Sell 22. Augustil s.a. N. 525 poolele jäänud asjus tulid ette Märt Wärw oma naese Miinaga ja tunnistawad, et Miina  warrast on küll natuke riiet, järele jäänud ei tea nemad aga kui palju, ühtegi  terwed kangast ei ole olnud, kõik olnud poolikud otsad, enne surma ütelnud Miina Wärw, et tema riide kraam jääb emale, wennal Jaanil ei olla tema riidest enam kedagi saada Jaan olla kõik oma jao kätte saanud. Linnikitest ei tea tema kedagi, kaks tükki saanud Jaani naesele antud. Jaan Wärw ütleb, et kui tema naese wõtnud, siis kinkinud tema naene tema emale kaks linikud ja need annud siis ema temale pärast tagasi, aga kaks linikid, mis tema ise pulmast saanud, olla seal kadunud Miina kirstus olnud.

Tunnistus sai awaldud.

Kohus mõistis: Jaan Wärwu kaebtuse Karel Wärwu peale tühjaks, sest tunnistuse järele on kadunud Miina Wärw oma riide kraami oma emale lubanud ja tunnistab ka ema, et see kraam olla tema lubaga Kaarli käes. Ka on siin pool pruugiks, et kui üks perekonna liige naese wõttab, siis saab tema kõik oma riide kraami kätte, kui nüüd Jaan Wärw kolme aasta eest naese wõttis, siis on ta wist kõik oma jau kätte saanud.

/:Otsus kuulutud 19. Septembril 1886. Talurahwa seaduse raamatu  §. §. 772, 773 ja 774 juhatusel. Jaan Wärw kuulutas, et tema otsusega rahul ei ole ja sai temale appellatsion lubatud.)

                                                           peakohtumees: Karel Narits 

                                                           Kohtumees: Joh. Rätsep xxx

                                                           Kohtumees: Karel Terras xxx

                                                           Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).