Kohtuse kaewas Kerro wallast Kert Mannus, et kaks nädalat enne Jüri päewa 1885 a. läksin Mikkomäe perest mööda siis assitas selle pere pois, oma koera minu peale. Koer tuli ja lõhkus minu palitu lõhki ja ehmatas mind hirmsaste, selle peale läksin mina koolitua rehte, seal ütlesid need, et se oli Mikkomäe pois koeraga, sest tema läks siit ja tema tahab nenda palju maksu nagu kohus mõistab.

Tuli ette Mikkomäe peremees Tõnis Öhr ja ütles sel päewal olin mina koeraga metsas, sellepärast ei wõinud meie koer olla.

Juhan Öhr ütles mina käisin kül kooli rehetuas aga koera ei olnud mitte minuga ühes.

Tuli ette tunnistaja Madli Liiders ja ütles Mikkumäe Juhan käis kül meil aga koera mina ei ole näinud.

Tunnistaja Mari Krap ütles se naene käis kül meil ja riided olid lõhutud muud ei ole mina näinud.

Kohus mõistis selle kaebtuse tühjaks, selle pärast, et ühtegi tunnistust ei ole, et Mikkumäe koer on lõhkunud.

Kohtu otsus saie kuulutud. Kert Mannus ei olnud sellega rahul.