Wana-Koiola kogukonna kohtus Wissel, 30. juulil 1884.

Peep Tobre kaebab wastu Joosep Kade, et see oma hobust, mis s.a. 5. mail ära on lõpnud, matmata olla jätnud, misläbi õhk ümberringi on saanud rikutud, ka olla tema koerad ühel öösel sellest raipest söönud ja kodust ära olnud, mispärast temal, sellel öösel kangas peelte päält ära olla warastatud. Peep Tobre arwab, et see hobune meelega matmata on jäetud, et koeri kodust ära petta, ning selle aja sees wargusi toimetada, sest tema olla sellel ajal Joosep Kade juures kaht-

lasi inimesi näinud.

Sellepääle andis Joosep Kade wastust, et tema hobusel tõise hobuse läbi jalg on saanud katki läädud, mispärast tema hobuse ära olla lasknud tappa. Selle tapetud hobuse keha on 24. tunniks küll matmata jäänud ja kui tema teda matma olla läinud, siis ei olla hobuse kehast muud järele jäänud, kui paljalt luud, need olla tema jalapäält maha matnud aga koerad olla nad jällegi hauast wälja kiskunud ja tõise koha pääle wedanud. Need luud olla tema tõist korda jällegi maha matnud.

Mihkel Plakso andis selle kohta tunnistust, et tema selle hobuse raibet ise mitte ei olla näinud, muidu kui küla karjused olla rääkinud, et lõpnud hobuse keha Joosep Kade krundi pääl karjatee lähedal olla seisnud, nii et karjustel hirm olla olnud, sellest mööda tulla.

Kohtumees Jaan Tobreluts, kes seda asja waatamas oli käinud, andis selles asjas seletust, et tema 16. juulil s.a. on näinud, et selle lõpnud hobuse keha weel matmata oli, ja et selle koha pääl ühtegi haua jälge ei olnud. Siis ei olla sellest hobuse kehast küll muud järele olnud jäänud kui paljad luud ja nenda sai olla mõned puudunud.

Selle Peep Tobre üteluse kohta, et sell ajal kui tema kangas ära olla warastatud, Joosep Kade juures kahtlasi inimesi on olnud, wastas Joosep Kade, et tema selle aja sees ühtegi wõerast anda juures ei ole näinud.

Tiio Haidak andis selle wiimase asja kohta tunnistust, et tema Joosep Kade pool ühtegi wõerast kahtlase näuga inimest ei olla näinud. Üks punase särgiga mees olla küll tema käest Johan Kade juurde, mitte Joosep Kade juurde teed küsinud.

Mõistetud: Et kohtumehe Jaan Tobrelutsu ning Mihkel Plakso üteluse järele Joosep Kade hobune kaua aega matmata on olnud, misläbi õhk ümberringi wõis rikutud saada bing ka weel muud kahju sünnitanud, sellepärast sai 

otsuseks tehtud, asja Keiserliku Wõru Maakohtu kätte anda.

                                                              Kohtuwanem: Johan Keerd

                                                               Kohtumees:   K. Sikkal  XXX

             Tempel                                             do            J. Kurwitz  XXX

                                                                  Kirj. Jos hurt