Laiksaare walla politsei,
7. Aprillil 1888 a.
Juures oli: wallawanem: M. Pukk.
Luteri usu kiriku wöörmünder Johann Leibur tõi ette kaebades: koolmeister Johann Tuul olla 23 Januaril s.a. Talli Madiena kõrtsis ennast nenda purju joonud et ei olla teadnud kodu sõita, kautanud oma hobuse ära, läinud Possa Jüri Nõmmiku kodu, olnud seal nagu kunaga purjus mees pakkunud naestele wiina, toppinud oma käsi perenaese Juulie Nõmmikulle puhu, ja omi jalgu perenaese jalgade peale, pärast olla ka Johann Sauli hobuse ära wõtnud ilma teadmata, ja ära sõitnud, seda olla talle kõneldud kooliwanem L. Kosenkranius olla ka kiriku õppetajalle seda ette andnud, kus see Jüri Nõmmikut ja selle naist oma juure minna käskinud. Tema nõuda, et see asi protocolli piada wõetud saama kus siis see asi Kiriku wöörmündri härrale ehk Keiserliku Pernu Silla kohtule ette pidada säetud saama. Kiriku õpetaja harra Carlblum olla tähendanud, et kui see Tuule tegu tõendud saada, tahta tema, õppetaja harra ise J. Tuult ametist lahti teha. Need inimesed piada üle kuulatud saama.
Johann Saul praegune peakohtumees annab ette: Johann Tuul olla Madina kõrtsis kaunis purjus olnud, kodu tulles sealt kautanud Johann Tuul oma hobuse ära, ta wõtnud Tuule oma saani, ja sõitnud tema, Sauli kodu, ta läinud tuppa, kui uuelt wälja õue tulnud, olla Tuul ilma tema teadmata Nõmmiku hobusega ära sõitnud, kus hobune Tuule Jüri Nõmmiku kodu wiinud, sealt olla Tuul Nõmmiku hobusega öösel Possa talusse Mihkel Tootsi juure sõitnud, tema lasknud oma hobuse oma kodus ette panna ja läinud tema ja Nõmik hobust otsima, et see ehk hobuse ära kautada, nad sõitnud Possa Mihkli juure, Tuul tulnud ka sinna järele, kui nad tuas olnud, olla Tuul ilma tema ja tõiste teadmata tema, Sauli, hobuse wõtnud wäljast ja jälle ära sõitnud, teda jala jätnud, minnes olla pimel ööl ta hobune J. Tuule jälle tema, Sauli, kodu tagasi wiinud, sealt olla tema pois Willem Sontag hobuse ja Johann Tuule jälle Possa Mih. Tootsi juure tagasi toonud. Mihkel Toots olla oma poisi tema, Sauli hobust ja Tuult selles wahes otsima saatnud, kus poisid Tootsi hobuse, et Tuult ei leidnud, nenda wigaseks aeanud, et hobune teele maha jäänud ja tõise hobusega see hobune ja saan kodu toodud saanud. Kaks nädalat aega ei olla see aetud hobune jalgu peale ennast üles aeanud. Tema ei teada, et Tuul Nõmmiku perenaese kallale minna tahtnud.
Wallawöörmünder Jüri Nõmmik ütleb: tema teada seda lugu nenda sama, kuidas Johann Saul kõnelnud, muus asjas wõida tema naene ise küsitud saada.
Perenaene Julie Nõmmik wastab küsimise peale: Johann Tuul sõitnud nende talu hobusega öösel nende kodu, 23. Januaril s.a. seletanud ka, et tall nende, Nõmiku hobune sõita olla, mehed olla tema kätte hobuse andnud, sõitnud wäljast jälle ära, sõitnud ühe tunni pärast jälle tagasi, teretanud jälle suure healega, ta nurisenud, et tema hobusega öösel ümber sõidetawat, siis wõtnud Tuul pudeli wiina taskust, joonud ise ja andnud pudeli nende kätte, ei wõtnud pudelit neilt enam wastu, kui ta ahju ja ühe kasti wahel tuas istunud, wõtnud seal Johann Tuul temal oma käega ta wassakust käest kinni, ei lasknud lahti, tõise käe aeanud tema rinnade ehk nisade külge palja ihu peale, omad jalad aeanud J. Tuul tema jalgade peale ja üle, wiimaks waeunud temale peale nagu sadu, siis hüüdnud ta tõisele naesele, kes seal tuas olnud: "ai tulge appi," - see peale hakkanud nad Tuult ära aeama see läinud ka ära, ja nõudnud poisi läbi wiina pudeli tagasi. Ta pidada tõtt tunnistama, et wannutatud saada.
Mai Reimann tunnistab: Johann Tuule olek olnud muidu sell tähendatud aeal nende kodus nenda, kuidas perenaene Julie Nõmmik seletanud. Tuul istunud perenaesele Julie Nõmikulle õige ligi, waeutanud ennast lossakilli perenaesele peale, aeanud omad jalad perenaese jalgade peale, käe nisade juure panemist ta ei näinud, et perenaesel suur rättik ümber olnud. Peale seda hüüdnud perenaene: "ai tulge appi!" Weike lampi tuli olnud tuas põlemas. Tuul pakunud neile wiina, olnud ise ka purjus, käppakille läinud ühe tooli naeale üles ja pärast tueast wälja ja ära, lasknud ka wiina pudeli omale wälja järelle wiia. Kui ta esite poissi tahtnud ülesse äratama minna, wõtnud Tuul temal wassaku käe randist kinni ütlenud tasa: "ära aea poisisi üles, tule minuga ligi," tema tõmbanud oma käe Tuulest lahti, ega läinud Tuule kutsumisel sellele, Tuulele järele, peale selle kutsumise jäänud weel Tuul taha tuppa laua ette seisma.
Arwatud. See asja protocolli ärakiri koolideinspektorile ja kiriku Eestseisja härrale ära nägemiseks auupaklikult ette säedida.
Kog. Wanem: [allkiri]
[allkiri]
kirj.
Laiksaare walla politsei,
7. Aprillil 1888 a.
Juures oli: wallawanem: M. Pukk.
Luteri usu kiriku wöörmünder Johann Leibur tõi ette kaebades: koolmeister Johann Tuul olla 23 Januaril s.a. Talli Madiena kõrtsis ennast nenda purju joonud et ei olla teadnud kodu sõita, kautanud oma hobuse ära, läinud Possa Jüri Nõmmiku kodu, olnud seal nagu kunaga purjus mees pakkunud naestele wiina, toppinud oma käsi perenaese Juulie Nõmmikulle puhu, ja omi jalgu perenaese jalgade peale, pärast olla ka Johann Sauli hobuse ära wõtnud ilma teadmata, ja ära sõitnud, seda olla talle kõneldud kooliwanem L. Kosenkranius olla ka kiriku õppetajalle seda ette andnud, kus see Jüri Nõmmikut ja selle naist oma juure minna käskinud. Tema nõuda, et see asi protocolli piada wõetud saama kus siis see asi Kiriku wöörmündri härrale ehk Keiserliku Pernu Silla kohtule ette pidada säetud saama. Kiriku õpetaja harra Carlblum olla tähendanud, et kui see Tuule tegu tõendud saada, tahta tema, õppetaja harra ise J. Tuult ametist lahti teha. Need inimesed piada üle kuulatud saama.
Johann Saul praegune peakohtumees annab ette: Johann Tuul olla Madina kõrtsis kaunis purjus olnud, kodu tulles sealt kautanud Johann Tuul oma hobuse ära, ta wõtnud Tuule oma saani, ja sõitnud tema, Sauli kodu, ta läinud tuppa, kui uuelt wälja õue tulnud, olla Tuul ilma tema teadmata Nõmmiku hobusega ära sõitnud, kus hobune Tuule Jüri Nõmmiku kodu wiinud, sealt olla Tuul Nõmmiku hobusega öösel Possa talusse Mihkel Tootsi juure sõitnud, tema lasknud oma hobuse oma kodus ette panna ja läinud tema ja Nõmik hobust otsima, et see ehk hobuse ära kautada, nad sõitnud Possa Mihkli juure, Tuul tulnud ka sinna järele, kui nad tuas olnud, olla Tuul ilma tema ja tõiste teadmata tema, Sauli, hobuse wõtnud wäljast ja jälle ära sõitnud, teda jala jätnud, minnes olla pimel ööl ta hobune J. Tuule jälle tema, Sauli, kodu tagasi wiinud, sealt olla tema pois Willem Sontag hobuse ja Johann Tuule jälle Possa Mih. Tootsi juure tagasi toonud. Mihkel Toots olla oma poisi tema, Sauli hobust ja Tuult selles wahes otsima saatnud, kus poisid Tootsi hobuse, et Tuult ei leidnud, nenda wigaseks aeanud, et hobune teele maha jäänud ja tõise hobusega see hobune ja saan kodu toodud saanud. Kaks nädalat aega ei olla see aetud hobune jalgu peale ennast üles aeanud. Tema ei teada, et Tuul Nõmmiku perenaese kallale minna tahtnud.
Wallawöörmünder Jüri Nõmmik ütleb: tema teada seda lugu nenda sama, kuidas Johann Saul kõnelnud, muus asjas wõida tema naene ise küsitud saada.
Perenaene Julie Nõmmik wastab küsimise peale: Johann Tuul sõitnud nende talu hobusega öösel nende kodu, 23. Januaril s.a. seletanud ka, et tall nende, Nõmiku hobune sõita olla, mehed olla tema kätte hobuse andnud, sõitnud wäljast jälle ära, sõitnud ühe tunni pärast jälle tagasi, teretanud jälle suure healega, ta nurisenud, et tema hobusega öösel ümber sõidetawat, siis wõtnud Tuul pudeli wiina taskust, joonud ise ja andnud pudeli nende kätte, ei wõtnud pudelit neilt enam wastu, kui ta ahju ja ühe kasti wahel tuas istunud, wõtnud seal Johann Tuul temal oma käega ta wassakust käest kinni, ei lasknud lahti, tõise käe aeanud tema rinnade ehk nisade külge palja ihu peale, omad jalad aeanud J. Tuul tema jalgade peale ja üle, wiimaks waeunud temale peale nagu sadu, siis hüüdnud ta tõisele naesele, kes seal tuas olnud: "ai tulge appi," - see peale hakkanud nad Tuult ära aeama see läinud ka ära, ja nõudnud poisi läbi wiina pudeli tagasi. Ta pidada tõtt tunnistama, et wannutatud saada.
Mai Reimann tunnistab: Johann Tuule olek olnud muidu sell tähendatud aeal nende kodus nenda, kuidas perenaene Julie Nõmmik seletanud. Tuul istunud perenaesele Julie Nõmikulle õige ligi, waeutanud ennast lossakilli perenaesele peale, aeanud omad jalad perenaese jalgade peale, käe nisade juure panemist ta ei näinud, et perenaesel suur rättik ümber olnud. Peale seda hüüdnud perenaene: "ai tulge appi!" Weike lampi tuli olnud tuas põlemas. Tuul pakunud neile wiina, olnud ise ka purjus, käppakille läinud ühe tooli naeale üles ja pärast tueast wälja ja ära, lasknud ka wiina pudeli omale wälja järelle wiia. Kui ta esite poissi tahtnud ülesse äratama minna, wõtnud Tuul temal wassaku käe randist kinni ütlenud tasa: "ära aea poisisi üles, tule minuga ligi," tema tõmbanud oma käe Tuulest lahti, ega läinud Tuule kutsumisel sellele, Tuulele järele, peale selle kutsumise jäänud weel Tuul taha tuppa laua ette seisma.
Arwatud. See asja protocolli ärakiri koolideinspektorile ja kiriku Eestseisja härrale ära nägemiseks auupaklikult ette säedida.
Kog. Wanem: [allkiri]
[allkiri]
kirj.
