Laiksaare walla politsei,
8. Junil 1888 a.
Juures oli: Wallawanem: M. Pukk.
Kirjutaja Johann Warrik tõi ette mööda läinud nädala päewil olla temal kummutist lukku tagast üks Charkowi Agrar=Pantkiri 2. Januarist 1884 - Seria 25, Nr. 176822, suur 100 rubl. ühe Juli 1888 poole aasta kupongiga ära wõetud. Et tõine sarnane paber ja muud asjad alles jäänud, olla tema kodu inimeste peale tegu arwanud. Kõnnel ja uurimisel olla tema õde tema talitaja Minna Warrik ise ära ütlenud, et tema, Minna, selle paberi wõtnud ja tõise õe Kai Warrikulle selle nelja aasta palgaks ütlenud andnud olewat, kui selle paberi eest ehk raha kuskil annetakse. Ütlenud ka, et tema muukrauaga kummuti lukku lahti wõtnud ei olla, waid selle oma wõtmetega. Talwel tahtnud ta juba kord wõtta, kus Treibergi karmantsik wõtmid ei andnud, waid laua suhwlaadiku lukku katki murdnud, seletanud ka: see ei olla temale, kirjutajalle, kahjuks, Kai saanud palga ja tema, kirjutaja saanud õppetuse, et edespidi parem oma raha hoiaks, nenda olla õde Minna kõik tema wastu üles tunnistanud, tema paluda, et asi uuritud ja ülema kohtu kätte saaks otsustuseks saadetud, et selle santkirja kätte saaks, ehk see sunnitud puhtas rahas temale wälja maksma. Ühtlase paluda ta, et Keiserlik Silla kohus palutud saaks asja ruttulise uurimisele wõtta ja tsirculairide läbi selle paberi tutwaks teeks.
Minna Warrik wastab: tema ei olla seda wäärt paberid mitte wõtnud ega ei olla ka seda wenna Johann Warrikulle ütelnud, et tema seda wäärtpaberid wõtnud oleks; tema ei teada ega ei olla näinud selle talwese suhwlaadiku wõtme murdmisest muud midagi kui üksinda seda kui raudsep rents seda lukku lahti lõhkunud.
August Treiberg luteri usku 19 1/2 aastat wanna tunnistab selle talwese wõtme katkimurdmise peale: tema leidnud tõisel päewal pärast kirjutaja Joh. Warriku Pärnusse sõitmist, et Joh. Warrik oma kummudi ja kappi wõtmed, kantselei kappi ukse ette unustanud; pärast seda nägemist olla ta Minna Warrikulle seda kõnelnud, et kirjutaja Joh. Warrik oma wõtmed kantselei kappi ukse ette unustanud, mis peale see, Minna Warrik üttelnud: "see on hea küll, mina saan oma raha nüüd kätte, pärast seda läinud tema, Treiberg kantseleisse ja pandnud need wõtmed kantseleis laua suhwlaadikusse lukku taha ja wõtmid suhwlaadiku wõtme oma kätte. Selle peale läinud Minna Warrik kantseleist wõtmeid ära tooma, kust tema aga neid mitte leidnud ei ole; siis hakkanud Minna Warrik kohe temale, Treibergile, peale aeama, et tema wõtmed kätte annaks; ja ütelnud Minna, et tema mitte rohkem ei wõtta kui 100 rubl. oma raha; ja ütelnud weel Minna, mis Teil Treibergil nende wõtmetega tegemist on, kas Teie olete minu wenna wara hoidja; mis peale tema, Treiberg muud teha ei olla wõinud kui suhwlaadiku wõtme, kus need kummudi wõtmed sees olnud, lukkusse katki murdnud.
Minna Warrik tunnistas, et tema oma wenna Joh. Warriku käest laenu raha 50 rubl. selle raha ühe aastaline protsent 2 rubl. ja tema oma selle aasta palka 30 rubl. kätte saanud on.
Arwatud: Eesolewa protocollist ärakiri Keiserliku Pernu Sillakohtule pitkema järele uurimiseks auupaklikult ette seadida.
Wallawanem: [allkiri]
Laiksaare walla politsei,
8. Junil 1888 a.
Juures oli: Wallawanem: M. Pukk.
Kirjutaja Johann Warrik tõi ette mööda läinud nädala päewil olla temal kummutist lukku tagast üks Charkowi Agrar=Pantkiri 2. Januarist 1884 - Seria 25, Nr. 176822, suur 100 rubl. ühe Juli 1888 poole aasta kupongiga ära wõetud. Et tõine sarnane paber ja muud asjad alles jäänud, olla tema kodu inimeste peale tegu arwanud. Kõnnel ja uurimisel olla tema õde tema talitaja Minna Warrik ise ära ütlenud, et tema, Minna, selle paberi wõtnud ja tõise õe Kai Warrikulle selle nelja aasta palgaks ütlenud andnud olewat, kui selle paberi eest ehk raha kuskil annetakse. Ütlenud ka, et tema muukrauaga kummuti lukku lahti wõtnud ei olla, waid selle oma wõtmetega. Talwel tahtnud ta juba kord wõtta, kus Treibergi karmantsik wõtmid ei andnud, waid laua suhwlaadiku lukku katki murdnud, seletanud ka: see ei olla temale, kirjutajalle, kahjuks, Kai saanud palga ja tema, kirjutaja saanud õppetuse, et edespidi parem oma raha hoiaks, nenda olla õde Minna kõik tema wastu üles tunnistanud, tema paluda, et asi uuritud ja ülema kohtu kätte saaks otsustuseks saadetud, et selle santkirja kätte saaks, ehk see sunnitud puhtas rahas temale wälja maksma. Ühtlase paluda ta, et Keiserlik Silla kohus palutud saaks asja ruttulise uurimisele wõtta ja tsirculairide läbi selle paberi tutwaks teeks.
Minna Warrik wastab: tema ei olla seda wäärt paberid mitte wõtnud ega ei olla ka seda wenna Johann Warrikulle ütelnud, et tema seda wäärtpaberid wõtnud oleks; tema ei teada ega ei olla näinud selle talwese suhwlaadiku wõtme murdmisest muud midagi kui üksinda seda kui raudsep rents seda lukku lahti lõhkunud.
August Treiberg luteri usku 19 1/2 aastat wanna tunnistab selle talwese wõtme katkimurdmise peale: tema leidnud tõisel päewal pärast kirjutaja Joh. Warriku Pärnusse sõitmist, et Joh. Warrik oma kummudi ja kappi wõtmed, kantselei kappi ukse ette unustanud; pärast seda nägemist olla ta Minna Warrikulle seda kõnelnud, et kirjutaja Joh. Warrik oma wõtmed kantselei kappi ukse ette unustanud, mis peale see, Minna Warrik üttelnud: "see on hea küll, mina saan oma raha nüüd kätte, pärast seda läinud tema, Treiberg kantseleisse ja pandnud need wõtmed kantseleis laua suhwlaadikusse lukku taha ja wõtmid suhwlaadiku wõtme oma kätte. Selle peale läinud Minna Warrik kantseleist wõtmeid ära tooma, kust tema aga neid mitte leidnud ei ole; siis hakkanud Minna Warrik kohe temale, Treibergile, peale aeama, et tema wõtmed kätte annaks; ja ütelnud Minna, et tema mitte rohkem ei wõtta kui 100 rubl. oma raha; ja ütelnud weel Minna, mis Teil Treibergil nende wõtmetega tegemist on, kas Teie olete minu wenna wara hoidja; mis peale tema, Treiberg muud teha ei olla wõinud kui suhwlaadiku wõtme, kus need kummudi wõtmed sees olnud, lukkusse katki murdnud.
Minna Warrik tunnistas, et tema oma wenna Joh. Warriku käest laenu raha 50 rubl. selle raha ühe aastaline protsent 2 rubl. ja tema oma selle aasta palka 30 rubl. kätte saanud on.
Arwatud: Eesolewa protocollist ärakiri Keiserliku Pernu Sillakohtule pitkema järele uurimiseks auupaklikult ette seadida.
Wallawanem: [allkiri]