Mõisa walitssue asemik hera Böhning tuli ette ning kaewas Mihkel Kiisk peale kea 1884 Tammistu platsi pidas  ning seda paltsi kogonist hukka om lasknu mina, see platsi suurus oli 18 wakka maad  põldu  3 põlu pidamisen pidada,

1.pidi sinna  6 waka maa rüki külwetu olema, oli aga Kiisast enegi 2 wakka maa külwetu 1 waka sõniguga ning tõise wakamaa ilma sõnikuda  mes eest Palomõisa walitsus selle külwmada jättetu röa eest iga wakka maa eest 30 rbl = 120 rbl ning selle 5 ilm sõnikuda külwetu röa eest selle peale ära kuuwa sõniku eest  5puuda lujahu wakka maa pealt mes 25 rbl wälja teeb. Selle man tunnistaja endine perreees A.Kotli kea sina umbes 5 waka maa jaos sõnnikut sina järele jäänu arwas oala.

II om Kiisal 1884 selle platsi peale 5 waka maa lino külwetu kuhu tema enegi selle maa suuruse järle kõige rohkem 2 waka maa külwa wõis see perast enamb külwetu lina eest a 25 rbl waka maa pealt  koko 75 rbl. Selle man om tunnistaja Jaan Meinson ning hera J.Mathiesen  kea mõisa  walitsusega 1885 kewade seda platsi ülle oma kaenu.

III 1995 aastal es ole selle platsi peal mitte ühte koormat sõnnikut  järele  jäetu, aga pidiwa olema maa suuruse järele 6 waka maa jaos  see eest luu jahu osta a 5 p waka maa peale  30 rbl  nii et kõik see maa narrimise kahjo 250 rbl wälja teeb mida nüüd Mihkel Kiisk käest mõisa walitsus  kahjo tasomiseks nõwab.

Pääle see saab palletus -Wintso rentniku J.Mathieseni küssida mes perrast tema seda Tammistu platsi 1885 aastal mitte rendile es wõtta nagu tema lubasi.

Kuna nüüd see plats nii ära naritu oli põllu pidamisen see perast  es ole siis seda platsi wõimalik kellelegi wälja renti ei mitte Mathiesenile ei muile.

Otsus: Ses 13 Mais ette kutsu Mihkel Kiisk J .Mathiesen, Ado Kotli, Jaan Meinson ja mõisa walitsus