PROTOKOLL

Järvakandi: Protokolliraamat (1885-1887)

LeidandmedEAA.3078.1.5
Kaader
148
149
Daatum23.02.1887
Protokolli number47
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hindrek Pertel Peakohtumees
Mart Waksmann asemel Juhan Mõisnik Kohtumees
Hans Laane Kohtumees
J. Lensmann Kirjutaja

Mart Hamburg kaebab, et temal Hans Friede käest on kahjutasumist nõuda, nimelt:

a.) et kaks siga ja 5 lammast on tema rukki orasel käinud, Oktobri kuu hakatusest, kuni 2 nädalid enne jõulu.

b.) et kõik tema töö on tegemata jäänud selle läbi, et Hans Friede tema koha pidanud ära ostma.

c.) et Hans Friede loomad on kewadel ilma tema loata heinamaas käinud, mis heinamaale kahjuks on olnud.

d.) et tema raiutud hagudega ja puudega on Friede ahju kütnud.

e.) Jüripäewast 1886 a. kuni sennamaale, kus Friede tema juures korteris on, nõuab tema Friede käest 5 Rub. kuus hüüri.

f.) tapu pistete ja aja roigaaste eest, mis Friede on ära põletanud, nõuab tema, 70 piste eest á 30 kop. see on 2 Rub. 10 kop. ja roigaste eest 3 Rub., see teeb kokku 5 Rub. 10 kop.

g.) katuse saside eest, mis Friede on ära pruukinud 6 Rub. - kokku 41 Rub. 10 kop.

h.) koorma heinade eest, mis Friede on laenanud (50 Ltt) nõuab 8 Rubla. Nõnda on Mart Hamburgi nõudmine Hans Friede käest 1.) punkt a, b, c, d eest 30 Rub. 2) punkt f, g, h eest 19 Rub. 10 kop. see on kokku 49 Rub. 10 kop. - ja peale selle weel hüürinkomsten raha 5 Rubla kuus.

Hans Friede sai ette kutsutud ja temale see Mart Hamburgi kaebtus ette pandud, mis peale tema järgmised wastused annab, nimelt:

Punkt a peale, et tema pole mitte oma sigu ja lambaid orasel käia lasknud, waid weel orast hoidnud ja põllule aeda ette teinud.

punkt b. peale, et tema pole mitte mõisas käinud Lubaso kohta kauplemas, waid Mart Hamburg on ise käinud Baroni juures tema wõõra poja Tõnis Adoma'le kauplemas ja Baroni härra tema nime peale poleks mitte kohta müünud, waid aga Mart Hamburg on koha tema (Hans Friede) wõõra poja Tõnis Adomale kaubelnud.

c. et tema loomad pole mitte kewadel heinamaas käinud, waid kohe, kui wäljas käima hakkanud, mõisa metsas käinud ja mitte ialgi heinamaasse saanud pole.

d, et pole mitte Hamburgi puude ja hagudega ahju kütnud, waid oma poja lasknud metsa alt risu kütmiseks korjata.

e, et tema pole mitte hüüri peale tulnud, ega ka hüüri kaupa teinud.

f. et tema mitte tapu pisteid põletanud pole, waid mõned pisted on laudile pannud heinte alla, sest et Mart ise on kõik laudi roikad wanast majast ueste kolides ära wiinud, nõndasamuti ütleb ka aja roikad muist laudil, kuist lehma aja sees olewat.

g. tema pole mitte, kui senna elama läinud 6 Rubla eest katuse sasi näinud, waid natuke on neid seal maas olnud, mis ta loomade alla pannud, ja selle eest aga tema Mardile kaks koormat sõnnikut annud.

punkt h. peale, tema pole mitte heinu ostnud, waid aga laenanud, mis jälle lubab tagasi anda ja ütleb et see koorem 30 Ltt raske olnud.

Kohtu poolt sai nendele lepitust pakutud, kellega nemad aga mitte korda ei saanud, waid Mart Hamburg aga Friedele 40 Rubla maksa lubas, sellepärast mõistis kohus: seda asja kihelkonna kohtusse anda, sest et see asi mitte walla kohtu wõimuse all ei seisa.

/Wälja läinud kihelkonna kohtusse./

Mart Hamburg kaebab, et temal Hans Friede käest on kahjutasumist nõuda, nimelt:

a.) et kaks siga ja 5 lammast on tema rukki orasel käinud, Oktobri kuu hakatusest, kuni 2 nädalid enne jõulu.

b.) et kõik tema töö on tegemata jäänud selle läbi, et Hans Friede tema koha pidanud ära ostma.

c.) et Hans Friede loomad on kewadel ilma tema loata heinamaas käinud, mis heinamaale kahjuks on olnud.

d.) et tema raiutud hagudega ja puudega on Friede ahju kütnud.

e.) Jüripäewast 1886 a. kuni sennamaale, kus Friede tema juures korteris on, nõuab tema Friede käest 5 Rub. kuus hüüri.

f.) tapu pistete ja aja roigaaste eest, mis Friede on ära põletanud, nõuab tema, 70 piste eest á 30 kop. see on 2 Rub. 10 kop. ja roigaste eest 3 Rub., see teeb kokku 5 Rub. 10 kop.

g.) katuse saside eest, mis Friede on ära pruukinud 6 Rub. - kokku 41 Rub. 10 kop.

h.) koorma heinade eest, mis Friede on laenanud (50 Ltt) nõuab 8 Rubla. Nõnda on Mart Hamburgi nõudmine Hans Friede käest 1.) punkt a, b, c, d eest 30 Rub. 2) punkt f, g, h eest 19 Rub. 10 kop. see on kokku 49 Rub. 10 kop. - ja peale selle weel hüürinkomsten raha 5 Rubla kuus.

Hans Friede sai ette kutsutud ja temale see Mart Hamburgi kaebtus ette pandud, mis peale tema järgmised wastused annab, nimelt:

Punkt a peale, et tema pole mitte oma sigu ja lambaid orasel käia lasknud, waid weel orast hoidnud ja põllule aeda ette teinud.

punkt b. peale, et tema pole mitte mõisas käinud Lubaso kohta kauplemas, waid Mart Hamburg on ise käinud Baroni juures tema wõõra poja Tõnis Adoma'le kauplemas ja Baroni härra tema nime peale poleks mitte kohta müünud, waid aga Mart Hamburg on koha tema (Hans Friede) wõõra poja Tõnis Adomale kaubelnud.

c. et tema loomad pole mitte kewadel heinamaas käinud, waid kohe, kui wäljas käima hakkanud, mõisa metsas käinud ja mitte ialgi heinamaasse saanud pole.

d, et pole mitte Hamburgi puude ja hagudega ahju kütnud, waid oma poja lasknud metsa alt risu kütmiseks korjata.

e, et tema pole mitte hüüri peale tulnud, ega ka hüüri kaupa teinud.

f. et tema mitte tapu pisteid põletanud pole, waid mõned pisted on laudile pannud heinte alla, sest et Mart ise on kõik laudi roikad wanast majast ueste kolides ära wiinud, nõndasamuti ütleb ka aja roikad muist laudil, kuist lehma aja sees olewat.

g. tema pole mitte, kui senna elama läinud 6 Rubla eest katuse sasi näinud, waid natuke on neid seal maas olnud, mis ta loomade alla pannud, ja selle eest aga tema Mardile kaks koormat sõnnikut annud.

punkt h. peale, tema pole mitte heinu ostnud, waid aga laenanud, mis jälle lubab tagasi anda ja ütleb et see koorem 30 Ltt raske olnud.

Kohtu poolt sai nendele lepitust pakutud, kellega nemad aga mitte korda ei saanud, waid Mart Hamburg aga Friedele 40 Rubla maksa lubas, sellepärast mõistis kohus: seda asja kihelkonna kohtusse anda, sest et see asi mitte walla kohtu wõimuse all ei seisa.

/Wälja läinud kihelkonna kohtusse./


TAGASI KUVA MÄRGENDUS