Mõisa walitsus kaebas, et rehe wili, mis rehe juurest on toodud, kogoni ühesugune rehesaak ei ole, isiäranis üks rehi on kogoni wähhem wälja annud, kui teised keegi, — ja koormad on ometegi ühesuurused olnud ja rukkid aidamehe tunnistuse järele ka ühed.

Hinrik Plokmann astus ette ja ütles, tema olla kõik oma tallitust hoolega täitnud ja ei ole ei isi wõtnud, ega ka teisi wõtta lasknud, aga need rehed ei ole keegi ühe paljo wälja annud ja tema ei teada ka, mikspärast üks rehi enam wälja annud kui teine.

Mõistust ei wõinud kogokonna kohus midagi mõista, et se asi kogoni suur on ja mõisa ka mingi warguse tunnistust muud ei ole, kui, et üks rehi wähäm wälja annud. kui teine.