Sellsamal nimetud päewal kaebas Marja Õis Jaak Alemanni peale et see olla teda peksnud ja sõimanud, sellepärast et teda keelanud üle tema maatüki minemast. 

Sai Jaak Alemann sisse kutsutud ja küsitud, miks sina seda wana inimest oled löönud ja sõimanud? Wastas Jaak Alemann: "Millal mina teda löönud ehk sõimanud olen, ta tuli oma kepiga minu hoost lööma, siis tõrjusin ma teda wähe eemale - muud midagi,"

Küsis kohus: "Kas see on nii?" Wastas Marja Õis: "Jumala eest see on tõsi, mina ei waleta mitte, mina ei ole oma kepikest koguni ülesse tõstnud, waid keelasin aga paljalt teda üle minu maatükki minemast ming ütlesin, ära tõmma sialt, tõmma siit kõrwalt. Aga Jaak kargas wankrilt maha ning usutas mind piitsa piuga nina alla: Oh sa kurrat! ja lõi minule rindu nii et mina pitkali maha kukkusin - ja hakkas ise sõimates edasi minema. Mina ei teind ega ütelnud temale muud kui: Küll herra mõisas elab! Ja siiamaale olen mina oma puusaga sest lükkamisest haige,"

"Ja sina Jaak," ütles peakohtumees, "sina oled noor mees, ja oleks wõinud wana inimesega muud moodi läbi saada, kui niiwiisi lükata ja sõimata; sa piad seda eide käest andeks paluma, wõi muidu paneme sind tahwi maksma!"

Lepisiwad isekeskis!