Jerwakandi Baroni härra on siia kohtule ühe kirja saatnud, milles Tugedi metsawahi Jaan Laube peale on mitmed kaebtused ülespandud, nimelt:
I Et Tugedi metsawahile, niisama ka kõigile metsawahtidele, on kästud, igakord, kui kottu ära lähewad, seda luba metsawestri käest paluda, ega tohi keegi koguni ilma loata ära minna, aga Laube on ikka ja ikka ilma loata kodust ära käinud.
II Kui mets minewal aastal põlenud, saanud Jaan Laube abiks kutsutud, aga tema ütelnud: "Ei mina senna lähe", ja läinud ära.
III Igale metsawahile on kästud juures seista, kui tema metsa jaos inimesed puid raiuwad. Minewal aastal raiunud Wahakõnnu teumehed Tugedi metsas lattisid, mitu päewa, ega pole Laube senna ligigi tulnud, ja nõnda mitu korda.
IV Kehtna meestel saanud lubatud sell talwel metsast hagu teha ja metsawestert saanud kästud seda Jaan Laubele teada anda, et haod saawad metsas kokku weetud, aga Jaan Laube ütelnud metsawestrile "seda tema ei tee", ja kui metsawester Kehtna meestele käsu annud haod metsas kokku wedada, keelanud Jaan Laube seda ära, ja hulk hagu saanud selwiisil salaja nagu warguse wiisil metsast ära wiidud.
V Et kõiki metsawahtisid on kästud, kui nad ilma loata raiutud haod ehk puud metsast leiawad, nende omanikul ehk warast aga mitte ei leia, et siis metsawahid ise need puud mõisa toowad.
Metsawester annud Tugedi Jaan Laubele käsu metsas maha raiutud männid mõisa wiia, aga Laube ütelnud, "tema seda ei tee" ja on need puud praegu metsas.
VI On Tugedi Jaan Laube Wahakõnnu mõisa aidameest wiinaga meelitanud ja püüdnud hukka ajada, et nemad ööse mõisa aidast temale peaksid wilja andma.
Mart Lerch, kes praegu aidameheks on, saanud wiis korda Laube poolest palutud kja wiinaga meelitatud, ööse temale aidast wilja anda.
VII Kirjutab Baroni härra, et kõige nende ülemal nimetatud süüde pärast teeb Baroni härra Tugedi Jaan Laube metsawahi ametist lahti, niipea kui uus metsawaht mõisa poolt mõistetud on, ja peab siis Laube Tugedi metsa uue metsawahi kätte andma, aga seniajani wastab Laube kõige kahju eest, mis tema metsa juures sünnib.
Jaan Laube sai ette kutsutud ja temale need kaebtused ette loetud, siis annab tema nende peale järgmised wastused:
ad I Et tema ilma loata ei ole kodunt ära käinud, ja siis, kui ta ilma küsimata käinud, on ta poeg Jüri tema asemel kodu olnud.
Metsawester Jüri Borell ütleb, et Laube ei ole ialgi tema käest luba küsinud kottu ära minna, ega ole seda ka teada annud, et poeg tema asemele jääb.
ad II Metsa põlemise asjas wastab Laube, et tema ei ole õigel ajal käsku saanud.
Metsawester ütleb selle peale, et ta on Laube enese pojale käsu annud, teisel päewal jälle kustutama tulla, aga Laube ei ole seda mitte kuulanud, waid tulnud alles teisel päewal, kui tuli juba kustutatud olnud.
ad III Ei saanud Jaan Laube mitte salata, et ta sell korral, kui teumehed on lattisid raiunud, ei ole tema mitte metsas käinud.
ad IV Ütleb Jaan Laube, et temale ei ole mitte seda käsku metsawestri läbi üles antud, et haod peawad kokku weetud saama.
Metsawester Jüri Borell tõendab, et tema on selle käsu küll Laubele annud, aga Laube teinud oma wõimusega, kuidas arwanud.
ad V Puude mõisa wiimise poolest ütleb Jaan Laube, et see koguni tema asi ei ole, puud mõisa wiia.
Metsawester Jüri Borell ütleb, et see Baroni härra käsk on ja tema ka Laubet on käskinud seda teha.
ad VI Wahakõnnu mõisa aidameeste meelitamise poolest ütleb Jaan Laube, et see kaebtus täiesti wale on.
Metsawester Jüri Borell tunnistab, et siis, kui tema Wahakõnnus aidameheks olnud, ostnud Laube ühe tündri kaeru ja tulnud suure magamise kotiga pühapäewal nende kaerte järele, ehk küll iga reede wilja andmise päew olnud, aga tema, Borell, jätnud ka Jaan Königi ja Mart Rostüki wilja selle päewa peale kätte anda, ja nõnda siis see kord Laube meelitusest lahti peasnud, et teised ka juures olnud.
Jaan Laube ajab seda kõik waleks, ja ütleb weel, et Jüri Borell olla ükskord temale 2 wakka kaeru, kuiwatamise majast, koera söötmise eest lubanud anda aga tema ei ole seda mitte wastu wötnud.
Metsawester Jüri Borell ütleb, et see täiesti wale on ja et Laube seda kiuste pärast räägib.
Adu Borell, praegune Jerwakandi mõisa aidamees, tunnistab, et siis, kui tema Wahakonnus aidameheks olnud, tahtnud Jaan Laube ikka meelitamise ja warguse moodi tema käest wilja saada, ega ei ole siis mitte aita tulnud, kui teised aidas olnud, waid ikka üksikut aega waritsenud, aga ei ole mitte tema käest wilja saanud.
Seda ajab ka Laube kõik waleks.
Praegune Wahakõnnu aidamees Mart Lerch tunnistab, et kui tema minewal aastal Lelle laadale läinud, ostnud Jaan Laube temale Lelle kõrtsis wiina ja tellinud tema käest wilja ning õpetanud kõik kätte, kuidas ja mil wiisil wõib temale wilja anda.
Teinekord läinud tema Petsima poodi, Laube tulnud tee peal wastu ja tellinud jälle omale wilja anda ja õpetanud kudas wõib aidast wilja kätte saada ja lubanud Laube selle tarwis Baroni härra käest wilja osta natukese, et siis niipalju saab kui tahab, ja rääkinud ka kudas endine Wahakõnnu aidamees Jüri Weisenberg olla temale päewa ajal koorma wilja mõisa aidast peale annud ja on Baroni härra tee peal wastu tulnud, siis kukkunud temal üks kott pealt maha ja Baron saatnud oma kutseri, kes aidanud selle koti peale tõsta.
Kolmas kord on Jaan Laube jahi pealt tulnud, hakanud jälle wilja peale ajama ja teda ka uuesti õpetama, kuidas wõib wilja kätte saada, ja lubanud Laube hobusega järele tulla. Olnud tükk aega mööda, siis tulnud Laube oma poja ja hobusega senna, ööse kella 10 ajal ja tellinud wilja, aga tema ei ole mitte annud.
Neljas kord tulnud jälle Jaan Laube senna ja tellinud wilja, aga tema ütelnud "sa oled hiljaks jäänud, wili on kõik aidas", ja läinud jälle tühjalt ära.
Wiies kord, Rapla laadal, küsinud jälle Laube wilja "kas nüüd saab?" Aga tema waastanud: "ei ole wõimalik", mis peale Laube ütelnud: "Saaksid küll, aga sa ei taha, hoiad omale!"
Tema, Lerch, siis selle peale kurjaks saanud, ja sest saadik jätnud Laube teda rahule.
Baroni härra andis talitaja läbi kohtule teada, et ükskord on küll Jaan Laube, Wahakõnnu mõisa põllul wastu wilja koormaga tulnud ja kott kukkunud pealt maha ja peatnud Baroni härra kutsari aitama, seda üles tõsta.
Jaan Laube wastab kõige selle kaebtuse kohta, et se wale on. Tema ei olla kedagi meelitanud ega wilja tahtnud. Ükskord olla tema weskile läinud kui Baron wastu tulnud ja kaera kott maha kukkunud, mida kutsar tahtnud aidata üles tõsta, aga tema ei ole kutsari abi tarwitanud.
ad VII wastab Laube, et tema koguni kohast wälja ei lähe sest et temal süüd ei ole.
Kohtu arwamine ja otsus:
ad I Ilma loata ärakäimise poolest on Laube süüdlane, et ilma leiwawanema loata tegi mis tahtis.
ad II Metsapõlemise poolest on Jaan Laube süüdlane, et mitte kustutama ei läinud ja käsu wastu pani.
ad III, IV ja V tähendatud asjade poolest on Laube niisamuti süüdlane, nimelt: et ta latiraijujate järele ei waadanud, pealegi haod oma loaga lasi metsast ära wiia ja ka metsawestri käsu wastu hakkas ja mitte neid leitud puid mõisa ei wiinud.
ad VI Wahakõnnu mõisa aidameeste meelitamise asjas wilja tahtmise poolest arwas kohus Jaan Laube ka süüdlaseks sest et seda kõik kolm aidameest, kes järgemööda Wahakõnnus olnud, tunnistawad, et Laube nende käest meelitamisega on wilja tahtnud.
ad VII Metsawahi Jaan Laube lahti laskmise asi ei ole siit kohtu wõimuses seletada.
Sellepeale mõistis kohus: Et need ees pool tähendatud süüd suuremad on, kui walla kohtu wõimus ulatab, sellepärast saab see kohtu Protokolli ärakiri Hakenrihti kohtule saadetud.
/Wäljaläinud teise kohtusse./
Jerwakandi Baroni härra on siia kohtule ühe kirja saatnud, milles Tugedi metsawahi Jaan Laube peale on mitmed kaebtused ülespandud, nimelt:
I Et Tugedi metsawahile, niisama ka kõigile metsawahtidele, on kästud, igakord, kui kottu ära lähewad, seda luba metsawestri käest paluda, ega tohi keegi koguni ilma loata ära minna, aga Laube on ikka ja ikka ilma loata kodust ära käinud.
II Kui mets minewal aastal põlenud, saanud Jaan Laube abiks kutsutud, aga tema ütelnud: "Ei mina senna lähe", ja läinud ära.
III Igale metsawahile on kästud juures seista, kui tema metsa jaos inimesed puid raiuwad. Minewal aastal raiunud Wahakõnnu teumehed Tugedi metsas lattisid, mitu päewa, ega pole Laube senna ligigi tulnud, ja nõnda mitu korda.
IV Kehtna meestel saanud lubatud sell talwel metsast hagu teha ja metsawestert saanud kästud seda Jaan Laubele teada anda, et haod saawad metsas kokku weetud, aga Jaan Laube ütelnud metsawestrile "seda tema ei tee", ja kui metsawester Kehtna meestele käsu annud haod metsas kokku wedada, keelanud Jaan Laube seda ära, ja hulk hagu saanud selwiisil salaja nagu warguse wiisil metsast ära wiidud.
V Et kõiki metsawahtisid on kästud, kui nad ilma loata raiutud haod ehk puud metsast leiawad, nende omanikul ehk warast aga mitte ei leia, et siis metsawahid ise need puud mõisa toowad.
Metsawester annud Tugedi Jaan Laubele käsu metsas maha raiutud männid mõisa wiia, aga Laube ütelnud, "tema seda ei tee" ja on need puud praegu metsas.
VI On Tugedi Jaan Laube Wahakõnnu mõisa aidameest wiinaga meelitanud ja püüdnud hukka ajada, et nemad ööse mõisa aidast temale peaksid wilja andma.
Mart Lerch, kes praegu aidameheks on, saanud wiis korda Laube poolest palutud kja wiinaga meelitatud, ööse temale aidast wilja anda.
VII Kirjutab Baroni härra, et kõige nende ülemal nimetatud süüde pärast teeb Baroni härra Tugedi Jaan Laube metsawahi ametist lahti, niipea kui uus metsawaht mõisa poolt mõistetud on, ja peab siis Laube Tugedi metsa uue metsawahi kätte andma, aga seniajani wastab Laube kõige kahju eest, mis tema metsa juures sünnib.
Jaan Laube sai ette kutsutud ja temale need kaebtused ette loetud, siis annab tema nende peale järgmised wastused:
ad I Et tema ilma loata ei ole kodunt ära käinud, ja siis, kui ta ilma küsimata käinud, on ta poeg Jüri tema asemel kodu olnud.
Metsawester Jüri Borell ütleb, et Laube ei ole ialgi tema käest luba küsinud kottu ära minna, ega ole seda ka teada annud, et poeg tema asemele jääb.
ad II Metsa põlemise asjas wastab Laube, et tema ei ole õigel ajal käsku saanud.
Metsawester ütleb selle peale, et ta on Laube enese pojale käsu annud, teisel päewal jälle kustutama tulla, aga Laube ei ole seda mitte kuulanud, waid tulnud alles teisel päewal, kui tuli juba kustutatud olnud.
ad III Ei saanud Jaan Laube mitte salata, et ta sell korral, kui teumehed on lattisid raiunud, ei ole tema mitte metsas käinud.
ad IV Ütleb Jaan Laube, et temale ei ole mitte seda käsku metsawestri läbi üles antud, et haod peawad kokku weetud saama.
Metsawester Jüri Borell tõendab, et tema on selle käsu küll Laubele annud, aga Laube teinud oma wõimusega, kuidas arwanud.
ad V Puude mõisa wiimise poolest ütleb Jaan Laube, et see koguni tema asi ei ole, puud mõisa wiia.
Metsawester Jüri Borell ütleb, et see Baroni härra käsk on ja tema ka Laubet on käskinud seda teha.
ad VI Wahakõnnu mõisa aidameeste meelitamise poolest ütleb Jaan Laube, et see kaebtus täiesti wale on.
Metsawester Jüri Borell tunnistab, et siis, kui tema Wahakõnnus aidameheks olnud, ostnud Laube ühe tündri kaeru ja tulnud suure magamise kotiga pühapäewal nende kaerte järele, ehk küll iga reede wilja andmise päew olnud, aga tema, Borell, jätnud ka Jaan Königi ja Mart Rostüki wilja selle päewa peale kätte anda, ja nõnda siis see kord Laube meelitusest lahti peasnud, et teised ka juures olnud.
Jaan Laube ajab seda kõik waleks, ja ütleb weel, et Jüri Borell olla ükskord temale 2 wakka kaeru, kuiwatamise majast, koera söötmise eest lubanud anda aga tema ei ole seda mitte wastu wötnud.
Metsawester Jüri Borell ütleb, et see täiesti wale on ja et Laube seda kiuste pärast räägib.
Adu Borell, praegune Jerwakandi mõisa aidamees, tunnistab, et siis, kui tema Wahakonnus aidameheks olnud, tahtnud Jaan Laube ikka meelitamise ja warguse moodi tema käest wilja saada, ega ei ole siis mitte aita tulnud, kui teised aidas olnud, waid ikka üksikut aega waritsenud, aga ei ole mitte tema käest wilja saanud.
Seda ajab ka Laube kõik waleks.
Praegune Wahakõnnu aidamees Mart Lerch tunnistab, et kui tema minewal aastal Lelle laadale läinud, ostnud Jaan Laube temale Lelle kõrtsis wiina ja tellinud tema käest wilja ning õpetanud kõik kätte, kuidas ja mil wiisil wõib temale wilja anda.
Teinekord läinud tema Petsima poodi, Laube tulnud tee peal wastu ja tellinud jälle omale wilja anda ja õpetanud kudas wõib aidast wilja kätte saada ja lubanud Laube selle tarwis Baroni härra käest wilja osta natukese, et siis niipalju saab kui tahab, ja rääkinud ka kudas endine Wahakõnnu aidamees Jüri Weisenberg olla temale päewa ajal koorma wilja mõisa aidast peale annud ja on Baroni härra tee peal wastu tulnud, siis kukkunud temal üks kott pealt maha ja Baron saatnud oma kutseri, kes aidanud selle koti peale tõsta.
Kolmas kord on Jaan Laube jahi pealt tulnud, hakanud jälle wilja peale ajama ja teda ka uuesti õpetama, kuidas wõib wilja kätte saada, ja lubanud Laube hobusega järele tulla. Olnud tükk aega mööda, siis tulnud Laube oma poja ja hobusega senna, ööse kella 10 ajal ja tellinud wilja, aga tema ei ole mitte annud.
Neljas kord tulnud jälle Jaan Laube senna ja tellinud wilja, aga tema ütelnud "sa oled hiljaks jäänud, wili on kõik aidas", ja läinud jälle tühjalt ära.
Wiies kord, Rapla laadal, küsinud jälle Laube wilja "kas nüüd saab?" Aga tema waastanud: "ei ole wõimalik", mis peale Laube ütelnud: "Saaksid küll, aga sa ei taha, hoiad omale!"
Tema, Lerch, siis selle peale kurjaks saanud, ja sest saadik jätnud Laube teda rahule.
Baroni härra andis talitaja läbi kohtule teada, et ükskord on küll Jaan Laube, Wahakõnnu mõisa põllul wastu wilja koormaga tulnud ja kott kukkunud pealt maha ja peatnud Baroni härra kutsari aitama, seda üles tõsta.
Jaan Laube wastab kõige selle kaebtuse kohta, et se wale on. Tema ei olla kedagi meelitanud ega wilja tahtnud. Ükskord olla tema weskile läinud kui Baron wastu tulnud ja kaera kott maha kukkunud, mida kutsar tahtnud aidata üles tõsta, aga tema ei ole kutsari abi tarwitanud.
ad VII wastab Laube, et tema koguni kohast wälja ei lähe sest et temal süüd ei ole.
Kohtu arwamine ja otsus:
ad I Ilma loata ärakäimise poolest on Laube süüdlane, et ilma leiwawanema loata tegi mis tahtis.
ad II Metsapõlemise poolest on Jaan Laube süüdlane, et mitte kustutama ei läinud ja käsu wastu pani.
ad III, IV ja V tähendatud asjade poolest on Laube niisamuti süüdlane, nimelt: et ta latiraijujate järele ei waadanud, pealegi haod oma loaga lasi metsast ära wiia ja ka metsawestri käsu wastu hakkas ja mitte neid leitud puid mõisa ei wiinud.
ad VI Wahakõnnu mõisa aidameeste meelitamise asjas wilja tahtmise poolest arwas kohus Jaan Laube ka süüdlaseks sest et seda kõik kolm aidameest, kes järgemööda Wahakõnnus olnud, tunnistawad, et Laube nende käest meelitamisega on wilja tahtnud.
ad VII Metsawahi Jaan Laube lahti laskmise asi ei ole siit kohtu wõimuses seletada.
Sellepeale mõistis kohus: Et need ees pool tähendatud süüd suuremad on, kui walla kohtu wõimus ulatab, sellepärast saab see kohtu Protokolli ärakiri Hakenrihti kohtule saadetud.
/Wäljaläinud teise kohtusse./
