Kohtuse kaewas Mari Nurk, Tonise lesk, et kui minu mees Tõnis Nurk üheksa aasta eest ära suri, siis jäi minu mehe wenna Mats Nurga kätte, üks kappi, üks tisleri pink, üks pesu wan, üks laud ja üks piima rijul.

Peale mehe surma wõttis minu mehe ema, oma poja Tõnise lapse Jaan'i enesele kaswandikuks ja kui tema 1883 aastal ära suri, siis lubas tema Jaanile ühe lehma, kaks tekki ja nenda palju riied, et poisile üks kuub ja üks paar püksa saawad. 

Tuli ette Mats Nurk ja ütles need asjad on Tõnisest jäänud ja mina annan naad tagasi, aga kaks tekki ja lehm mis emast järele jäid, ei anna, mina selle pärast, et mina olen üheteistkümne aastast poissi Jaani üks aasta toitnud, ja tekkid olen mina wiie rubla eest ära müinud.

Mari Nurk ütles: Pois ei olnud sinu juures mitte prii waid hoidis last ja tegi seda mis sina käskisid.

Mats Nurk ütles, tema ei teind suuremad ühtegi.

Kohus arwas lehma kakskümend rubla ja kaks tekki wiis rubla wäärt ja moistis, et Tõnis Nurga järele jäänud kraamid jääwad tema lastele, ja Jaanile teeb Mats kuue ja püksid, lehma ja tekkide rahast (kahekümne wiiest rublast) jääb kaksteistkümmend rubla 50 kop Jaan Nurga toimise eest, ja kaksteistkümmend rubla 50 kop peab Mats Nurk Kihelkonna kohtuse, Jaan Nurga häks maksma.

Kohtu otsus sai kuulutud. Mari Nurk oli sellega rahul, Mats Nurk ei olnud rahul.

Kohtu wanem: Jaan Palase XXX

Kõrwamehed: Mihkel Aud XXX

"" Jaan Telliskiwwi XXX

Kirjutaja C. Undritz (allkiri)