PROTOKOLL

Kehtna: Ohekatu lepinguraamat (1876-1890)

LeidandmedEAA.2744.1.10
Kaader
4
5
Daatum10.03.1886
Protokolli number1
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Jaan Pallase Peakohtumees
Mihkel Aud Kohtumees
Hans Telliskiwwi Kohtumees

Ohekatku walla Kõrtsu koha omanik Kaarel Kuusk ja Keawa walla mees Hans Padrik on all nimetatud kaupa teinud.

1, Hans Padrik wõtab kõik kõrtsu põllud ja heina maad oma kätte kolme aasta peale se on 23 Jüri kp 1886 aast. kunni 23 Jüri kp 1889 aastani rendi peale ja lubab neid heaste rammutada ja harida nõnda kuidas kord ja kohus on.

2, Rentnik Hans Padrik maksab Kõrtsu koha eest iga aastas 150 rubla (sada wiiskümmend rubla) renti: Pool renti saab rentnikust ette maksetud nii et kewade 1sel Märtsil I pool ja sügise 1 Septembril II pool renti maksma peab.

3, Rentnik maksab kõik kroonu ja walla maksud Kõrtsu koha ette, nimelt kiriku õpetaja, köstre ja koolmeistre palgad Teede sillutamine ja Jaama maks.

Walla maksud mis wiljaga tuleb maksta saab magaski aita iga aasta ära maksetud ja raha maks saab rendi rubla peale ära jagatud ja kõik walla woorid.

4) Rentnik peab põllud kuues wäljas ära jautama nimelt 3 post herja pea al 3 posti kesa ning 3 wälja tulewad suwe wilja alla iga wäli 1/3 posti ehk 2 wakamaad suured.

5. Rentnik saab ahju kutmise tarwis hagu mis ise heina maa pealt maa tasa ara raiub ning muist hagu on luba karjamaa pealt teha.

6, Rentnikul ei ole mitte luba Kõrtsu koha krundi pealt raiuda ja peab ka selle järele waatama, et keegi sealt metsa ei warasta.

7, Rentnikul ei ole mitte luba uut maad üles raiuda mujalt kui Hawa alt mis juba haia sisse on wõetud, umbes paar wakamaad.

8. Rentnik peab ühe wälja mis nüid söötis on kewade ise üles kündma ja kartohwlid peale tegema.

9, Päris peremees Kaarel Kuusk annab rentnikule Hans Padrikule 30 tundrid punase kartohwli seemet sel kewadel 1886 a selle tingimisega, et Hans Padrik wiimsel aastal kui tema kontrahi aeg täis saab jälle tagasi annab, kui kartohwlid ei ole anda peab Hans Padrik kartohwlide eest 45 rubla maksma.

10, Rentnikul peab kõrtsu koha peal 2 hobust ja 2 weist olema ning peale selle muud loomad.

11 Rentnik peab päris peremehel 1 lehm 3 talwed oma põhuga ülewel pidama, ning suwel käib rentniku karjas teeb üks tunder walgid kartohwlid maha.

12, Kõik kahju mis rentnikul pikse tule ehk muud kahju läbi sünnib peab rentnik kui oma kahju kandma ja selle eest oma waraga wastama.

13, Kõik selle koha hooned saawad rentnikust parantud, nimelt nende katused peawad heas korras olema.

14) Rentnik peab kõik põllu ja piirde ajad parandama ning saab parandamise jäuks üks pool sülda roika paka ja 200 teiwast päris meremehe poolt antud, mis rentnik ise raiub ja ära weab.

15, Rentnik ei tohi mitte põhju müia ega heinamaad kahase teha lasta waid se põhk peab Kortsu koha peale ära söödetud saama.

16. Rentnikul ei ole mitte luba, kui tema rendi aeg täis saab põhku teise koha peale wija.

17 Rentnik peab wiimasel aastal 1 Februaril poole ruumi uuele sisse tulejale andma.

18. Rentnik peab ruki pollu hea seemnega enne 15. Augusti maha külwama nenda, et iga posti wahe peale 1 tsetwert rukid kulitud on.

19. Rentnik peab ristik heina seemne iga aasta ruki orase sisse külwama nõnda et iga posti wahe peab 9 toopi seemneid kulwatud saab.

20, Rentnik peab wiimsel aastal, kui rendi aeg lopeb, ristik heina põllu sügise üles kundma.

21, Renti peale andjal ja rentnikul on luba wiimsel rendi aastal Jaakobi päewal seda kontrahti üles ütelda, aga kumakil mitte enne.

22, See kontraht kestab Jüri paewast 1886 a. kolm aastat järgestiku edasi.

Se kontraht on Ohekatku kogukonna kohtus ette loetud Kaarel Kuusk ja Hans Padrik tunnistasid, et nemad seda kaupa on teinud nagu ülewel nimetatud kontrahis seisab.

Kohtuwanem: Jaan Palase XXX

Kõrwamees: Mihkel Aud XXX

"":Jaan Telliskiwwi XXX

Ohekatku walla Kõrtsu koha omanik Kaarel Kuusk ja Keawa walla mees Hans Padrik on all nimetatud kaupa teinud.

1, Hans Padrik wõtab kõik kõrtsu põllud ja heina maad oma kätte kolme aasta peale se on 23 Jüri kp 1886 aast. kunni 23 Jüri kp 1889 aastani rendi peale ja lubab neid heaste rammutada ja harida nõnda kuidas kord ja kohus on.

2, Rentnik Hans Padrik maksab Kõrtsu koha eest iga aastas 150 rubla (sada wiiskümmend rubla) renti: Pool renti saab rentnikust ette maksetud nii et kewade 1sel Märtsil I pool ja sügise 1 Septembril II pool renti maksma peab.

3, Rentnik maksab kõik kroonu ja walla maksud Kõrtsu koha ette, nimelt kiriku õpetaja, köstre ja koolmeistre palgad Teede sillutamine ja Jaama maks.

Walla maksud mis wiljaga tuleb maksta saab magaski aita iga aasta ära maksetud ja raha maks saab rendi rubla peale ära jagatud ja kõik walla woorid.

4) Rentnik peab põllud kuues wäljas ära jautama nimelt 3 post herja pea al 3 posti kesa ning 3 wälja tulewad suwe wilja alla iga wäli 1/3 posti ehk 2 wakamaad suured.

5. Rentnik saab ahju kutmise tarwis hagu mis ise heina maa pealt maa tasa ara raiub ning muist hagu on luba karjamaa pealt teha.

6, Rentnikul ei ole mitte luba Kõrtsu koha krundi pealt raiuda ja peab ka selle järele waatama, et keegi sealt metsa ei warasta.

7, Rentnikul ei ole mitte luba uut maad üles raiuda mujalt kui Hawa alt mis juba haia sisse on wõetud, umbes paar wakamaad.

8. Rentnik peab ühe wälja mis nüid söötis on kewade ise üles kündma ja kartohwlid peale tegema.

9, Päris peremees Kaarel Kuusk annab rentnikule Hans Padrikule 30 tundrid punase kartohwli seemet sel kewadel 1886 a selle tingimisega, et Hans Padrik wiimsel aastal kui tema kontrahi aeg täis saab jälle tagasi annab, kui kartohwlid ei ole anda peab Hans Padrik kartohwlide eest 45 rubla maksma.

10, Rentnikul peab kõrtsu koha peal 2 hobust ja 2 weist olema ning peale selle muud loomad.

11 Rentnik peab päris peremehel 1 lehm 3 talwed oma põhuga ülewel pidama, ning suwel käib rentniku karjas teeb üks tunder walgid kartohwlid maha.

12, Kõik kahju mis rentnikul pikse tule ehk muud kahju läbi sünnib peab rentnik kui oma kahju kandma ja selle eest oma waraga wastama.

13, Kõik selle koha hooned saawad rentnikust parantud, nimelt nende katused peawad heas korras olema.

14) Rentnik peab kõik põllu ja piirde ajad parandama ning saab parandamise jäuks üks pool sülda roika paka ja 200 teiwast päris meremehe poolt antud, mis rentnik ise raiub ja ära weab.

15, Rentnik ei tohi mitte põhju müia ega heinamaad kahase teha lasta waid se põhk peab Kortsu koha peale ära söödetud saama.

16. Rentnikul ei ole mitte luba, kui tema rendi aeg täis saab põhku teise koha peale wija.

17 Rentnik peab wiimasel aastal 1 Februaril poole ruumi uuele sisse tulejale andma.

18. Rentnik peab ruki pollu hea seemnega enne 15. Augusti maha külwama nenda, et iga posti wahe peale 1 tsetwert rukid kulitud on.

19. Rentnik peab ristik heina seemne iga aasta ruki orase sisse külwama nõnda et iga posti wahe peab 9 toopi seemneid kulwatud saab.

20, Rentnik peab wiimsel aastal, kui rendi aeg lopeb, ristik heina põllu sügise üles kundma.

21, Renti peale andjal ja rentnikul on luba wiimsel rendi aastal Jaakobi päewal seda kontrahti üles ütelda, aga kumakil mitte enne.

22, See kontraht kestab Jüri paewast 1886 a. kolm aastat järgestiku edasi.

Se kontraht on Ohekatku kogukonna kohtus ette loetud Kaarel Kuusk ja Hans Padrik tunnistasid, et nemad seda kaupa on teinud nagu ülewel nimetatud kontrahis seisab.

Kohtuwanem: Jaan Palase XXX

Kõrwamees: Mihkel Aud XXX

"":Jaan Telliskiwwi XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS