PROTOKOLL

Kassari: Kohtuistungite protokollid (1881)

LeidandmedEAA.2780.1.2
Kaader
69
70
Daatum05.04.1886
Protokolli number4
Protokolli teema3. Laenusuhted; 6. Töö- ja teenistussuhted; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

suurema kohtutele edasi antud

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Magnus Tamm Kohtumees
Priidu Toi Abikohtumees
Andrus Kersen Abikohtumees
Th. Piik Kirjutaja

Tuli kohut ette Priidu Kaewats ja rääkis et talitaja Juhan Kerner olla wiie aasta eest tema käest 57 rubla raha laenanud selle kaubaga et pidanud warsi jälle teise aasta ära maksma.Nüüd olla juba wiis aastad ja polla tale oma kohut ühtegi täitnud.Nemad teeninud selle aegas Tallinna juures Paljassaares,kus Kroonu suuretüki kuulise wälja lastakse ja selle raha laenanud ka seal tema käest.Juhan Kerner ei olla sell aastal saares olnudgi,olnud kodu haige,sui käinud kord haigusega seal neid waatmas kus ka raha laenanud.Tema olnud selle potretti peremees seal maksnud meestele palgad ja olnud kõik tema juhatuse all.Ta olla ikka kannatanud,et just omal pole häda olnud raha poolest,et aga Kerner oma kohut ei täita,palub tema kohut Kernerit sundida tale see raha wälja maksma.Tuli kohtu ette kaeptuse alune talitaja Juhan Kerner ja kui tale ees seisab kaeptus sai ette loetud rääkis tema,et see asi sugugi nenda ei olla.Tema kaubelnud selle saare potretti omale ja olnud ikka esimene peremees.Parissooni herra,kes kroonuga kaubelnud ja tema kätte töö uskunud ei olla mitte ütelnud,et ta peab Kaewatsi ka seltsi wõtma.Et nad aga sell ajal Kaewatsiga sõbrad olnud,wõtnud Kaewatsi ka oma seltsi jäu meheks.Tema kaubelnud kõik mehed ja palgad 4 meest olnud jäu peal,teised saanud kuu wiisi palga.Et aga tema enne haigeks kodu jäänud,siis uskunud ja annud kõik selle juhatuse Kaewatsi hooleks ja kui mehed hakkanud minema lubanud ta järele minna kui terweks saab,kui aga terwis paremaks ei pidanud saama,siis lubanud oma eest weel ühd asemiku saata.Kaewats kirjutanud Tallinnast kaks kirja et kui ta terwe ära tuleb,kui mitte siis ühe mehe oma asemele weel senna saadab.Et ta terwe polnud,siis saatnud Jüri Elmi oma eest ja lubanud 20 rubla kuus palka.Sui poole kui paremaks saanud läinud mehi senna ka waatma ja seal küsinud teenituse ja raha aru Kaewatsi käest järele.Kaewats annud siis aru ja tulnud temale siis 51 rubla üle Jüri Elmi palga Kaewatsil anda.See 51 rubla maksnud Kaewats ka ära.Laenanud ei olla ta koguni Kaewatsi käest raha.Sügise kui mehed ära tulnud kuulnud ta järele palju sealt teeninud kas ta weel saab,wõi peab ta muist weel tagasi maksma.Mitmed rääkinud siis palju teenitud,ja pidanud ta weel Kaewatsi käest 45 rubla saama.Ta küsinud seda Kaewatsilt see ütelnud et pool peremeest Sihwer 50 rubla olla tagasi wõtnud ja mõnda muud moodi.Tema käinud Tallinnas kuulamas,waatnud seal rechnungid läbi ja leidnud ikka et ta peab weel 45 rbl saama.Sihwer olla ka tõendanud,et ta Kaewatsile kõik olla wälja maksnud.Mis õigusega nõuab siis Kaewats tema käest nüüd seda raha,kuna tal weel saada oleks olewad.Pärast kolmanda aasta saanud nad Kaewatsiga pahaseks ja tema wõtnud Paljassaare üksi omale,Kaewats jänud kõrwale,miks ei nõudnud ta siis oma wõlga wälja.Ka olla nende Kauba peremees nüüd juba surnud.Tunnistus mees Andrus Mets tuli kohtu ette ja rääkis et tema olnud ka selle eel nimetud ajal üks jäu mees Paljassaares.Ta elanud selle ajal Tallinnas,ja tulnud siis Juhan Kerner senna,kaubelnud Pärissoni herra käest saare ära,tema palunud siis Kerneril ennast ka jäu meheks wõtta,mida see ka teinud.Pärast kui teised senna tulnud ja Johan Kerner koju haigeks jäänud,kirjutanud Kaewats Kernerile saarelt järele et ise tuleb ehk asemiku saadab.Juhan Kerner saatnud siis oma asemele Jüri Elmi.Sellest olla siis näha et Kerner suurem juhataja olnud,teda ja Elmit ilma Kaewatsita wõtnud See raha mis Jüri Elmist üle selle palga pidanud järele pidand J.Kerner õigusega omale saama.Sui tulnud J.Kerner haiglaselt saare järele ja seal klaarinud nad ise ennast Kaewatsiga.Tema ei teada kui palju Priidu Kaewats J.Kernerile maksnud.Tema kui jäu mees teenind 138 rbl wälja.Kerneri asemik Jüri Elmi olnud 4 kuud a 20 rbl=80 rupla siis oleks pidand Kerner 58 rubla weel saama jo kuidas Kaewats räägib.Saaks Tallinnast selged rechnungid,siis peaks Kaewats Kernerile weel juure maksma.Et kauba peremees surnd pole wõimalik õigeid rechnungid saada.Tunnistus mees Jaan Treialt,kes Suuremõisa walla hinge kirjas on,tuli kohtu ette ja rääkis et tema kui Parissoni herrast seatud saare waht teenind ka seal ja kuulnud tema siis kui Juhan Kerner ja Priidu Kaewats sest asjast järgmiselt rääkinud:siis ütelnud Kerner Kaewatsile ma olen see aasta kodu,sa wõid tulewa aasta jälle kodu olla ja teenime ikka seltsis.Kohtu arwamine:Kohus seletas Priidu Kaewatsile,et tal mitte õigus pole Kerneri käest seda raha nõuda,kui Kerneri asemiku Jüri Elmi kuu palgast raha üle jäi,oli Joh.Kerneril kui jäu mehel õigus seda omale pärida ja pakkus neile lepitust.Priidu Kaewats ei wõtnud lepitust wasta ja nõudis Kehelkonna kohtu edasi kaebamiseks ära kirja.See sai ka temale antud warsi sell sammal päewal.

Tuli kohut ette Priidu Kaewats ja rääkis et talitaja Juhan Kerner olla wiie aasta eest tema käest 57 rubla raha laenanud selle kaubaga et pidanud warsi jälle teise aasta ära maksma.Nüüd olla juba wiis aastad ja polla tale oma kohut ühtegi täitnud.Nemad teeninud selle aegas Tallinna juures Paljassaares,kus Kroonu suuretüki kuulise wälja lastakse ja selle raha laenanud ka seal tema käest.Juhan Kerner ei olla sell aastal saares olnudgi,olnud kodu haige,sui käinud kord haigusega seal neid waatmas kus ka raha laenanud.Tema olnud selle potretti peremees seal maksnud meestele palgad ja olnud kõik tema juhatuse all.Ta olla ikka kannatanud,et just omal pole häda olnud raha poolest,et aga Kerner oma kohut ei täita,palub tema kohut Kernerit sundida tale see raha wälja maksma.Tuli kohtu ette kaeptuse alune talitaja Juhan Kerner ja kui tale ees seisab kaeptus sai ette loetud rääkis tema,et see asi sugugi nenda ei olla.Tema kaubelnud selle saare potretti omale ja olnud ikka esimene peremees.Parissooni herra,kes kroonuga kaubelnud ja tema kätte töö uskunud ei olla mitte ütelnud,et ta peab Kaewatsi ka seltsi wõtma.Et nad aga sell ajal Kaewatsiga sõbrad olnud,wõtnud Kaewatsi ka oma seltsi jäu meheks.Tema kaubelnud kõik mehed ja palgad 4 meest olnud jäu peal,teised saanud kuu wiisi palga.Et aga tema enne haigeks kodu jäänud,siis uskunud ja annud kõik selle juhatuse Kaewatsi hooleks ja kui mehed hakkanud minema lubanud ta järele minna kui terweks saab,kui aga terwis paremaks ei pidanud saama,siis lubanud oma eest weel ühd asemiku saata.Kaewats kirjutanud Tallinnast kaks kirja et kui ta terwe ära tuleb,kui mitte siis ühe mehe oma asemele weel senna saadab.Et ta terwe polnud,siis saatnud Jüri Elmi oma eest ja lubanud 20 rubla kuus palka.Sui poole kui paremaks saanud läinud mehi senna ka waatma ja seal küsinud teenituse ja raha aru Kaewatsi käest järele.Kaewats annud siis aru ja tulnud temale siis 51 rubla üle Jüri Elmi palga Kaewatsil anda.See 51 rubla maksnud Kaewats ka ära.Laenanud ei olla ta koguni Kaewatsi käest raha.Sügise kui mehed ära tulnud kuulnud ta järele palju sealt teeninud kas ta weel saab,wõi peab ta muist weel tagasi maksma.Mitmed rääkinud siis palju teenitud,ja pidanud ta weel Kaewatsi käest 45 rubla saama.Ta küsinud seda Kaewatsilt see ütelnud et pool peremeest Sihwer 50 rubla olla tagasi wõtnud ja mõnda muud moodi.Tema käinud Tallinnas kuulamas,waatnud seal rechnungid läbi ja leidnud ikka et ta peab weel 45 rbl saama.Sihwer olla ka tõendanud,et ta Kaewatsile kõik olla wälja maksnud.Mis õigusega nõuab siis Kaewats tema käest nüüd seda raha,kuna tal weel saada oleks olewad.Pärast kolmanda aasta saanud nad Kaewatsiga pahaseks ja tema wõtnud Paljassaare üksi omale,Kaewats jänud kõrwale,miks ei nõudnud ta siis oma wõlga wälja.Ka olla nende Kauba peremees nüüd juba surnud.Tunnistus mees Andrus Mets tuli kohtu ette ja rääkis et tema olnud ka selle eel nimetud ajal üks jäu mees Paljassaares.Ta elanud selle ajal Tallinnas,ja tulnud siis Juhan Kerner senna,kaubelnud Pärissoni herra käest saare ära,tema palunud siis Kerneril ennast ka jäu meheks wõtta,mida see ka teinud.Pärast kui teised senna tulnud ja Johan Kerner koju haigeks jäänud,kirjutanud Kaewats Kernerile saarelt järele et ise tuleb ehk asemiku saadab.Juhan Kerner saatnud siis oma asemele Jüri Elmi.Sellest olla siis näha et Kerner suurem juhataja olnud,teda ja Elmit ilma Kaewatsita wõtnud See raha mis Jüri Elmist üle selle palga pidanud järele pidand J.Kerner õigusega omale saama.Sui tulnud J.Kerner haiglaselt saare järele ja seal klaarinud nad ise ennast Kaewatsiga.Tema ei teada kui palju Priidu Kaewats J.Kernerile maksnud.Tema kui jäu mees teenind 138 rbl wälja.Kerneri asemik Jüri Elmi olnud 4 kuud a 20 rbl=80 rupla siis oleks pidand Kerner 58 rubla weel saama jo kuidas Kaewats räägib.Saaks Tallinnast selged rechnungid,siis peaks Kaewats Kernerile weel juure maksma.Et kauba peremees surnd pole wõimalik õigeid rechnungid saada.Tunnistus mees Jaan Treialt,kes Suuremõisa walla hinge kirjas on,tuli kohtu ette ja rääkis et tema kui Parissoni herrast seatud saare waht teenind ka seal ja kuulnud tema siis kui Juhan Kerner ja Priidu Kaewats sest asjast järgmiselt rääkinud:siis ütelnud Kerner Kaewatsile ma olen see aasta kodu,sa wõid tulewa aasta jälle kodu olla ja teenime ikka seltsis.Kohtu arwamine:Kohus seletas Priidu Kaewatsile,et tal mitte õigus pole Kerneri käest seda raha nõuda,kui Kerneri asemiku Jüri Elmi kuu palgast raha üle jäi,oli Joh.Kerneril kui jäu mehel õigus seda omale pärida ja pakkus neile lepitust.Priidu Kaewats ei wõtnud lepitust wasta ja nõudis Kehelkonna kohtu edasi kaebamiseks ära kirja.See sai ka temale antud warsi sell sammal päewal.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS