Tuhat üheksasada teisel aastal kolmeteist kümnendamal Martsi kuu päewal ilmus Kihelkonna wallakohtu Kihelkonna walla liige Matise Jüri Tõnise p. Tarjas ja palus järgmist oma poegadele tehtud wahe tegemist protokolli üles wõtta nimelt: mina jätan perast oma surma oma peralt olewa Matise No 65 puumaa õiguse oma wanemale pojale Aleksander Tarjasele pärida, aga noorem poeg Jaan peab sellest puumaast ühe kolmandiku osa saama, nimelt ühe kolmandiku osa põldu, ühe kolmandiku osa heinamaad ja ühe kolmandama osa metsa, niisama saab ta ka minu liikuwast warandusest niisama ka ühe kolmandiku osa. Seda kolmandama osa wälja mõistmist ei määra mitte mina waid seda peawad pojad ise eneste wahel jagada. Selle ühe osa puumaa saaja peab puumaa peal olewate hoonete sees elada saama ja kui sealt ära läheb, siis saab ta elamise maja puumaa pealt omale, eluplatsiks saab Jaan omale hallika kopli kui Sander Tarjas ehk tema poeg tahab Jaani käest seda kolmandiku osa puumaad ära wõtta, siis peab ta Jaanile selle eest kakssada rubla wälja maksma.
Jüri Tarjas noorem poeg Jaan peab ka kolmandama osa aida wõlga oma maksta wõtma, sest päewast arwates kui ta need oma kätte saab.
Jüri Tarjas, aga tema kirjamõistmatuse eest ja palwe peale kirjutas alla Jaan Hõbenik <allkiri>
1902 a. 13 Martsil tunnistab Kihelkonna Wallakohus, et seesinane suusõnaline testament on akti raamatuse esimesesse jaosse No 14 all sisse kirjutud ja Jüri Tarjas'sest tehtud, kes kohtule palelikult tuntud on, selle juures kinnitas teda peale ette lugemist Jüri Tarjase kirjamõistmatuse eest ja palwe peale Jaan Hõbenik oma allkirjaga
Esimees: J Tõru <allkiri>
Liikmed: J Tõkman <allkiri> T. Hein <allkiri>
Kirjutaja: J Põder <allkiri>
Tuhat üheksasada teisel aastal kolmeteist kümnendamal Martsi kuu päewal ilmus Kihelkonna wallakohtu Kihelkonna walla liige Matise Jüri Tõnise p. Tarjas ja palus järgmist oma poegadele tehtud wahe tegemist protokolli üles wõtta nimelt: mina jätan perast oma surma oma peralt olewa Matise No 65 puumaa õiguse oma wanemale pojale Aleksander Tarjasele pärida, aga noorem poeg Jaan peab sellest puumaast ühe kolmandiku osa saama, nimelt ühe kolmandiku osa põldu, ühe kolmandiku osa heinamaad ja ühe kolmandama osa metsa, niisama saab ta ka minu liikuwast warandusest niisama ka ühe kolmandiku osa. Seda kolmandama osa wälja mõistmist ei määra mitte mina waid seda peawad pojad ise eneste wahel jagada. Selle ühe osa puumaa saaja peab puumaa peal olewate hoonete sees elada saama ja kui sealt ära läheb, siis saab ta elamise maja puumaa pealt omale, eluplatsiks saab Jaan omale hallika kopli kui Sander Tarjas ehk tema poeg tahab Jaani käest seda kolmandiku osa puumaad ära wõtta, siis peab ta Jaanile selle eest kakssada rubla wälja maksma.
Jüri Tarjas noorem poeg Jaan peab ka kolmandama osa aida wõlga oma maksta wõtma, sest päewast arwates kui ta need oma kätte saab.
Jüri Tarjas, aga tema kirjamõistmatuse eest ja palwe peale kirjutas alla Jaan Hõbenik <allkiri>
1902 a. 13 Martsil tunnistab Kihelkonna Wallakohus, et seesinane suusõnaline testament on akti raamatuse esimesesse jaosse No 14 all sisse kirjutud ja Jüri Tarjas'sest tehtud, kes kohtule palelikult tuntud on, selle juures kinnitas teda peale ette lugemist Jüri Tarjase kirjamõistmatuse eest ja palwe peale Jaan Hõbenik oma allkirjaga
Esimees: J Tõru <allkiri>
Liikmed: J Tõkman <allkiri> T. Hein <allkiri>
Kirjutaja: J Põder <allkiri>
