Ohekatku walla Kõrtsu koha omanik Kaarel Kuusk ja Keawa walla mees Hans Padrik on see all nimetud kaup teinud.

1, Hans Padrik wõtab kõik kõrtsu pollud ja heinamaad oma kätte kolme aasta peale se on 23 Jüri kp 1886 aastal kunni 23 Jüri kp 1889 aastani rendi peale ja lubab neid hästi rammutada ja harida nõnda kuidas kord ja kohus on.

2, Rentnik Hans Padrik maksab Kõrtsu koha eest igas aastas 150 rbla (kirjut sadawiiskümmend rubla) renti. Pool renti saab rentnikust ette maksetud nii, et Kewade 1 sel Märtsil I pool ja sugise 1sel Septembri kp. II pool renti maksma peab.

3, Rentnik maksab kõik kroonu ja walla maksud Kortsu koha ette nimelt Kiriku õpetaja ja köstre ja koolmeistre palkad.

Teide sillutaminne jaama maks Walla maksud mis wiljaga tuleb maksta saab magaski aita iga aasta ära maksetud ja raha maks saab rendi rubla peale ära jagatud ja kõik walla woorid.

4, Rentnik peab põllud kuues wäljas ära jautama nimelt 3 posti wahe ruki wälja 3 posti herja pea all 3 posti kesa. Ning 3 wälja tulewad suwe wilja alla iga wäli 3 posti ehk 2 wakamaad suured.

5, Rentnik saab ahju kütmise tarwis hagu mis ise hainamaa pealt maa tasa ära raiub ning muist hagu on luba karjamaa pealt teha.

6, Rentnikul ei ole luba kõrtsu koha krundi pealt mitte raiuda, ja peab ka selle järele waatama, et keegi seda metsa ei warasta.

7, Rentnikul ei ole luba mitte uud maad üles raiuda mujalt kui Hawa ald mis juba haia sisse on wõetud, umbes paar waka maad.

8, Rentnik peab ühe wälja mis nüid söötis on kewade ise üles kündma ja kartohwlid peale tegema.

9. Päris peremees Karel Kuusk annab rentnikule Hans Padrikule 30 tündert punase kartohwli seemet sel kewadel 1886 a selle tingimisega, et Hans Padrik wiimsel aastal kui tema kontrahi aeg täis saab jälle tagasi annab ja kui kartohwlid ei ole anda, peab Hans Padrik kartohwlede eest 45 rubla maksma.

10. Rentnikul peab kõrtsu koha peal 2 obust ja 2 weist olema ning peale selle muud loomad.

11. Rentnik peab päris peremehe 1 lehma 3 talwed oma põhuga ülewel, nind suwel käib rentniku karjas ja üks tunder walgid kartohwlid maha.

12. Kõik kahju mis Rentnikule pikse tule ehk muu kahju labi sunnib peäb rentnik kui oma kahju kandma, ja selle eest oma waraga wastama.

13. Kõik selle koha hooned saawad rentnikust parantud nimelt nende katused peawad heas korras olema.

14. Rentnik peab kõik pollu ja piirte haiad parandama ning saab parandamise jaus üks pool sulda reoga paka ja 200 teiwast päris peremehe pool antud mis rentnik ise raiub ja ära weab.

15. Rentnik ei tohi mitte pohku müüa ega heinamaad kahase teha lasta, waid se põhk peab Kortsu koha peal ära soodetud saama.

16. Rentnikul ei ole mitte luba kui tema rendi aeg täis saab põhku teise koha peale wija.

17. Rentnik peab wiimsel aaastal 1 Februaril poole ruumi uele sisse tulejale andma.

18, Rentnik peab ruki pollu pea seemnega enne 15. Augusti maha külewama nenda et iga posti wahe peale 1 setwert rukid kulitud on.

19. Rentnik peab ristik heina seemne iga aasta ruki orase sisse külima nõnda et iga postiwahe peale 9 toopi seened külwatud saab.

20 Rentnik peab wiimsel aastal kui renti aeg (täis) lopeb Ristikheina pollu suguse üles kundma.

21 Peremehel ja rentnikul on luba wiimsel rendi aasta Jakobi päewal seda kontrahti üles ütelda, aga kumkil mitte enne.

22, See kontrat kestab Jüri päewast 1886 aastast 3 aastat jarjestiku edasi.

Ise ma käega alla kirjutanud rendi peale andja:

Kolme ristiga kinnitanud rendi peale wõtja:

1 pool renti 75 rubla (setsekummend wiis rubla) 1886 aast ära maksnud 10 Märtsil 1886.

Se kontraht on Ohekatku kogukonna kohtus ette loetud saanud Ohekatku Kortsu koha omanik Kaarel Kuusk koha renti peale andja, ja Hans Padrik kui rendi peale wõtja tunnistajad, et nemad seda kaupa on teinud mis ülewel nimetud kontrahtis seisab.

Kohtuwanem: Jaan Palase XXX

Kõrwamees: Mihkel Aud XXX

"" Hans Telliskiwwi XXX