Kohtuse kaewas Mari Wäljaots, Mihkli lesk, et tema surnud mees (kui ta weel elas) Mihkel, on Sakku Jaan Katkusillale 5 aasta eest laenuks annud 29 rubla, seda wõlga lubanud tma siis ära maksta kui meil tarwis on, aga kuni siit saadik ei ole tema weel maksnud, ehk kül mittu korda tema käest on küsitud.

Tuli ette Sakku Jaan Katkusilt ja ütles, mina laenasin tema keäst kül 29 rubla aga sinu mees parkis minu tuas wiis aastat järgi mööda nahku selle eest nõuan mina 18 rubla üiri.

Kohtu kaiad lepisid nenda ära: et 10 rubla rahast jääb üiri eest ja 19 (üheksateistkümmend) rubla jääb weel Jaan Katkusillal Mari Wäljaotsale maksta.

Seda wõlga (üheksateistkümmend rubla) lubab Jaan Katkusilt 1. Septembriks 1888 a. jälle tagasi maksta.