Willem Pauls kaebab Johanes Kiili peale, see olla tema saapad ühel pühapääwal tänawu heina aeg heinamaa pealt küüni juurest ära warastanud, tema olnud õitsil ja läinud sealt hommiku kala püüdma, kui tagasi tulnud, leidnud, et saapad olnud waja, Jakob Lattik ütelnud temale, et Johanes Kiili ja Josep Jõgi tema naese wend on seal küüni juures käinud wõib olla, et need on wõtnud, tema  läinud siis metsa järele kus Johanes Kiili elanud ja leidnud oma saapad tema jalast Johanes Kiili üttelnud, et on nalja pärast ära wõtnud ja lubanud saapad tagasi anda, saapad olla tema ka kätte saanud aga seal sama küüni ligidal olnud temal ka waljad ja olla ka walja rihm seesama kord ära warastatud, mis temal praegu  saamata olla, peremees nõudwad tema käest 1 rubla wälja rihma eest. Johanes Kiili kostab kaebduse peale, et Willem Pauls olla temale ise omad saapad lubanud, tema olnud metsas marjul ja olla oma jalga wigastanud, sellepärast palunud siis Willem Paulsi käest saapad jalga. Willem Pauls ütleb, et tema ei ole Johanes Kiilile mitte saapaid lubanud, nõuab oma saabaste eest 4 rubla  50 kop. ja rihma eest 1 rubla.

Johanes Kiili ütleb, et kui Willem Pauls tema juurde metsa tulnud, siis küsinud tema. Kas wiid ise saapad ära wõi pean ära saatma. Willem Pauls üttelnud, et ei ole aega kodu minna, käskinud ära saata ja tema saatnud siis ka oma emaga saapad ära. Annab tunnistajaks Leena Wärw Jaani tüttar, kes seda juttu olla kuulnud.

                            /:jääb poolele:/

                                                                               Kohtumees: Johanes Rätsepp xxx

                                                                               Kohtumees: Abram Tiit xxx

                                                                               Kohtumees: Karel Terras xxx

                                                                               Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).