PROTOKOLL

Häädemeeste: Protokolliraamat (1856-1867)

LeidandmedEAA.4700.1.6
Kaader
151
153
154
Daatum08.09.1867
Protokolli number62
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Rein Klein Peakohtumees
Prits Eichen Abikohtumees
Jürri Jürgensson Abikohtumees
Pahl Kirjutaja

Kaebas Petersonni härra, et temma poole terrameest

1. rükki põllu külwitud saanud 14¾ wakka rükkidega, ja se aasta olla temma mahha külwanud 6¾ wakka.

2. Kartuwlid piddanud mahha pannema merre ära aeda, agga temma pannud kartuwlid nurme peale, kus odrad piddanud pantud saama, aeama annud päwade peale wälja ja selle läbbi saanud temma kahjo. -

3., heinamad olla temma päwade peale wälja annud 2. koormad, - ka sest piddanud temma pool saama. -

4. Tullimurro heinamale piddanud aea ümber teggema, kust olleks üks kuhhi heinu saanud, sedda olla looma nüid ärra söönud, - agga nüid olla aea üllesse kohhendanud, - agga heinast ilma. -

5. kaebaja prauad ja lapsi warkaks sõimanud. -

6. kaebajal aitast üks wikkati ilma loata ärra wiinud. -

7 toonud poole terramees perretuppa üks suur wodi sisse, selle läbbi ei wõida ahhi mitte küttetud saada, - ja

8. ei pea kontrakti järrele temma kaest mitte suremad töösi, mis ette tullewad, küssima, - ka tema nema rukkid piddan ärrakorristama

Sai poole terramees Johann Sigur ette kutsutud ja tedda selle kaebtussega tuttawaks tehtud, ütles:

ad 1. temma ei wõida ilma sõnnikuta maade peale rukki külwata, - sest sõnnik ei olla ennam wälja annud, kartuwli ma olla palju sõnnikud wõtnud, - minnewa aasta olla kartuwlid kessa peale külwatud olnud. -

ad 2. selle assemele olla temma kaks tükki sööti kütnud, - ja kaero ka ennam mahha teinud. -

ad 3. olla ni sant heinam olnud, mis ommal ei ollu kõlwanud tehja, - ka sedda härra käest küssinud, ja härra ei olle temmale middagi wastanud, ja temma arwanud et wakka olleminne ka üks wastus on. -

ad 4. ärra piddanud selle heinamale roikad jure widdama, agga ei olla widdanud mitte, selle pärrast ei wöinud aeda ümber tehja. -

ad 5. temmal olla wikkati keldre peal löe otsast ärra wõetud, ja et muud seal ei käia kui temma ja kaebaja Prau, prellid ja perre, läinud sedda küssima, selle peale akkanud praua tedda söimama, - muud krami ei ollu temma nimmetanud, olla weel kaddunud 1 wak rukki jahho, 2 küllimetto tango, ja kartuwlid,

ad 6. agga temma ei mitte prauad egga prellisi sõimanud. -

ad 7. wodi olla küll ahjo ukse ees, sedda olla teised tõstnud, ka ölla wodil mitte majul ruumi ja kontrakti järrele olla temmal wolli ka sedda tubba prukida. -

ad 8. põllu tööd tunda temma selgeste, ka härra kaia töö jures, ei lausuda temmale middagi, selle pärrast ei teada ka middagi küssida, - aig ei annud temmale mitte rukki uie maa pealt ärra koristada. -

Mõistetud: et Petersoni härra peab poole terra mehhele 12. päwu neljantama nurme jure andma, - mis Petersoni härral pooleterramehhele räikida, on, peab issi agga mitte prauad eigga prellisi laskma rakida -, ka poole terramehhel ei olla mitte wolli niheaste härrale, prauale kui ka lastele sandeste ütleda, nõnda sammuti ku tööde jure härra käest nõu küssima ja perretubba saab neil pooleks arwutud ja poole terramehhe wotid peawad saama akna alla nurka platsi leidma. -

Kaebas Petersonni härra, et temma poole terrameest

1. rükki põllu külwitud saanud 14¾ wakka rükkidega, ja se aasta olla temma mahha külwanud 6¾ wakka.

2. Kartuwlid piddanud mahha pannema merre ära aeda, agga temma pannud kartuwlid nurme peale, kus odrad piddanud pantud saama, aeama annud päwade peale wälja ja selle läbbi saanud temma kahjo. -

3., heinamad olla temma päwade peale wälja annud 2. koormad, - ka sest piddanud temma pool saama. -

4. Tullimurro heinamale piddanud aea ümber teggema, kust olleks üks kuhhi heinu saanud, sedda olla looma nüid ärra söönud, - agga nüid olla aea üllesse kohhendanud, - agga heinast ilma. -

5. kaebaja prauad ja lapsi warkaks sõimanud. -

6. kaebajal aitast üks wikkati ilma loata ärra wiinud. -

7 toonud poole terramees perretuppa üks suur wodi sisse, selle läbbi ei wõida ahhi mitte küttetud saada, - ja

8. ei pea kontrakti järrele temma kaest mitte suremad töösi, mis ette tullewad, küssima, - ka tema nema rukkid piddan ärrakorristama

Sai poole terramees Johann Sigur ette kutsutud ja tedda selle kaebtussega tuttawaks tehtud, ütles:

ad 1. temma ei wõida ilma sõnnikuta maade peale rukki külwata, - sest sõnnik ei olla ennam wälja annud, kartuwli ma olla palju sõnnikud wõtnud, - minnewa aasta olla kartuwlid kessa peale külwatud olnud. -

ad 2. selle assemele olla temma kaks tükki sööti kütnud, - ja kaero ka ennam mahha teinud. -

ad 3. olla ni sant heinam olnud, mis ommal ei ollu kõlwanud tehja, - ka sedda härra käest küssinud, ja härra ei olle temmale middagi wastanud, ja temma arwanud et wakka olleminne ka üks wastus on. -

ad 4. ärra piddanud selle heinamale roikad jure widdama, agga ei olla widdanud mitte, selle pärrast ei wöinud aeda ümber tehja. -

ad 5. temmal olla wikkati keldre peal löe otsast ärra wõetud, ja et muud seal ei käia kui temma ja kaebaja Prau, prellid ja perre, läinud sedda küssima, selle peale akkanud praua tedda söimama, - muud krami ei ollu temma nimmetanud, olla weel kaddunud 1 wak rukki jahho, 2 küllimetto tango, ja kartuwlid,

ad 6. agga temma ei mitte prauad egga prellisi sõimanud. -

ad 7. wodi olla küll ahjo ukse ees, sedda olla teised tõstnud, ka ölla wodil mitte majul ruumi ja kontrakti järrele olla temmal wolli ka sedda tubba prukida. -

ad 8. põllu tööd tunda temma selgeste, ka härra kaia töö jures, ei lausuda temmale middagi, selle pärrast ei teada ka middagi küssida, - aig ei annud temmale mitte rukki uie maa pealt ärra koristada. -

Mõistetud: et Petersoni härra peab poole terra mehhele 12. päwu neljantama nurme jure andma, - mis Petersoni härral pooleterramehhele räikida, on, peab issi agga mitte prauad eigga prellisi laskma rakida -, ka poole terramehhel ei olla mitte wolli niheaste härrale, prauale kui ka lastele sandeste ütleda, nõnda sammuti ku tööde jure härra käest nõu küssima ja perretubba saab neil pooleks arwutud ja poole terramehhe wotid peawad saama akna alla nurka platsi leidma. -


TAGASI KUVA MÄRGENDUS