem raiutud teiwaste üle, on ilmaaegne, sest et metsawestri tunnistuse järele on Arnower 200 teiwast saanud.
ad XI Kaebtus selle üle et metsawester ei ole mitte nii palju raha ära kulutanud, kui Baroni härra käest saanud on täiesti tühine, sest et Laube ütleb oma jao 18 kop. kätte saanud olewat ja ei ole temal mitte ühtegi nimetada, kes wähem on saanud.
ad XII Kaebtus metsawahtide hirmutamise ja ähwardamise poolest on täitsa wale nii kudas seda punkt XII all metsawahtide eneste ütelused tõendawad.
Kohus mõistis: et Jaan Laube peab, punkt I ja III all tähendatud süüde poolest kõwasti noomitud, et peab oma leiwawanema sõna kuulama ja tegema mis kästakse.
/Seletatud/
Jerwakandi Baroni härra on siia kohtule ühe kirja saatnud mõisa metsawahi Jaan Laube allkirjaga, kus sees wäga mitmed kaebtuse asjad on üles pandud, nimelt:
I Et metsawester Jüri Borell on lasknud mõisa metsas raha pärast raiutud haod metsas kokku wedada, - keda tema, Jaan Laube mitte täitnud ei ole ja et selleläbi neil westriga pahandus olnud.
II Et metsawester on nelja talu toa palgid metsast wälja annud ilma lugemata.
III Et Hans Düüna on metsast puid warastanud, ja Tirito põllule maha pannud, ja metsawester on käskinud teda need puud mõisa wiia, ilma et see tema õigus olnud.
IV Et metsawester on lasknud Hindrek Perteli lubja puid raiuda, ilma sedelita.
V Et Hindrek Pertel on siis, kui lubja puid antud, palju rohke raiunud, kui õigus olnud ja lubanud neist rohkem raiutud puudest nõuu laua puid wõtta.
VI Et Kiopi Juhan Starkil olla pool sülda roika puid antud, aga olla ühe sülla raiunud, kellest weel poole sülda Hindrek Pertlile annud.
VII Et Hindrek Pertel olla mõisa metsast 100 teiwast küsinud, aga ometi 300 teiwast raiunud.
VIII Et Hindrek Pertel on Lihuweski saeweski juurest suured paksud kuuse pinnud, ilma lubata, warguse wiisil ära toonud.
IX Et Hindrek Pertel olla mõisa metsast kuuse ajawitsu warastanud.
X Et Papa Jüri Arnower olla mõisa metsast 200 teiwast lubatud, ometi olla Arnower nii palju rohkem saanud, et kolm koormat koju wiinud ja olla weel suur hunnik Silla talu õues maas.
XI Et siis kui põdra jahi ajal Baroni härra lasknud jootraha anda, olla metsawester wähem rahasi wälja annud, kui ta Baroni härra käest pärinud.
XII Et kõik metsawahid peawad metsawestri ähwardamise ja hirmu all seisma, ja ütelnud wester: Kes ial tema kohta midagi ütleb, see "kurat" peab kaduma.
Jaan Laube sai ette kutsutud ja temale see kiri ette loetud ja küsitud, kas see tema käekiri on ja kas temal nende nimetatud asjade üle ka tunnistusi anda on? Laube wastab, et see tema käe kiri on ja et temal Hindrek Perteli metsa asjas Mart Kilter tunnistuseks on, sest et Mart Kilter on temale need nimetatud metsa ja puude warguse asjad kaebanud.
Sellejärele said need üles pandud kaebtused üks haawal ette wõetud ja need inimesed, kellesse see asi puudub, ülekuulatud, nimelt:
I punkti peale wastab metsawester, et see täiesti Baroni härra käsk on, et kõik metsast raiutud puud ja haod peawad metsast wälja ühte kohta kokku weetud, kus tema neid siis üle waatab, ja rahwale kätte annab. Nõndasama olnud ka käsk antud, et kõik haod saawad kokku weetud, aga Laube ei ole mitte Kehtna mehi lasknud hagu kokku wedada, waid ise teinud kuda arwanud.
Jaan Laube salgab seda üteldes, et temale ei ole mitte seda käsku westri poolt antud, et haod peawad saama kokku weetud.
II p. peale wastab metsawester et tema Rubene toa palgid ühe korraga äralugenud iga toa jaoks 320 palki ja neljanda toa palgid olnud juba enne loetud ja ei ole temal senna metsawahti juurde tarwis olnud.
III p. peale ütleb metsa wester Borell, et Hans Düüna on need kuiwad männi puud metsast warastanud, mida tema ära mõõtnud ja olnud need nimelt:
| 2 tüigast |
4 tolli jämedad |
kokku 8 tolli |
| 2" |
5" |
10" |
| 2" |
6" |
12" |
| 1" |
7" |
7" |
| 1" |
11" |
11" |
| Kokku |
|
48 tolli |
Tema käskinud, et Laube need puud mõisa wiib, nagu see Baroni härra poolt seatud on, aga Laube ei ole mitte tema käsku kuulanud waid need puud praegu alles seal on.
IV p. peale wastab Hindrek Pertel et tema on Baroni härra käest ühe sülla lubja puid küsinud ja Baroni härra olla ka lubanud, aga ei ole sellkorral mitte sedelit küsinud. Kui teised raiuma läinud, siis raiunud ka tema selle sülla metsawalmis, mis praegu alles wälja toomata on.
Tunnistaja Mart Kilter sai küsitud, kudas tema teab, et Pertel rohkem puid on raiunud, kui lubatud olnud? Tema wastab, et Pertel olla ise ütelnud, et pool sülda on küsitud aga olla Pertel umbes 2 sülda raiunud millede hulgas ka tooreid puid olnud ja ütelnud: "Nendest saab laua luhu puid.
Metsawester ütleb, et Hindrek Pertel on küll ühe sülla puid raiunud ja ei ole sell korral sedelit olnud aga lubanud seda Baroni härra käest tuua. Tema lasknud need puud metsast laagri juurde kokku wedada ja seisawad need praegu seal, ega saa enne kätte antud, kui sedel toodakse, ka olnud need üleüldse mädanenud ja wiletsad puud.
Nõlwa metsawaht Jüri Düüna tunnistab, et mööda läinud kewadel, kui Mart Kilter alles Hindrek Perteli ees sulaseks olnud ja metsas üksi päinis lubja puid raiunud, tahtnud tema Kilteri käest kerwe ära wõtta sest et ta toorest kuuske raiunud. Kilter aga joosnud kerwega eest ära metsa. Sellkorral olnud peremees Hindrek Pertel kodu, sellepärast siis ka Kilter ise süüdlane on, et toorest puud on raiunud.
VI p. peale wastab Hindrek Pertel, et minewal kewadel tahtnud tema poole sülda roika puid ja Kiopi Juhan Stark tahtnud poole sülda, aga Baroni härra ütelnud, et teine üksi ühe sülla oma nime peale wõtaks ja poole teisele annaks, et mõlematel sedelit tarwis ei ole. Kiopi Juhan wõtnud ühe sülla, millest poole temale lubanud. Mart Kilter tunnistab et tema arwates on Hindrek Pertel palju rohkem roika puid raiunud, kui lubatud olnud sest et neid teises kohas 7 ja teises kohas 2 hunnikut olnud.
Metsawester tunnistab, et Kiopi Juhan Stark on ühe sülla roika pakkusid küsinud, kellest poole Hindrek Pertel'ile annud, mis aga kõik alles metsas ja neile kätte andmata on.
Mart Kilter tunnistab weel, et Hindrek Pertel'ile on 1885 a. 1 süld roika puid lubatud aga Pertel raiunud 1 1/2 sülda, keda ka metsawaht Adu Lepik wõida tunnistada. Pealegi annud Hindrek Pertel temale mööda läinud suwel, ka Nelipühil wõi Jaani päewal Rapla kiriku juures 20 kop. raha selle ütlemisega, et mitte ei räägi, et tea on rohkem puid toonud, seda olla ka walla kirjutaja Lensmann näinud.
Metsawaht Selja Ado Lepik tunnistab, et Hindrek Pertel on 1885 a. ühe sülla roika puid saanud aga mitte rohkem.
Kirjutaja J. Lensmann ütleb, et tema ei ole mingit raha andmist näinud ega puude asjast kuulnud räägitawat ja et see täitsa wale on.
VII p. peale wastab Hindrek Pertel, et tema on kahe aasta eest 300 teiwast küsinud ja ka saanud, mitte rohkem ega wähem.
Mart Kilter tunnistab, et Hindrek Pertel ise olla sellkorral ütelnud: "tänawu saab 100 teiwast küll," aga pärast wiinud ühe päewa ühe hobusega ja teise päewa kolme hobusega aga seda tema ei tea, mitu teiwast peal on olnud.
Metsawester ütleb, et Hindrek Pertel sel aastal 300 teiwast küsinud ja ka saanud.
VIII p. peale wastab Hindrek Pertel, et temal juba ammu, wana metsawestri ajast kuuse luhkusid ja sae pindasid järel on, ja olla ka nüüd minewal aastal weel 10 sae pakku Lihuweskil ära saaginud.
Mart Kilter tunnistab, et tema just mitte näinud ei ole, kui Pertel on Lihuweskilt sae pindasid warastanud, aga üks kuuse pind olla tema teada wõõras, sest et Pertlil ei ole nüüd mitte kuuse pakkusid olnud.
IX p. peale wastab Hindrek Pertel, et tema ei ole mitte ühte ajawitsa keelatud kohast toonud. Mart Kilter ütleb, et tema on Hindrek Perteli seltsis mööda läinud kewadel metsawestri heinamaalt 100 kuusewitsa raiunud ja pannud need Isakõnnu metsawahi õues Pertli wankri peale, seda wõida ka Isakõnnu Hans tunnistada.
Hans Rüüdja ütleb, et see täiesti wale on ja tema sellest midagi ei tea.
X p. peale wastab Papa Jüri Arnower (poeg) et temale on 200 teiwast Baroni härra poolt lubatud ja on ka metsawester nii palju minewal kewadel metsast temale annud. Et aga tee waga paljas olnud, pannud tema need teibad kõik Silla talu õue maha, mis praegu alles kõik seal on, aga koju ei ole ta mitte ühte teiwast wiinud.
Metsawester tunnistab, et tema on minewal talwel 200 teiwast Jüri Arnowerile metsast kätte annud, aga mitte wähem ega rohkem.
XI p. peale wastab metsawester, et 59 inimest on põdrajahil olnud ja nendest on igaüks 18 kop eest wiina ja õlut saanud, mis üle pea 10 Rub. 62 kop. wälja teeb ja nii palju on ka Baroni härra temale raha annud.
XII p. pärast said kõik metsawahid ette kutsutud ja neilt küsitud, millwiisil ja mispärast nemad metsawestri hirmutamise ja ähwardamise all peawad seisma. Nimelt saiwad ette kutsutud ja üksikult küsitud: Rahkema Mart Liedres, Nõlwa Jüri Düüna, Kiwisilla Toomas Akker, Issakõnnu Hans Rüüdja, Metsawahi Jüri Düüna ja Selja Ado Lepik.
Nemad kõik wastasid, et neil metsawestri üle mingit kaebata ega rääkida ei ole, ega pole mingit ähwardamist kuulnud, waid et neil weel ennem westrile mitu tööd tegemata on, mis nende õigus teha oleks olnud.
Kohtu arwamine ja otsus:
ad. I Hagude wedamise asjas on metsawaht Jaan Laube täiesti süüdlane, et tema metsawestri ja sellega ka Baroni härra, kui oma leiwawanema käsu wastu pani ja seda ära ei täitnud mis kästi.
ad II Laube kaebtus toa palkide andmise poolest on täiesti tühine ja ilma aegne metsawestri laimamine, sest et metsawester wõib igal ajal palgid ja puud üle lugeda ja ülewaadata, ilma et ta seda peab kellegile metsawahile üles andma.
ad III puude mõisa wiimise poolest on metsawaht Jaan Laube süüdlane, sest et see Baroni härra poolt kästud on, et metsawahid peawad kõik warastatud puud, kelle omaniku ei leita, mõisa wiima.
ad IV ja V Lubja puude ja laua luhu puude raiumise poolest on see kaebtus üsna tühine, sest et need puud ju alles metsawestri poolt kätte andmata on.
ad VI Kiopi Juhan Starki rohkem raiutud roika puude üle on ka ilma aegu tühine kaebtus, sest et need puud alles metsast wälja wedamata ja westri poolt kätte andmata on.
ad VII Rohkem raiutud Hindrek Perteli teiwaste üle on kaebtus ka tühine, sest et kaebaja Mart Kilter ütleb, et Hindrek Pertel ise ütelnud, et tänawu saab 100 teibast küll, aga Pertel on ometi 300 teiwast mõisast küsinud ja ka saanud, keda ka metsawester tõeks tunnistab.
ad VIII Warastatud sae pinna poolest on kaebtus ka tühine, sest et mingit tunnistust ei ole, waid üksi arwamine, et see sae pind Lihuweskilt toodud on.
ad IX Warastatud kuuse ajawitsade poolest ei ole ka mingit tunnistust ja saab see kaebtus tühjaks arwatud.
ad X Kaebtus Jüri Arnoweri peale rohkem raiutud teiwaste üle, on ilmaaegne, sest et metsawestri tunnistuse järele on Arnower 200 teiwast saanud.
ad XI Kaebtus selle üle et metsawester ei ole mitte nii palju raha ära kulutanud, kui Baroni härra käest saanud on täiesti tühine, sest et Laube ütleb oma jao 18 kop. kätte saanud olewat ja ei ole temal mitte ühtegi nimetada, kes wähem on saanud.
ad XII Kaebtus metsawahtide hirmutamise ja ähwardamise poolest on täitsa wale nii kudas seda punkt XII all metsawahtide eneste ütelused tõendawad.
Kohus mõistis: et Jaan Laube peab, punkt I ja III all tähendatud süüde poolest kõwasti noomitud, et peab oma leiwawanema sõna kuulama ja tegema mis kästakse.
/Seletatud/
