PROTOKOLL

Kokora: Koosolekute protokollid (1884-1888)

LeidandmedEAA.1118.1.7
Kaader
227
228
229
Daatum24.03.1886
Protokolli number542
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted

Josep Wilde kaebab Karel Nukka peale, tema kaubelnud ennast selle sulaseks Jüri pääwast 1886 kuni  Kadrina pääwani sel aastal, palka pidanud tema selle aja eest saama.

4½ wakka rukkid

4½ wakka odre

2 wakka kartulid maha sulase seemnega

1 leesik lina

1 saad heinu

pearaha, nii palju kui tuleb

tema teeninud kuni 4 nädalad enne Mihkli pääwa, siis ajanud Karel Nukka teda oma juurest ära; palka olla tema kätte saanud: 1 saad heinu, nõuab nüid Karel Nukka käest oma palk kätte ja peale selle weel kolme teenimata kuu  riie ja leib; peale selle  olla tema Karel Nukkale 7 rubla 50 kop. wõlgu annud, keda ka Karel Nukka käest nõuab.

Karel Nukka kostab kaebtuse peale, et see Josep Wildest ülesse antud kauba tingimised olla õiged, ka ei ole tema Josep Wildele rohkem palka kätte annud kui 1 saad heinu, tema leidnud, et Josep Wilde olla tema ristik heina seemet warastanud ja ühte wana aita kus sees maganud, ristik heina haganate alla ära peitnud, tema kutsunud wallawanema Mihkel Pundri ja walla wöör mündri Karel Müürseppa juure, kes seda wargust üle waadanuwad, et tema mitte warast omal sulaseks ei wõinud pidada siis ajanud küll Josep Wilde 5 nädalad enne Mihkli pääwa oma juurest ära ei luba Josep Wildele sellepärast et  ta teda warastanud sugugi palka maksa.  Raha olnud temal Josep Wilde käest 7 rubla  50 kop. wõlgu wõetud, selle peale olla tema Josep Wildele tagasi maksnud:

tubakad ja tuletikud                                        70 kop.

naese wõtnud tema juures ja saanud

hobuse õppetaja juures käija,oma

ja hobuse pääw kokku                             1 rbl.

pulmade peale kulutanud 2 töö

pääwa ära a' 50 kop.                               1 rbl.

2/3 pääwa olnud ära suwel

heina ajal, kui mõisa walitsus 

tema (Wilde) jurest heina wargust otsinud    40 kop.

kolmel kohtu pääwal olla kontoris

käinud oma asju õiendamas a' 20 kop.            60 kop.

                                                    Summa  3 rubl. 70 kop.

ei luba aga ka seda wõlgu wõetud raha Josep Wildele tagasi maksa, sest seda ei wõiwad teada kui palju Josep Wilde teda juba enne on warastanud ja temal kahju teinud, peab siis see palk ja raha omale kahju tasumiseks. Walla wöörmünder Karel Müürsepp ja wallawanem Mihkel Punder tunnistawad, et nemad on Karel Nukka warast aidast haganate alt küll ristik heina seemet leidnud ei tea nemmad aga kui palju seal semet olnud ehk kes need seemned senna wiinud.

Josep Wilde ütleb, et tema ei ole ristikheina seemet aita haganate alla wiinud, tubakad ja tikkusid ei ole Karel Nukka temale millagi toonud, ära wiidetud pääwad; mis Karel Nukka ülesse annud wõttab tema wastu. Karel Nukka annab tunnistajaks Jakob Tiitu, kes juures olnud, kui Josep Wilde ise tunnistanud, et on need ristikheina seemned senna haganate alla wiinud.

Jakob Tiit tunnistab, et teisel pääwal peale selle kui Karel Nukka Josep Wilde oma juurest ära ajanud, läinud tema  Josep Wildega Karel Nukka juure, Josep Wilde palunud seal Karel Nukkad, et ta teda jälle tagasi oma teenistusesse wõttaks. Karel Nukka küsinud miks pärast sa need seemned senna wiisid, kas tahtsid aga mulle kahju teha wõi tahtsid neid seemneid ära müüja.

Josep Wilde üttelnud selle peale, et tema on kaks korda haganad aida salwe wiinud ükskord külimituga ja teine kord kuue hõlmaga ja üttelnud  weel,, Kui ma ka need seemned  wiisin , aga leppime ära, ma enam seda ei tee lähme wõi paneme protokolli ülesse kui weel kedagi kahju teen., siis  wastan." Tunnistus sai awaldud.

Kohus mõistis: Et Karel Nukka maksab Josep Wildele palju nelja ära teenitud kuu eest kätte, kolme teenimata  kuu eest ei saa aga tema palka ja peab siis Karel Nukka maksma.

2½ wakka rukkid

2½ wakka odre

3½ wakka kartulid (kahe wakka külwist saab 6 wakka arwatud

11½ näela linu

2 rubla pea raha (täis pearaha on 3 rubla 25 kop. 1 saad heinu on Josep Wilde kõik kätte saanud, sellest peab peremehele 86 kop. tagasi maksma (saadu hind 2 rubla arwatud) wõlgu wõetud raha 7 rubla 50 kop peab Karel Nukka Josep Wildele tagasi maksma sellest läheb aga maha 3 rubla ära wiidetud pääwade eest mis Josep Wilde ise wastu wõttab. Et tunnistuse  järele Josep Wilde on ristikheina seemet aita haganate hulka wiinud, ja sellega peremeest warastanud, sellepärast arru ei saa Josep Wilde mitte oma täit aasta palka, waid peab pealegi warguse trahwiks 3 rubla 8 pääwa aja sees waeste laadikusse maksma.

/:Otsus kuulutud 24. Oktoobril 1886 Talurahwa seaduse raamatu §. §. 772, 773 ja 774 juhatusel. Kohtu käijad kuulutasid mõlemad, et nemad otsusega rahul ei ole ja sai appellatsion lubatud.

                                                                 peakohtumees: Karel Narits (allkiri)

                                                                 Kohtumees: Karel Terras xxx

                                                                 Kohtumees: Jakob Terras xxx

                                                                 Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).

   

Josep Wilde kaebab Karel Nukka peale, tema kaubelnud ennast selle sulaseks Jüri pääwast 1886 kuni  Kadrina pääwani sel aastal, palka pidanud tema selle aja eest saama.

4½ wakka rukkid

4½ wakka odre

2 wakka kartulid maha sulase seemnega

1 leesik lina

1 saad heinu

pearaha, nii palju kui tuleb

tema teeninud kuni 4 nädalad enne Mihkli pääwa, siis ajanud Karel Nukka teda oma juurest ära; palka olla tema kätte saanud: 1 saad heinu, nõuab nüid Karel Nukka käest oma palk kätte ja peale selle weel kolme teenimata kuu  riie ja leib; peale selle  olla tema Karel Nukkale 7 rubla 50 kop. wõlgu annud, keda ka Karel Nukka käest nõuab.

Karel Nukka kostab kaebtuse peale, et see Josep Wildest ülesse antud kauba tingimised olla õiged, ka ei ole tema Josep Wildele rohkem palka kätte annud kui 1 saad heinu, tema leidnud, et Josep Wilde olla tema ristik heina seemet warastanud ja ühte wana aita kus sees maganud, ristik heina haganate alla ära peitnud, tema kutsunud wallawanema Mihkel Pundri ja walla wöör mündri Karel Müürseppa juure, kes seda wargust üle waadanuwad, et tema mitte warast omal sulaseks ei wõinud pidada siis ajanud küll Josep Wilde 5 nädalad enne Mihkli pääwa oma juurest ära ei luba Josep Wildele sellepärast et  ta teda warastanud sugugi palka maksa.  Raha olnud temal Josep Wilde käest 7 rubla  50 kop. wõlgu wõetud, selle peale olla tema Josep Wildele tagasi maksnud:

tubakad ja tuletikud                                        70 kop.

naese wõtnud tema juures ja saanud

hobuse õppetaja juures käija,oma

ja hobuse pääw kokku                             1 rbl.

pulmade peale kulutanud 2 töö

pääwa ära a' 50 kop.                               1 rbl.

2/3 pääwa olnud ära suwel

heina ajal, kui mõisa walitsus 

tema (Wilde) jurest heina wargust otsinud    40 kop.

kolmel kohtu pääwal olla kontoris

käinud oma asju õiendamas a' 20 kop.            60 kop.

                                                    Summa  3 rubl. 70 kop.

ei luba aga ka seda wõlgu wõetud raha Josep Wildele tagasi maksa, sest seda ei wõiwad teada kui palju Josep Wilde teda juba enne on warastanud ja temal kahju teinud, peab siis see palk ja raha omale kahju tasumiseks. Walla wöörmünder Karel Müürsepp ja wallawanem Mihkel Punder tunnistawad, et nemad on Karel Nukka warast aidast haganate alt küll ristik heina seemet leidnud ei tea nemmad aga kui palju seal semet olnud ehk kes need seemned senna wiinud.

Josep Wilde ütleb, et tema ei ole ristikheina seemet aita haganate alla wiinud, tubakad ja tikkusid ei ole Karel Nukka temale millagi toonud, ära wiidetud pääwad; mis Karel Nukka ülesse annud wõttab tema wastu. Karel Nukka annab tunnistajaks Jakob Tiitu, kes juures olnud, kui Josep Wilde ise tunnistanud, et on need ristikheina seemned senna haganate alla wiinud.

Jakob Tiit tunnistab, et teisel pääwal peale selle kui Karel Nukka Josep Wilde oma juurest ära ajanud, läinud tema  Josep Wildega Karel Nukka juure, Josep Wilde palunud seal Karel Nukkad, et ta teda jälle tagasi oma teenistusesse wõttaks. Karel Nukka küsinud miks pärast sa need seemned senna wiisid, kas tahtsid aga mulle kahju teha wõi tahtsid neid seemneid ära müüja.

Josep Wilde üttelnud selle peale, et tema on kaks korda haganad aida salwe wiinud ükskord külimituga ja teine kord kuue hõlmaga ja üttelnud  weel,, Kui ma ka need seemned  wiisin , aga leppime ära, ma enam seda ei tee lähme wõi paneme protokolli ülesse kui weel kedagi kahju teen., siis  wastan." Tunnistus sai awaldud.

Kohus mõistis: Et Karel Nukka maksab Josep Wildele palju nelja ära teenitud kuu eest kätte, kolme teenimata  kuu eest ei saa aga tema palka ja peab siis Karel Nukka maksma.

2½ wakka rukkid

2½ wakka odre

3½ wakka kartulid (kahe wakka külwist saab 6 wakka arwatud

11½ näela linu

2 rubla pea raha (täis pearaha on 3 rubla 25 kop. 1 saad heinu on Josep Wilde kõik kätte saanud, sellest peab peremehele 86 kop. tagasi maksma (saadu hind 2 rubla arwatud) wõlgu wõetud raha 7 rubla 50 kop peab Karel Nukka Josep Wildele tagasi maksma sellest läheb aga maha 3 rubla ära wiidetud pääwade eest mis Josep Wilde ise wastu wõttab. Et tunnistuse  järele Josep Wilde on ristikheina seemet aita haganate hulka wiinud, ja sellega peremeest warastanud, sellepärast arru ei saa Josep Wilde mitte oma täit aasta palka, waid peab pealegi warguse trahwiks 3 rubla 8 pääwa aja sees waeste laadikusse maksma.

/:Otsus kuulutud 24. Oktoobril 1886 Talurahwa seaduse raamatu §. §. 772, 773 ja 774 juhatusel. Kohtu käijad kuulutasid mõlemad, et nemad otsusega rahul ei ole ja sai appellatsion lubatud.

                                                                 peakohtumees: Karel Narits (allkiri)

                                                                 Kohtumees: Karel Terras xxx

                                                                 Kohtumees: Jakob Terras xxx

                                                                 Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).

   


TAGASI KUVA MÄRGENDUS