Kogokonna kohtu ete tulli Lõhawere mõisawalitsus ja kaebas, et tema Peet Wilipiga järel nimetud kaupa tehnud:
Peet Wilip tuleb Lõhawere mõisa kuue kuu peale sulaseks ja saab kuu teenistuse eest 5 rubla 50 kop. raha palka ja iga nädala jaust 18 naela leiba.
Peet Wilip teeninud ühe kuu ära, siis aga tulnud mõisawalitsuse jurde ja nõudnud tema kaest enda kuu palga raha ja rohkem leiba nädalas.
Kui mõisawalitsus seda tema tahtmist mitte pole täitnud on tema teenistuse maha jätnud ja ära läinud.
Sellepärast palub nüüd mõisawalitsus et Peet Wilip saaks sunnitud mõisatööle tagasi tulema ja enda kaupa seda mööda täitma.
Peet Wilip ete kutsutud ja tema üle tõstetud kaebdusega tutwaks tehtud, wastas: tema pidanud mõisateenistust sellepärast maha jätma, et ta selle 18 naela leiwaga mitte kaugemale, kui aga Neljapääwani iga nädalas on ulatanud, sest mu söök olnud wesine ja lahja — kelle pärast tema ka enda kuu palga raha nõudnud, et wõiks sellega leiba osta, aga et mõisawalitsus seda mitte ei ole tehnud ja tema see wesise supi ja rokaga ei ole arwanud tööd edasi teha — on tema ära lähnud.
Mõistetud:
Peet Wilip peab kohe moisawalitsuse teenistuse tagasi minema, oma kaebtust aga mõisawalitsuse üle, kui ta arwab läbi saama ühe Keiserliko Kihelkonna kohto ette wiima sest kogokonna kohto woli ei kanna nii kaugele mõisawalitsuste üle mõistmist teha.
Eesseisew kohto otsus sai nii hästi mõisawalitsusele kui ka Peet Wilipile kuulutud.
Peet Wilip aga wastas et tema sele kohto otsusega mitte raho ei ole. Kui temale siit poolt nüüd apelatsioni kirja ülema kohto pakuti, wastas tema häbemata wiisil:" mõisa teenistuse ma ei lähe nii kaua kui ma rohkem leiba ei sa ja ülemate kohtode abi mina ka ei nõua", kelle pärast sai
moistetud:
Peet Wilipid selle wasto tõrkumise eest kohto ees 24 tunni peale wangi panna.
Et Peet Wilip mite heaga wangihoone ei lähnud sai tema kogokonna kohto poolt wägiwaldal — kohto kasaka läbi, wangi hoone sunnitud, — aga et tema kasakad ligi ei lasknud ja teda rindupidi tagasi wiskas sai
mõistetud:
Peet Wilipid kinni siduda ja Uehe Keiserliko maapolitsei kohto alla saata. —
Sest et Peet Wilip neli meest kes teda wäewaldal siduma läksid, tagasi peksis, nöörid katki tõmbas ja nende meeste näod weriseks lõi, — kogukonna kohus ega walla walitsus ühtegi inimest enam wallast ei saanud, kes oleks julgenud selle kurjategija ligi minna —
sai mõistetud:
Uehte Keiserliko maa politsei kohtud Wilandis kirja läbi paluda selle kurjategija Peet Wilipi kinni wõtmiseks ja suurema kohto alla wiimiseks mõni mees kroono soldatid seia saata. Niikaua aga kui Ueks Keiserlik maapolitsei kohus seda palwet täidaks, Peet Wilipid kolme mehe wahi alla anda.
Peakohtumees /ristid/
Abbikohtumehed /ristid/
Kogokonna kohtu ete tulli Lõhawere mõisawalitsus ja kaebas, et tema Peet Wilipiga järel nimetud kaupa tehnud:
Peet Wilip tuleb Lõhawere mõisa kuue kuu peale sulaseks ja saab kuu teenistuse eest 5 rubla 50 kop. raha palka ja iga nädala jaust 18 naela leiba.
Peet Wilip teeninud ühe kuu ära, siis aga tulnud mõisawalitsuse jurde ja nõudnud tema kaest enda kuu palga raha ja rohkem leiba nädalas.
Kui mõisawalitsus seda tema tahtmist mitte pole täitnud on tema teenistuse maha jätnud ja ära läinud.
Sellepärast palub nüüd mõisawalitsus et Peet Wilip saaks sunnitud mõisatööle tagasi tulema ja enda kaupa seda mööda täitma.
Peet Wilip ete kutsutud ja tema üle tõstetud kaebdusega tutwaks tehtud, wastas: tema pidanud mõisateenistust sellepärast maha jätma, et ta selle 18 naela leiwaga mitte kaugemale, kui aga Neljapääwani iga nädalas on ulatanud, sest mu söök olnud wesine ja lahja — kelle pärast tema ka enda kuu palga raha nõudnud, et wõiks sellega leiba osta, aga et mõisawalitsus seda mitte ei ole tehnud ja tema see wesise supi ja rokaga ei ole arwanud tööd edasi teha — on tema ära lähnud.
Mõistetud:
Peet Wilip peab kohe moisawalitsuse teenistuse tagasi minema, oma kaebtust aga mõisawalitsuse üle, kui ta arwab läbi saama ühe Keiserliko Kihelkonna kohto ette wiima sest kogokonna kohto woli ei kanna nii kaugele mõisawalitsuste üle mõistmist teha.
Eesseisew kohto otsus sai nii hästi mõisawalitsusele kui ka Peet Wilipile kuulutud.
Peet Wilip aga wastas et tema sele kohto otsusega mitte raho ei ole. Kui temale siit poolt nüüd apelatsioni kirja ülema kohto pakuti, wastas tema häbemata wiisil:" mõisa teenistuse ma ei lähe nii kaua kui ma rohkem leiba ei sa ja ülemate kohtode abi mina ka ei nõua", kelle pärast sai
moistetud:
Peet Wilipid selle wasto tõrkumise eest kohto ees 24 tunni peale wangi panna.
Et Peet Wilip mite heaga wangihoone ei lähnud sai tema kogokonna kohto poolt wägiwaldal — kohto kasaka läbi, wangi hoone sunnitud, — aga et tema kasakad ligi ei lasknud ja teda rindupidi tagasi wiskas sai
mõistetud:
Peet Wilipid kinni siduda ja Uehe Keiserliko maapolitsei kohto alla saata. —
Sest et Peet Wilip neli meest kes teda wäewaldal siduma läksid, tagasi peksis, nöörid katki tõmbas ja nende meeste näod weriseks lõi, — kogukonna kohus ega walla walitsus ühtegi inimest enam wallast ei saanud, kes oleks julgenud selle kurjategija ligi minna —
sai mõistetud:
Uehte Keiserliko maa politsei kohtud Wilandis kirja läbi paluda selle kurjategija Peet Wilipi kinni wõtmiseks ja suurema kohto alla wiimiseks mõni mees kroono soldatid seia saata. Niikaua aga kui Ueks Keiserlik maapolitsei kohus seda palwet täidaks, Peet Wilipid kolme mehe wahi alla anda.
Peakohtumees /ristid/
Abbikohtumehed /ristid/
