Laiksaare wallapolitsei,

30. Märtsil 1888 a.

Juures oli wallawanem: M. Pukk

walla wöörmünder: J. Nõmmik

Kohtumõistja J. Kurm.

Teaduse saamiste järel oli täna hommiku kell 8 aeaks walla politsei Kilingi Kroonumetsa ja Karl Tinsu piiri peale ilmunud, kus eila õhtu kell 10 aeal Sooba rewiri kroonu metsawaht Andres Oraw siit walla pileti peal wälja lastud soldati Karl Alksnit 26 aastat wana luteri usku naesemees, püssiga maha lasknud.

Metsawaht Andres Oraw wastab: tema olla eile märku saanud, et kaks meest kroonu metsas käinud, wististe kas niinesi ehk puid wargile, sest olla tema eile õhtu omale oma kodust tõise mehe Jaan Leinassaare kaasa wõtnud ja wahtima tulnud, et warast ja warguse asja kätte saada. Ta walwanud Jaan Leinassaarega praegu ette näidatud kohal, kui korraga üks mees hobusega teearude kohale saare puu koormaga tulnud. Ta wõtnud hobuse suuäärest kinni, selle peale tulnud mees koorma kõrwal tema poole, ta kartnud, et ehk see temale wiga teeks, hüüdnud ta mittu korda: ära tule mu ligi, see ei teinud healt ja astunud paar sammu edasi weel tema poole, siis lasknud ta ühe raua püssist mehele wastu rindu lahti, see peale jooksnud hobune koormaga kõrwalist teed edasi ja mees (: Alksnit :) jooksnud koormalle taga järele, selle peale lasknud ta kõrwalt taga järele tõise raua püssist lahti ja jooksnud ise ka mehele ja hobusele taga järle, kus ta hobusele järele saanud ja meest enam ei näinud. Kui ta koorma juure saanud tulnud Jaan Leinassaar temale järele kus ta pimesi arwanud, et see ehk waras ise olla, ta hüüdnud, ära tule ligi, woi oled sa Leinassaar, see tuleja olnud Leinassaar. Nad Wiinuwad hobuse koormaga tõise poole metsa Sootaguse talusse mis laskmise kohast 3/4 wersta kaugel, sealt tulnud nad tõist teed ringi Toomas Tinsu kohale, mis ka laskmise kohast umbes kolm wakkamaad kaugel, wõtnud Toomas Tinsu latre tulega kaasa ja leidnud lastud mehe keda nad siis tundnud, selle sama kase sau kõrwalt maast, kus kirwes sell selja kõrwal olnud, kuidas praegu näha. Oleks Karl Alksnit healt teinud, ei oleks ta ka püssiga lasknud.

Jaan Leinassaar wastab: Andres Oraw olla teda ligi kutsunud metsa warast walwama. Kui mees tee peal tulnud, wõtnud Oraw hobusel suuäärest kinni, mees astunud paar sammu healt tegemata metsawaht Andres Orawa poole, kus Oraw umbes neli korda keelanud enese poole tulemast, see maa wahe nagu näha, olla ainult 7 ehk 8 sammu, see peale olla Oraw ühe paugu lasknud, mees ja hobune jooksnud just temast kõrwalt, ühe ehk kahe sammu kauguselt mööda, ja see peale lasknud Andres Oraw tõise paugu warga ja hobusele järele. Tema ei teinud healt ei ka lastud mees ei teinud healt, ta läinud peale seda ka järele, kus ta meest weelgi ei näinud ja Orawa ning wõera hobuse koormaga teel ees leidnud, sealt läinud nad Sootaguse talusse ja tulnud ümber ringi tagasi, kus nad Karl Alksniti selle kase kännu kõrwalt tee äärest üles leidnud, kus see praegu olla. Temal Leinassaarel olnud ühe rauaga püss kaasas ja laetud.

Laskmise kohast nagu Oraw ja Leinassaar ette näitanud, oli Karl Alksnit esimise laskmise kohast 14 sülda ainult edasi seda sama teed mööda astunud, kust Oraw ja Leinassaar koormale ütlewad järele astunud, ja tee ehk ree rööpest nenda palju eemal, et regi aga sest surnust ja mädanust kase kännust waewalt mööda saada wõis. Leinassaar ja Oraw jäid oma ütlemiste juure; seletasiwad: nad ei olla enne mööda minnes surnud meest maas näinud. - Hobune oli hommiku wallawanema kodu ühes saare puudega toodud, kus hobusel kesk kõhu külle pealt soolikad wälja lastud ja sinna praegu ka ära surnud. Selle Ree peal oli: 17 saare ree jalast üks kirwe warre puu ja 2 looka puud. Siin saab tähendatud, et Karl Alksnitil wallawalitsuse ei ka kohtu teades - enne Laiksaares metsa warguse asja tema wastu ees ei ole olnud. Surnud Karl Alksnit sai waadatud, kus temal pahemal pool küljes rinnas auk sees oli ja wäljaspoolt riietest sealt auk läbi leiti olewat. Laskmise koht oli kroonu metsa ääres Nepste talu rentniku hoonest kolm wakkamaad laget maad ja Surtsimetsa talu elumaeast kaks wakkamaad laget maad eemal. Esimese paugu laskmise kohast tõise paugu laskmise kohani ei olnud werd näha.

Andres Oraw ütleb: kui Karl Alksnit tema poole astunud, ei olla ta näinud et sell kirwes käes oleks olnud, aga üks asi olla sell käes olnud, pimeduse pärast ei olla ta asja nänud ei ka Karl Alksniti tundnud. Laskmine olnud siis, kui Karl Alksnit just püssiraua otsa ees seisnud. Tema olnud Karl Alksnitiga tuttaw ja sõber, aga see ei teinud healt ega tundnud ta pimeduse pärast Alksniti.

Karl Alksniti naene Liisa Alksnit ja wend Jüri Alksnit (: ka Leppik nimetatud :) kes ise ka wallawöörmünder on, nõudwad seda tähendada: et Andres Oraw ka päewal mehi metsas ütleb näinud olewat, Karl Alksniti see Oraw selgeste tundnud, Karl Alksnit alandliku meelega inimene ollnud ja temal Alksnitil midagi riista laskmise aeal käes ei olnud, siis ei olla see mitte häda kaitse olnud, waid Orawa kange südameline kuri töö. Naad nõuda et Oraw ja Leinassaar selle mõrtsuka teu eest wastutamise alla saaks tõmmatud, mille asjale nad järele ei jätta. Pealegi ei olla Andres Oraw ette näitanud kust tema metsa rewirist need puud raiutud olnud, ka kännud ei olnud kokku passitud, ei ka praegu ette näidatud. Surnuks laskmise koht ka mitte Laiksaare Sooba - Andres Orawa rewiris ei ole, waid pealegi praegu śe ette näitamisel Karl Alksnit hobusega Kilingi metsa ja Karl Tinsu ja Willem Orawa maa piiri teed siin poole tulemas oli, kus Sooba metsa rewiiri äär laskmise paigastki rohkem pool wersta maad alles eemal on. Wõida olla et Karl Alksnit eile need puud kuskilt Kilingi ehk Talli metsast wõi ehk kuskilt kohanikute käest saanud on. Andres Oraw ja Leinassaar olla nagu näha, Kilingi metsa äärsel teel selle mõrtsuka töö teinud.

Wallapolitsei poolt sai kinni säetud, et Sooba Andres Orawa rewiir sellest teest kus laskmine lagel teel olnud, koguni pool wersta Sooba Andres Orawa rewiirist eemal seisab. Jaan Leinassaarel omal ka paremal pool põsk pisut weriseks katki riiwatud. Oraw ei ole puid mitte oma rewiris wahtimas sell öösel olnud. Karl Alksnitil on järele jäänud noor naene kahe aastase poeglapsega.

Et see politsei ses asjas muud teha ei tea,

Arwatud: Surnuks lastud Karl Alksnit nenda kuidas see praegu on, ühes selle protocolli ära kirjaga ülema kohtulise uurimiseks ja otsuse andmiseks auupaklikult ette seadida.

Wallawanem: M. Pukk

walla wöörmünder: J. Nõmmik

[allkiri]

kirj.