Jüri Laud kaebtuses, mis N 82 all pooleli jäi, selle üle, et mitte teada ei olnud, kellele see heina küün mõisa poolt lubatud on. Selle üle on nüüd Jerwakandi Baroni härra siia kirja läbi teada annud, "kelle maa, selle küün", et see küün peab Lepiku talu koha peale jääma.
See Baroni härra kiri sai kohtu käijatele ette luetud ja neile selle küüni ülesahitamise asjas lepitust pakutud, mis aga korda ei saanud, waid Jaan Tiitum ütleb ikka enesel õiguse olewat, sest et Jüri Liiwand, kes sell ajal Watril peremeheks olnud, ka muist palkisid Watre krundi pealt raiunud.
Jüri Liiwand, - Kehtnale, - tunnistab, et tema selle küüni ehitanud ja palgid Watre maa pealt raiunud, aga ka 10 palki Lepiku talu heinamaa pealt raiunud.
Jüri Laud aga ütleb enesel õiguse olewat, sest et see heinamaa, 4 Diinumaad, mille peale see küün on ehitatud, maamõõtjast Lepiku talu heinamaaks on antud, aga mis kogemata, ehk kawalusega Watre talu niita siia maale, kuni 14 aastat, olnud, mis aga nüüd uuesti jälle Lepiku talu kätte maamõõtjast antud saanud. Peale selle pärib Jüri Laud 1886 a. tehtud, selle 4 Diinumaa poolte heinte eest maksu, Jaan Tiitum ei luba aga heinte eest midagi maksta, waid ütleb, et tema siis rahul on, kui Jüri Laud need palgid ise tagasi weab ja küüni uuesti üles ehitab.
Jüri Laud nõuab aga, et Jaan Tiitum küüni üles ehitab, tema siis ka heinte eest enammaksu ei päri.
Sest et see lepitus korda ei saanud, arwas kohus, et Jaan Tiitumil selle poolest süüd on, et tema ilma Baroni härra loata seda küüni läks maha lõhkuma, olgu küll, et see küüni mõlemate kontrahtide sees üles on pandud, aga siisgi teadis Jaan Tiitum, et see heinamaa, niisamuti ka küün, Lepiku jaoks oli maamõõtjast uuesti tagasi antud. Kohtu poolt sai selle küüni üles ehitamiseks 4 mehe päewa arwatud ja mõistis kohus, et Jaan Tiitum peab selle küüni palgid, mis ta juba ära wiinud, tagasi wedama ja küüni uuest ülesehitama, ka need wanad katuse õled tagasi peale panema, ja peab see küüni ehitus nüüd joonega tehtud saama, Jüri Laud aga siis mitte enam nende päritud heinte eest maksu ei saa.
Selle ähwardamise ja löömise poolest, Jüri Laud wastu, mis kui politsei süüs asi on, wõib Jaan Tiitum, kui tahab, oma kaebtust iseäranis siia kohtule sisse anda.
See otsus sai kohtu käijatele ette loetud, millega Jüri Laud rahul oli, aga Jaan Tiitum mitte rahul ei olnud, siisgi aga mitte suurema kohtu nõuudmise kirja wälja ei wõtnud, ehk küll suurema kohtu nõudmise kord, kohtukäijatele selgesti ära seletatud sai.
/Mõistetud. Kihelkonna kohtuse wälja läinud./
Jüri Laud kaebtuses, mis N 82 all pooleli jäi, selle üle, et mitte teada ei olnud, kellele see heina küün mõisa poolt lubatud on. Selle üle on nüüd Jerwakandi Baroni härra siia kirja läbi teada annud, "kelle maa, selle küün", et see küün peab Lepiku talu koha peale jääma.
See Baroni härra kiri sai kohtu käijatele ette luetud ja neile selle küüni ülesahitamise asjas lepitust pakutud, mis aga korda ei saanud, waid Jaan Tiitum ütleb ikka enesel õiguse olewat, sest et Jüri Liiwand, kes sell ajal Watril peremeheks olnud, ka muist palkisid Watre krundi pealt raiunud.
Jüri Liiwand, - Kehtnale, - tunnistab, et tema selle küüni ehitanud ja palgid Watre maa pealt raiunud, aga ka 10 palki Lepiku talu heinamaa pealt raiunud.
Jüri Laud aga ütleb enesel õiguse olewat, sest et see heinamaa, 4 Diinumaad, mille peale see küün on ehitatud, maamõõtjast Lepiku talu heinamaaks on antud, aga mis kogemata, ehk kawalusega Watre talu niita siia maale, kuni 14 aastat, olnud, mis aga nüüd uuesti jälle Lepiku talu kätte maamõõtjast antud saanud. Peale selle pärib Jüri Laud 1886 a. tehtud, selle 4 Diinumaa poolte heinte eest maksu, Jaan Tiitum ei luba aga heinte eest midagi maksta, waid ütleb, et tema siis rahul on, kui Jüri Laud need palgid ise tagasi weab ja küüni uuesti üles ehitab.
Jüri Laud nõuab aga, et Jaan Tiitum küüni üles ehitab, tema siis ka heinte eest enammaksu ei päri.
Sest et see lepitus korda ei saanud, arwas kohus, et Jaan Tiitumil selle poolest süüd on, et tema ilma Baroni härra loata seda küüni läks maha lõhkuma, olgu küll, et see küüni mõlemate kontrahtide sees üles on pandud, aga siisgi teadis Jaan Tiitum, et see heinamaa, niisamuti ka küün, Lepiku jaoks oli maamõõtjast uuesti tagasi antud. Kohtu poolt sai selle küüni üles ehitamiseks 4 mehe päewa arwatud ja mõistis kohus, et Jaan Tiitum peab selle küüni palgid, mis ta juba ära wiinud, tagasi wedama ja küüni uuest ülesehitama, ka need wanad katuse õled tagasi peale panema, ja peab see küüni ehitus nüüd joonega tehtud saama, Jüri Laud aga siis mitte enam nende päritud heinte eest maksu ei saa.
Selle ähwardamise ja löömise poolest, Jüri Laud wastu, mis kui politsei süüs asi on, wõib Jaan Tiitum, kui tahab, oma kaebtust iseäranis siia kohtule sisse anda.
See otsus sai kohtu käijatele ette loetud, millega Jüri Laud rahul oli, aga Jaan Tiitum mitte rahul ei olnud, siisgi aga mitte suurema kohtu nõuudmise kirja wälja ei wõtnud, ehk küll suurema kohtu nõudmise kord, kohtukäijatele selgesti ära seletatud sai.
/Mõistetud. Kihelkonna kohtuse wälja läinud./
