PROTOKOLL

Kokora: Koosolekute protokollid (1884-1888)

LeidandmedEAA.1118.1.7
Kaader
175
176
Daatum28.02.1886
Protokolli number431
Protokolli teema12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud

Sell 3. Mail 1885. N. 250 poolele jäänud asjus tuli ette endine walla wöörmünder  Karel Nugin ja tunnistab, et tema käinud neid puu kandusid waatamas, mis puud Karel Kuusiku heinamaa pealt ära warastatud ja olnud nimelt seal kaks leppa kumbki 2 tolli jäme ja üks haaw 2½ tolli jäme. Allatskiwi maa  pealt olla weel  hulk niisugusi puukesi ära raietud. Et wärsked lume olnud sadanud, siis olnud reega wälja sõidetud ja jälle tagasi, ka leidnud tema Mihkel Tiidu juurest hulk niisugusi leppapuid, need olla aga kõik puruks lõhutud olnud, nõnda, et ühtegi ära ei ole wiinud.

Allatskiwi piiri peale, kus lepikud olnud raiutud ja sealt jälle Mihkel Tiidu õue tagasi.Tema ei tea mittu puud Karel Kusiku heinamaa pealt on raiutud. Need puud ei ole olnud mitte ühe puhastud heinamaa pealt raiutud, et neid wõiks kasupuudeks nimetada, waid kraawi äärest leppikust raiutud. Tunnistus awaldatud.

Mihkel Tiit ütleb, et tema neid tunnistajaid wastu ei  wõta, sest Karel Nugise peale olla tema kõiki seal kohtu kaebanud ja Abram Wilde olla temaga kaks korda kogukonna kohtus protsessinud.

Kohus mõistis: Karel Kusiku kaebdus Mihkel Tiidu peale tühjaks, sest et just Tiit need puud Karel Kusiku heinamaa pealt on raidnud.

/: Otsus kuulutud 28. Weebruaril 1886. Talurahwa seaduse raamatu §. §. 772, 773 ja 774 juhatusel. Karel Kusik kuulutas, et tema otsusega rahul ei ole ja sai temale appellatsion lubatud../

                                                                               peakohtumees: Karel Narrits 

                                                                               Kohtumees: Joh Narits xxx

                                                                               Kohtumees: Abr. Tiit xxx

                                                                               Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).

Sell 3. Mail 1885. N. 250 poolele jäänud asjus tuli ette endine walla wöörmünder  Karel Nugin ja tunnistab, et tema käinud neid puu kandusid waatamas, mis puud Karel Kuusiku heinamaa pealt ära warastatud ja olnud nimelt seal kaks leppa kumbki 2 tolli jäme ja üks haaw 2½ tolli jäme. Allatskiwi maa  pealt olla weel  hulk niisugusi puukesi ära raietud. Et wärsked lume olnud sadanud, siis olnud reega wälja sõidetud ja jälle tagasi, ka leidnud tema Mihkel Tiidu juurest hulk niisugusi leppapuid, need olla aga kõik puruks lõhutud olnud, nõnda, et ühtegi ära ei ole wiinud.

Allatskiwi piiri peale, kus lepikud olnud raiutud ja sealt jälle Mihkel Tiidu õue tagasi.Tema ei tea mittu puud Karel Kusiku heinamaa pealt on raiutud. Need puud ei ole olnud mitte ühe puhastud heinamaa pealt raiutud, et neid wõiks kasupuudeks nimetada, waid kraawi äärest leppikust raiutud. Tunnistus awaldatud.

Mihkel Tiit ütleb, et tema neid tunnistajaid wastu ei  wõta, sest Karel Nugise peale olla tema kõiki seal kohtu kaebanud ja Abram Wilde olla temaga kaks korda kogukonna kohtus protsessinud.

Kohus mõistis: Karel Kusiku kaebdus Mihkel Tiidu peale tühjaks, sest et just Tiit need puud Karel Kusiku heinamaa pealt on raidnud.

/: Otsus kuulutud 28. Weebruaril 1886. Talurahwa seaduse raamatu §. §. 772, 773 ja 774 juhatusel. Karel Kusik kuulutas, et tema otsusega rahul ei ole ja sai temale appellatsion lubatud../

                                                                               peakohtumees: Karel Narrits 

                                                                               Kohtumees: Joh Narits xxx

                                                                               Kohtumees: Abr. Tiit xxx

                                                                               Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).


TAGASI KUVA MÄRGENDUS